< Cantiques 2 >

1 L’Époux. Je suis la fleur des champs et le lis des vallées.
Kaslaak laeng iti sabong iti patad, kas iti lirio iti tanap. Karsarita ti lalaki isuna
2 Comme le lis entre les épines, ainsi est mon amie entre les filles.
Kas iti lirio kadagiti sisiit, kastaka met ay-ayatek, kadagiti annak a babbai dagiti kailiak. Kasarsarita ti babai ti bagina
3 L’Épouse. Comme le pommier est entre les arbres des forêts; ainsi mon bien-aimé est entre les fils des hommes. À l’ombre de celui que j’avais désiré, je me suis assise; et son fruit est doux à ma bouche.
Kas iti kayo ti aprikot kadagiti kaykayo iti kabakiran, kasta met ti ay-ayatek kadagiti babbaro. Agtugawak iti sirok ti aniniwanna a maragragsakan, ket nagsam-it iti panagramanko ti bungana.
4 Il m’a introduite dans son cellier à vin: il a ordonné, en moi, la charité.
Inserreknak iti pagdadayaan, ken imbayogna ti wagayway ni ayat kaniak. Kasarsarita ti babai ti mangay-ayat kenkuana
5 Soutenez-moi avec des fleurs, fortifiez-moi avec des fruits, parce que je languis d’amour.
Biagennak babaen kadagiti bibingka a pasas ken pabaroennak babaen kadagiti aprikot, gapu ta nakapuyak no maipapan iti ayat. Kasarsarita ti babai iti bagina
6 Sa main gauche sera sous ma tête, et sa main droite m’embrassera.
Ti kannigid nga imana ket adda iti babaen ti ulok, ken nakaarakup kaniak ti kannawan nga imana. Kasarsarita ti babai dagiti dadduma a babbai
7 L’Époux. Je vous conjure, filles de Jérusalem, par les chevreuils et les cerfs des campagnes, ne dérangez pas et ne réveillez pas la bien-aimée, jusqu’à ce qu’elle-même le veuille.
Kayatko nga agkarikayo kaniak, annak a babbai ti Jerusalem, babaen kadagiti korso ken kadagiti ugsa iti aw-away, a saanyonto a singsingaen agingga a malpas ti panagkakaiddami. Kasarsarita ti babai ti bagina
8 L’Épouse, Voix de mon bien-aimé! le voici qui vient, sautant sur les montagnes, franchissant les collines;
Daydiayen ti timek ti ay-ayatek! O sumungsungaden isuna, laylayawenna dagiti kabanbantayan, laglagtoenna dagiti katurturodan.
9 Mon bien-aimé est semblable au chevreuil et au faon des biches: le voici qui se tient derrière notre muraille, regardant par les fenêtres, observant au travers des barreaux.
Arigna ti ay-ayatek iti korso wenno iti urbon nga ugsa; adtoy, agtaktakder isuna iti likudan ti bakudmi, agtantannawag iti tawa, sumirsirip iti rehas ti tawa.
10 Voilà mon bien-aimé qui parle: Lève-toi, hâte-toi, mon amie, ma colombe, ma toute belle, et viens.
Nakisarita kaniak ti ay-ayatek ket kinunana, “Tumakderkan, ay-ayatek; Imnasko, agtaraytan.
11 Car déjà l’hiver est passé, la pluie est partie, elle s’est retirée.
Kitaem, naglabasen ti lammiis; awanen ken napukawen ti tudo.
12 Les fleurs ont paru sur notre terre, le temps de tailler la vigne est venu: la voix de la tourterelle a été entendue dans notre terre;
Nagparangen dagiti sabsabong iti daga; dimtengen ti tiempo ti panagsasalingsing ken ti panagkankanta dagiti billit, ket mangngeganen ti uni dagiti kalapati iti dagatayo.
13 Le figuier a poussé ses figues vertes; les vignes en fleurs ont répandu leur odeur. Lève-toi, mon amie, mon éclatante beauté, et viens;
Luluumen ti kayo nga igos dagiti naganus a bungana, ken agsabungen dagiti ubas; itdenda dagiti ayamuomda. Tumakderka ay-ayatek, imnasko, ket umadayotan.
14 Ma colombe cachée dans les trous de la pierre, dans le creux du mur d’enclos, montre-moi ta face, que ta voix retentisse à mes oreilles; car ta voix est douce et ta face gracieuse.
Ti kalapatik, nga adda iti rengngat iti dakkel a bato, idiay nalimed a rengngat iti nangato a bantay, ipakitam koma ti rupam kaniak. Ipangngegmo koma ti timekmo kaniak ta daytoy ket makaay-ayo, ken ti rupam ket nalibnos.” Kasarsarita ti babai ti bagina
15 Prenez-nous les petits renards qui ravagent les vignes: car notre vigne a fleuri.
Tiliwem dagiti naatap nga aso para kadata, dagiti naatap nga uken a mangdaddadael kadagiti kaubasan, ta agsabsabongen dagiti kaubasanta.
16 Mon bien-aimé est à moi et moi à lui, (qui se repaît parmi les lis)
Kukuak laeng ti ay-ayatek, ket kukuanak; siraragsak isuna nga agar-arab kadagiti lirio. Kasarsarita ti babai ti mangay-ayat kenkuana
17 Jusqu’à ce que le jour paraisse et que les ombres s’enfuient. Retourne, sois semblable, mon bien-aimé, au chevreuil et au faon des biches sur les montagnes de Béther.
Pumanawkan, ay-ayatek, sakbay nga agpul-oy ti nalamiis nga angin iti parbangon ken agpukaw dagiti aniniwan. Pumanawkan; agbalinka a kas iti korso wenno maysa a bumaro nga ugsa kadagiti kababatoan a banbantay.

< Cantiques 2 >