< Ruth 4 >

1 Booz donc monta à la porte de la ville et s’y assit. Et lorsqu’il vit passer le parent dont il a été parlé auparavant, il lui dit: Détourne-toi un peu, et assieds-toi ici, l’appelant par son nom. Celui-ci se détourna et s’assit.
Naʻe toki ʻalu hake ai ʻa Poasi ki he matapā, pea nofo ki lalo ia ʻi ai: pea vakai, naʻe ʻalu ange ʻae kāinga ʻaia naʻe lea ki ai ʻa Poasi; ʻaia naʻe pehē ki ai ia, “ʻE, ʻa koe, tafoki mai, pea nofo ki lalo ʻi heni.” Pea naʻe tafoki ia, ʻo nofo ki lalo.
2 Or, Booz, prenant dix hommes d’entre les anciens de la ville, leur dit: Asseyez-vous ici.
Pea naʻa ne ʻomi ʻae kau tangata ʻe toko hongofulu ko e kau mātuʻa ʻoe kolo, ʻo ne pehē, “Mou nofo ki lalo ʻi heni.” Pea naʻa nau nofo ki lalo.
3 Et, eux s’étant assis, il dit à son parent: Noémi, qui est revenue du pays de Moab, vendra la partie du champ de notre frère Elimélech.
Pea pehē ʻe ia ki he kāinga, “Ko Naomi ʻaia kuo toe haʻu mei he fonua ko Moape, ʻoku fakatau ʻe ia ʻae konga fonua, ʻaia naʻe ʻia ʻElimeleki ko hotau tokoua.
4 J’ai voulu que tu l’apprisses, et te le dire devant tous ceux qui sont assis ici et devant les anciens de mon peuple. Si tu veux le posséder par le droit de parenté, achète-le et possède-le; mais si cela te déplaît, déclare-le moi, afin que je sache ce que je dois faire; car il n’y a aucun parent, excepté toi, qui es le premier, et moi qui suis le second. Mais lui répondit: C’est moi qui achèterai le champ.
Pea ne u pehē, “Te u fakahā ia kiate koe, ʻo pehē, Ke ke fakatau ia ʻi he ʻao ʻoe kakai, pea ʻi he ʻao ʻoe kau mātuʻa ʻo hoku kakai. Kapau te ke huhuʻi ia, pea ke huhuʻi ia: pea kapau ʻe ʻikai te ke huhuʻi ia, pea ke fakahā kiate au, koeʻuhi ke u ʻilo: he ʻoku ʻikai ha tokotaha kehe ke huhuʻi ia ka ko koe; pea ʻoku ou hoko mo koe.” Pea pehē ʻe ia, “Te u huhuʻi ia.”
5 Booz lui dit: Quand tu auras acheté le champ de la main de la femme, tu devras aussi épouser Ruth, la Moabite, qui fut la femme du défunt, afin que tu fasses revivre le nom de ton parent dans son héritage.
Pea pehē ai ʻe Poasi, “Ko e ʻaho ko ia ʻoku ke fakatau ʻae ngoue ʻi he nima ʻo Naomi, ʻoku totonu hoʻo fakatau ia ʻi he nima ʻo Lute foki ko e fefine Moape, ko e uaifi ʻoe pekia, ke fokotuʻu hake ʻae hingoa ʻoe pekia ki hono tofiʻa.
6 Il répondit: Je cède le droit de parenté; car je ne dois pas éteindre la postérité de ma famille; use toi-même du privilège dont je déclare me priver volontairement.
Pea naʻe pehē ʻe he kāinga, “ʻOku ʻikai te u faʻa huhuʻi ia moʻoku, telia naʻaku maumau ai ʻae tofiʻa ʻoʻoku: ke ke huhuʻi ʻaia ʻoku ʻoʻoku moʻou; he ʻoku ʻikai te u faʻa huhuʻi ia.”
7 Or, c’était une ancienne coutume en Israël entre les parents, que quand l’un cédait son droit à l’autre, afin que la cession fût valide, un homme déliait sa chaussure et la donnait à son parent. C’était là le témoignage de la cession en Israël.
Pea ko eni hono anga ʻi muʻa ʻi ʻIsileli ʻoe huhuʻi, pea ki he fetongi, ke fakamoʻoni ʻae ngaahi meʻa kotoa pē; naʻe vete ʻe he tangata hono topuvaʻe, pea ʻatu ia ki hono kaungāʻapi: pea ko e meʻa fakamoʻoni ia ʻi ʻIsileli.
8 Booz dit donc à son parent: Ôte ta chaussure. Et aussitôt il la délia de son pied.
Ko ia naʻe pehē ai ʻe he kāinga kia Poasi, “Ke ke fakatau ia moʻou.” Ko ia naʻa ne vete ʻo toʻo hono topuvaʻe.
9 Mais Booz aux anciens et à tout le peuple: Vous, dit-il, vous êtes témoins aujourd’hui, que je possède tout ce qui a appartenu à Elimélech, à Chélion et à Mahalon, Noémi me le livrant;
Pea pehē ʻe Poasi ki he kau mātuʻa, pea ki he kakai kotoa pē, “Ko e kau fakamoʻoni ʻakimoutolu he ʻaho ni kuo u fakatau ʻaia kotoa pē naʻe ʻo ʻElimeleki, mo ia kotoa pē naʻe ʻo Kilioni mo Maloni, ʻi he nima ʻo Naomi.
10 Et que je prends en mariage Ruth, la Moabite, femme de Mahalon, afin que je fasse revivre le nom du défunt dans son héritage, pour ne pas que son nom disparaisse de sa famille, de ses frères et de son peuple. Vous, dis-je, vous êtes témoins de cette chose.
Pea mo Lute foki ko e fefine Moape, ko e uaifi ʻo Maloni, kuo u fakatau ko hoku uaifi, ke fokotuʻu hake ʻae hingoa ʻoe pekia ki hono tofiʻa, koeʻuhi ke ʻoua naʻa motuhi ʻae hingoa ʻoe pekia mei hono kāinga, pea mei he matapā ʻo hono potu: ko e kau fakamoʻoni ʻakimoutolu he ʻaho ni.”
11 Tout le peuple qui était à la porte répondit, ainsi que les anciens: Nous sommes témoins; que le Seigneur fasse cette femme qui entre dans ta maison, comme Rachel et Lia qui ont élevé la maison d’Israël, afin qu’elle soit un exemple de vertu dans Ephrata, et quelle ait un nom célèbre dans Bethléhem;
Pea naʻe lea ʻae kakai kotoa pē naʻe ʻi he matapā, mo e kau mātuʻa, ʻo pehē, “Ko e kau fakamoʻoni ʻakimautolu. Ke ngaohi ʻe Sihova ʻae fefine kuo haʻu ki ho fale ke hangē ko Lesieli mo Lia, ʻakinaua naʻa na langa ʻae fale ʻo ʻIsileli: pea ke tāpuekina koe ʻi ʻEfalata, pea ke ongolelei koe ʻi Petelihema:
12 Et que ta maison devienne comme la maison de Pharès, que Thamar enfanta à Juda, par la postérité que le Seigneur te donnera de cette jeune fille.
pea ke hoko ʻo tatau ho fale mo e fale ʻo Felesi, ʻaia naʻe fanauʻi ʻe Tema kia Siuta, ʻi he hako ʻaia ʻe tuku kiate koe ʻe Sihova ʻi he fefine mui ni.”
13 C’est pourquoi Booz prit Ruth et la reçut pour femme; il s’approcha d’elle, et le Seigneur lui donna de concevoir et d’enfanter un fils.
Ko ia naʻe ʻomi ʻe Poasi ʻa Lute, pea hoko ia ko hono uaifi: pea ʻi heʻene ʻalu kiate ia, naʻe foaki kiate ia ʻe Sihova ke feitama, pea ne fanauʻi ʻae tama.
14 Et les femmes dirent à Noémi: Béni le Seigneur qui n’a pas souffert que ta famille manquât d’un héritier dont le nom serait nommé dans Israël,
Pea naʻe pehē ʻe he kau fefine kia Naomi, “Fakafetaʻi kia Sihova, ʻaia naʻe ʻikai tuku liʻaki koe taʻehao-kāinga, koeʻuhi ke hoko ʻo ongoongolelei hono hingoa ʻi ʻIsileli.
15 Et que tu n’aies pas un enfant qui console ton âme, et prenne soin de ta vieillesse! car il est né de ta belle-fille qui te chérit, et qui te vaut beaucoup mieux que si tu avais sept fils.
Pea ʻe ʻiate koe ia ko e fakaakeake moʻui, pea ko e tauhi kiate koe ʻi hoʻo motuʻa: koeʻuhi ko hoʻo taʻahine ʻi he fono, ʻaia ʻoku ʻofa kiate koe, ʻaia ʻoku lelei lahi kiate koe ʻi he tama tangata ʻe toko fitu, kuo ne fanauʻi kiate ia.”
16 Et Noémi ayant pris l’enfant le mit sur son sein, et elle faisait l’office de nourrice et de porteuse.
Pea naʻe toʻo ʻe Naomi ʻae tamasiʻi, pea ʻai ia ki hono fatafata, pea hoko ia ko hono tauhi.
17 Or, les femmes voisines la félicitaient et disaient: Il est né un fils à Noémi; elles l’appelèrent du nom d’Obed: c’est le père d’Isaï, père de David.
Pea naʻe fakahingoa ia ʻe he kau fefine ʻo hono kaungāʻapi, ʻo pehē, “Kuo tupu ʻae tama kia Naomi, pea naʻa nau ui hono hingoa ko ʻOpeti: ko ia ia ko e tamai ʻa Sese, ko e tamai ʻa Tevita.
18 Voici les générations de Pharès: Pharès engendra Esron.
Pea ko e ngaahi toʻutangata eni ʻo Felesi: naʻe tupu ʻia Felesi ʻa Hesiloni,
19 Esron engendra Aram, Aram engendra Aminadab,
Pea tupu ʻia Hesiloni ʻa Lame, pea tupu ʻia Lame ʻa ʻAminitapi,
20 Aminadab engendra Nahasson, Nahasson engendra Salmon.
Pea tupu ʻia ʻAminitapi ʻa Nasoni, pea tupu ʻia Nasoni ʻa Salimoni,
21 Salmon engendra Booz, Booz engendra Obed,
Pea tupu ʻia Salimoni ʻa Poasi, pea tupu ʻia Poasi ʻa ʻOpeti,
22 Obed engendra Isaï, Isaï engendra David.
Pea tupu ʻia ʻOpeti ʻa Sese, pea tupu ʻia Sese ʻa Tevita.”

< Ruth 4 >