< Romains 1 >
1 Paul, serviteur de Jésus-Christ, appelé à l’apostolat, choisi pour l’Evangile de Dieu,
Ri Pablo patanil re ri Jesucristo, sikꞌital apanoq rech kux jun taqoꞌn, tzijol re ri utz laj taq tzij rech ri Dios.
2 Qu’il avait promis auparavant par ses prophètes dans les saintes Ecritures,
Ri ubꞌim loq ojer xuqujeꞌ kitzijom loq ri qꞌalajisal taq utzij ri Dios pa ri tyoxalaj taq tzꞌibꞌatalik.
3 Touchant son Fils, qui lui est né de la race de David selon la chair,
We utz laj tzij katzijon chrij ri Ukꞌojol ri Dios, Jesucristo Rijaꞌl ri David pa ri tyoꞌjal,
4 Qui a été prédestiné Fils de Dieu en puissance, selon l’esprit de sanctification, par la résurrection d’entre les morts, de Jésus-Christ Notre-Seigneur;
pa ri Uxlabꞌal ri katyoxirisanik, xqꞌalajisaxik chi are Ukꞌojol ri Dios, jeriꞌ rumal xkꞌastaj chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ. Are waꞌ ri Jesucristo ri Ajawxel.
5 Par qui nous avons reçu la grâce et l’apostolat, pour faire obéir à la foi toutes les nations en son nom;
Xa rumal rech areꞌ, xuqujeꞌ rumal rech ri ubꞌiꞌ, xyaꞌtaj ri sipanik rech taqoꞌn chaqe rech kujkwinik keꞌqataqchiꞌj konojel ri tinimit ri e kꞌo cho ri uwachulew xa jeriꞌ keniman che ri kojobꞌal.
6 Parmi lesquelles vous êtes, vous aussi, ayant été appelés par Jésus-Christ:
Chikixoꞌl taq we tinimit riꞌ, ix kꞌo ix, ri ixusikꞌim apanoq ri Jesucristo.
7 À tous ceux qui sont à Rome, aux chéris de Dieu, appelés saints. Grâce à vous, et paix par Dieu, notre Père, et par Notre-Seigneur Jésus-Christ.
Kintzꞌibꞌaj we wuj riꞌ chiꞌwe ix, ri sibꞌalaj ixuloqꞌ ri Dios ri ix kꞌo pa ri tinimit Roma, ri ix sikꞌital apanoq rech kixux tyoxalaj taq winaq. Are ri Dios ri qaTat xuqujeꞌ ri Ajawxel Jesucristo, cheyoꞌw toqꞌobꞌ xuqujeꞌ jaꞌmaril chiꞌwe.
8 Premièrement, je rends grâces à mon Dieu, par Jésus-Christ, pour vous tous, de ce que votre foi est annoncée dans tout l’univers.
Nabꞌe, kintyoxin rumal iwe che ri nuDios pa Jesucristo, rumal cher utz kabꞌan chutzijoxik ri ikojobꞌal pa ronojel ri uwachulew.
9 Car le Dieu que je sers en mon esprit, dans l’Evangile de son Fils, m’est témoin que sans cesse je fais mémoire de vous
Qas karil ri Dios ri kinpatanij rukꞌ ronojel wanimaꞌ, xuqujeꞌ kintzijoj ri utz laj utzij ri uKꞌojol, chi qas kixnaꞌtaj wi chwe ronojel qꞌij.
10 Dans toutes mes prières; demandant que, par la volonté de Dieu, quelque heureuse voie me soit ouverte pour aller vers vous.
Ronojel qꞌij kinta che ri Dios chi we are rayibꞌal ukꞌuꞌx Areꞌ, chuya bꞌe chwe kineꞌ chiꞌsolixik.
11 Car je désire vous voir pour vous communiquer quelque chose de la grâce spirituelle, afin de vous fortifier;
Sibꞌalaj kurayij wanimaꞌ kixeꞌnwilaꞌ rech jeriꞌ kinbꞌij chiꞌwe jas ubꞌanik ri sipanik pa ri Uxlabꞌixel xa jeriꞌ kikꞌamawaꞌj ichuqꞌabꞌ.
12 C’est-à-dire, pour me consoler avec vous par cette foi, qui est tout ensemble et votre foi et la mienne.
Rech jeriꞌ kaqataqchiꞌla qibꞌ chiqajujunal pa ri xa jun qakojobꞌal.
13 Aussi je ne veux pas que vous ignoriez, mes frères, que je me suis souvent proposé de venir vers vous (mais j’en ai été empêché jusqu’à présent), pour obtenir quelque fruit parmi vous, comme parmi les autres nations.
Wachalal, kawaj kiwetaꞌmaj chi man inkwininaq taj ixnusolim, pune jeriꞌ nurayim isolixik rech keꞌnkꞌama loq we ri iwachinik, jacha ta ne ri ix ikꞌamom loq iwe kukꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj.
14 Je suis redevable aux Grecs et aux barbares, aux sages et aux simples;
In kꞌo pa kꞌasaj iwukꞌ iwonojel ta kꞌu kꞌo iwetaꞌmabꞌal ta kꞌu maj iwetaꞌmabꞌal, we ix aj Grecia o pune man ix aj Grecia taj.
15 Ainsi (autant qu’il est en moi), je suis prêt à vous évangéliser, vous aussi qui êtes à Rome.
Qas kurayij na kꞌuꞌx kintzijoj ri utz laj tzij chiꞌwe ix ri kixel pa ri tinimit Roma.
16 Car je ne rougis point de l’Evangile, parce qu’il est la vertu de Dieu, pour sauver tout croyant, le Juif d’abord, et puis le Grec.
Qas tzij man kinkꞌixibꞌej taj uqꞌalajisaxik ri utz laj tzij rumal are ukwinem ri Dios rech jeriꞌ kekolotaj konojel ri kekojonik: nabꞌe na ri winaq aꞌj Israel kꞌa te riꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj.
17 La justice de Dieu, en effet, y est révélée par la foi et pour la foi, ainsi qu’il est écrit: Le Juste vit de la foi;
Pa ri utz laj tzij kaqꞌalajisax wi chi ri usukꞌal ri Dios kukꞌut ribꞌ rumal kojobꞌal xuqujeꞌ pa kojobꞌal: Jetaq ri kubꞌij ri Tzꞌibꞌatalik ri sukꞌ rumal kojobꞌal kakꞌasiꞌ na.
18 Puisqu’on y découvre la justice de Dieu éclatant du ciel contre toute l’impiété et l’injustice de ces hommes qui retiennent la vérité de Dieu dans l’injustice;
Qas tzij wi, ri royawal ri Dios kape chilaꞌ pa ri kaj kukꞌut ribꞌ pa kiwiꞌ konojel ri winaq ri kakiqꞌatej rukꞌ etzelal ri qas tzij.
19 Car ce qui est connu de Dieu est manifeste en eux; Dieu le leur a manifesté.
Ri rajawaxik ketaꞌmax che ri Dios sibꞌalaj qꞌalaj, jeriꞌ rumal cher tzi are ri Dios xkꞌutuw chikiwach ri winaq.
20 En effet, ses perfections invisibles, rendues compréhensibles depuis la création du monde par les choses qui ont été faites, sont devenues visibles aussi bien que sa puissance éternelle et sa divinité; de sorte qu’ils sont inexcusables; (aïdios )
Jeriꞌ rumal cher are xtiktaj loq ri uwachulew, ri jastaq ri man kilitaj taj che ri Dios, ri ukwinem ri maj umajitajik loq xuqujeꞌ maj ukꞌisik xuqujeꞌ ri kuxik ri Areꞌ, xilitajik pa ronojel ri xutiko, rech jeriꞌ maj jun kubꞌij chi man retaꞌm taj uwach ri Dios. (aïdios )
21 Parce que, ayant connu Dieu, ils ne l’ont point glorifié comme Dieu, ou ne lui ont pas rendu grâces; mais ils se sont perdus dans leurs pensées, et leur cœur insensé a été obscurci;
Pune xketaꞌmaj uwach ri Dios, man xkiya taj uqꞌij ri Dios jetaq ri taqal che, xane xesach pa taq ri kichomanik ri maj kutayij, xuqujeꞌ xqꞌeqar ri kanimaꞌ.
22 Ainsi, en disant qu’ils étaient sages, ils sont devenus fous.
Pune kakibꞌij chi kꞌo ketaꞌmabꞌal xuꞌx kꞌut e kon taq winaq.
23 Ils ont changé la gloire du Dieu incorruptible contre une image représentant un homme corruptible, des oiseaux, des quadrupèdes et des reptiles.
Xkikꞌex ri ujuluwem ri Dios ri man kakam taj, choch ri upalaj ri achi ri kamel, xuqujeꞌ kipalaj taq aꞌwaj ri kerapinik, ri kajibꞌ kichakalibꞌal xuqujeꞌ ri kakijururej kibꞌ cho ri uwachulew.
24 Aussi Dieu les a livrés aux désirs de leurs cœurs, à l’impureté; en sorte qu’ils ont déshonoré leurs propres corps en eux-mêmes;
Rumal riꞌ xejach rumal ri Dios pa taq ri itzel taq kichomabꞌal rech ri kanimaꞌ ri kuꞌkꞌam bꞌik pa ri makunem kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ, jeriꞌ xkitukij ri kityoꞌjal chi kijujunal.
25 Eux qui ont transformé la vérité de Dieu en mensonge, adoré et servi la créature au lieu du Créateur, qui est béni dans les siècles. Amen. (aiōn )
Xkikꞌex ri qas tzij re ri Dios cho ri bꞌanoj tzij, xeꞌkiqꞌijilaꞌj xuqujeꞌ xeꞌkipatanij ri e jastaq ri xa e tiktalik, man xkiqꞌijilaꞌj taj ri Dios ri xetikowik, areꞌ ri Dios yaꞌtal uqꞌij chibꞌe qꞌij saq. (aiōn )
26 C’est pourquoi Dieu les a livrés à des passions d’ignominie. Car leurs femmes ont changé l’usage naturel en l’usage contre nature.
Rumal ri xkibꞌano, ri Dios xuꞌjach pa ri kꞌixibꞌal ubꞌanik. Ri ixoqibꞌ xkikꞌex ri yaꞌtal ubꞌanik cho ri man yaꞌtal taj ubꞌanik.
27 Et pareillement les hommes, l’usage naturel de la femme abandonné, ont brûlé de désirs l’un pour l’autre, l’homme commettant l’infamie avec l’homme, et recevant ainsi en eux-mêmes la récompense qui était due à leur égarement.
Xuqujeꞌ ri achyabꞌ xkitzaq ubꞌanik ri riqoj ibꞌ rukꞌ ri ixoq, are xkichapleꞌj ubꞌanik mak achyabꞌ kukꞌ kech taq achyabꞌ xkibꞌan ri kꞌixibꞌal ubꞌanik, xuqujeꞌ xkikꞌamawaꞌj pa ke wi ri qꞌatoj tzij ri taqal chike.
28 Et comme ils n’ont pas montré qu’ils avaient la connaissance de Dieu, Dieu les a livrés à un sens réprouvé, de sorte qu’ils ont fait les choses qui ne conviennent pas;
Xuqujeꞌ xkichomaj chi man taqal taj kakikoj pa kwenta ri retaꞌmabꞌal ri Dios, rumal riꞌ ri Dios xuꞌjach pa ri tontoꞌil rech jeriꞌ xkibꞌano ri man taqal taj kakibꞌano.
29 Remplis de toute iniquité, malice, fornication, avarice, méchanceté; pleins d’envie, de meurtre, de l’esprit de contention, de fraude, de malignité; délateurs,
Xkibꞌan ronojel uwach makaj, jiqꞌjatem, xuqujeꞌ tontoꞌil. Xenoj che tiꞌtatem, kamisanik, kojoj taq chꞌoꞌj, subꞌunik, etzelal, xuqujeꞌ tzijtaꞌlik.
30 Détracteurs, haïs de Dieu, violents, orgueilleux, arrogants, inventeurs de toutes sortes de mal, désobéissants à leurs parents;
E bꞌanal taq tzij, uꞌkꞌulel ri Dios, man kakinimaj ta kibꞌ. Kakibꞌan nimal, kakinimarisaj kibꞌ e wokol taq etzelal, man keꞌkinimaj taj ri kitat kinan.
31 Insensés, dissolus, sans affection, sans fidélité, sans miséricorde,
Maj ketaꞌmabꞌal, man sukꞌ taj ri kakibꞌano, man kꞌo taj kinaꞌoj, man je ta kenoꞌjin winaq.
32 Qui, ayant connu la justice de Dieu, n’ont pas compris que ceux qui font ces choses sont dignes de mort; et non seulement ceux qui les font, mais quiconque aussi approuve ceux qui les font.
Qas iwetaꞌm ri kubꞌij ri sukꞌ laj utaqanik ri Dios, ri jewaꞌ kenoꞌjinik taqal chike kekamik; jeriꞌ rumal man xwi ta jeriꞌ kenoꞌjinik, xane kakibꞌij chike ri jeriꞌ kenoꞌjinik chi utz ri tajin kakibꞌano.