< Romains 2 >
1 C’est pourquoi, ô homme, qui que tu sois, tu es inexcusable de juger. Car, en jugeant autrui, tu te condamnes toi-même, puisque tu fais ce que tu condamnes.
E'ina hu'negu tamagra antahisazana rumo'za haviza hu'naze hutma refko huzmante gahazanagi, tamagranena anahukna hutma havi vahe mani'nazankitma mago'a kea osugahaze. Tamagrama rumokizamigu'ma havi vahe mani'nazanki'za zamata erigahaze hutama huzmantesazana, tamagranena anahukna hu'nazankino, tamagri'enena anazanke hurmantegahie. Na'ankure rumofoma refko nehamoka, kagranena ana hukna hu'nane.
2 Nous savons, en effet, que Dieu juge selon la vérité ceux qui font ces choses.
Hagi antahi'none, Anumzamo'a fatgo avu'avazanteti, iza'o anazama hania vahera refko huno knazana amigahie.
3 Penses-tu donc, ô homme, qui juges ceux qui font ces choses, et qui les fais toi-même, que tu échapperas au jugement de Dieu?
Kagra rumozama anazama hazana refko hunezmantananki, nahigenka kagra zamagrikna hunananki, Anumzamo'ma refko huzmantesnifintira agateregahue hunka nehane?
4 Est-ce que tu méprises les richesses de sa bonté, de sa patience et de sa longanimité? Ignores-tu que la bonté de Dieu t’invite à la pénitence?
Kagra nonkano knaza amunanagi knarezantfa huno agazone huneranteno, akoheranteno mani Anumzamo'ma kagri'enema mani'neana? E'i anazamo'a kagritera amneza me'nefi? Kagra nonkano knare'ma hunegantenoma kumipinti'ma kagu'a rukrahema hananegu'ma knama kaminoma ne-eazankura nontahino?
5 Cependant, par ta dureté et ton cœur impénitent, tu t’amasses un trésor de colère pour le jour de la colère et de la manifestation du juste jugement de Dieu,
Hianagi krimpa'mo hankavetigenka kumimofoma kamagena humizankura kavenosie. E'i kagra'a, kefoza huno havizantfa hu'nea mizama erisana mizanka'a eri atru nehane. Na'ankure Anumzamo'a rimpahe kna ne-enkino fatgo hunoma refako huzama'a erinte'ama hugahie.
6 Qui rendra à chacun selon ses œuvres:
Anumzamo'a zmavu'zamavama nehanaza avamente, magoke magokemofona mizana amitere hugahie.
7 À ceux qui, par la persévérance dans les bonnes œuvres, cherchent la gloire, l’honneur et l’immortalité, la vie éternelle; (aiōnios )
Iza'zo knare zamuzma huvava hu'za nevu'za, ra zamagima erisagu nehake'za, himamu hankave erisigu nehake'za, haviza osniazanku nehakesamokizmia, Anumzamo manivava zmasimura zamigahie. (aiōnios )
8 Mais à ceux qui ont l’esprit de contention, qui ne se rendent pas à la vérité, mais qui acquiescent à l’iniquité, ce sera la colère et l’indignation.
Hu'neanagi Agra rimpa he'zana rukaha hutresigeno, iza'zoma zamagraguke nentahiza, tamage ke'mofo amage'ante zanku zamagena hunemiza, kefo avu'ava nehanaza vahete egahie.
9 Tribulation et angoisse à Pâme de tout homme qui fait le mal, du Juif d’abord, et puis du Grec;
Kefoza huno havizantfa hu'nea knazamo, kefozama huvava hu'za nevanaza vahetera egahie. Esera Jiu vahete eteno, anahukna huno megi'a vahete enena egahie.
10 Mais, gloire, honneur et paix à quiconque fait le bien, au Juif d’abord, et ensuite au Grec;
Hu'neanagi masanentake avasesezama, ragi eri'zama, rimpa fruzana makama knare'zama nehaza vahe Anumzamo'a zamigahie. Esera Jiu vahe zamiteno, anantera anahukna huno megi'a vahera zamigahie.
11 Car Dieu ne fait point acception des personnes.
Na'ankure Anumzamo'a magoke mofonkuke osuno, fatgo avesizanteti ana miko vahera refko nehie.
12 Ainsi, quiconque a péché sans la loi, périra sans la loi, et quiconque a péché sous la loi sera jugé par la loi;
Na'ankure megi'a vahe'mo'za Anumzamofo kasege krenteneana ontahine'za kumira hugahazanagi, zamahe fanene hugahie. Jiu vahe'mo'za Anumzamofo kasege eri'naza vahe'mo'zama kumi'ma hanazana, ana kasegereti refkoa huzmanteno knazana zamigahie.
13 [Car ce ne sont pas ceux qui écoutent la loi qui sont justes devant Dieu; mais ce sont les observateurs de la loi qui seront justifiés.
Hu'negu kasegema antahike'zama nehamo'za, Anumzamofo avurera fatgo osu'naze. Hianagi kasegema amage nentaza vahe'mo'za Anumzamofo avufina fatgoa hu'naze.
14 En effet, lorsque les gentils, qui n’ont pas la loi, font naturellement ce qui est selon la loi; n’ayant pas la loi, ils sont à eux-mêmes la loi:
Na'ankure megi'a vahe'mo'za Anumzamofo kasegema krente'neana e'orinazanagi, zamagra zamagu'afina ko havizanki knarezanki hu'za nentahi'za amage'nentaze.
15 Montrant ainsi l’œuvre de la loi écrite en leurs cœurs, leur conscience leur rendant témoignage, et leurs pensées s’accusant et se défendant l’une l’autre, ]
E'inahu'ma hazazamo zamagrira Anumzamofo kasegema zamagu'afi krenteneana erinteama nehaze. Ana hu'negu zamagra zamagu'afi nentahizageno, antahintahiza'zmimo'a zamasamino, knare'za nehazanki haviza nehazanki huno nezmasamie.
16 Au jour où Dieu jugera par Jésus-Christ, selon mon Evangile, ce qu’il y a de caché dans les hommes.
Hagi mago kna ne-enkino Anumzamo'a Jisas Kraisimpi ana miko vahe'mofo oku'a antahintahizmia refko hugahie. Ama Knare Musenkemo hu'nea kante neramasamue.
17 Mais toi, qui portes le nom de Juif, qui te reposes sur la loi, et te glorifies en Dieu,
Hianagi tamagra Jiu vahe mani'none nehutma, Anumzamofo kasegemofonte mani'neta, Anumzamo'ene tragoteta mani'none hutma tamagra tamavufa erisaga nehaze.
18 Qui connais sa volonté, et qui, instruit par la loi, sais discerner ce qui est le plus utile,
Tamagra Agri'ma avesi'nea zana inazamo fatgo hune ko antahi'naze. Na'ankure agri kasegema korapa rempi huramigeta antahi'naze.
19 Tu te flattes d’être le guide des aveugles, la lumière de ceux qui sont dans les ténèbres,
Tamagra zamavu asuhu vahe'mokizmi kama zamaveri nehuta, hanimpima mani'naza vahe'mokizmi tavi mani'none huta nehaza zankura, knare'za nehune hutma nehaze.
20 Le docteur des ignorants, le maître des enfants, ayant la règle de la science et de la vérité dans la loi.
Tamagra tamagesama antahizana vahe'mo'zama neginagi avu'avazama nehaza vahe'mokizmi kana zamaveri nehune nehuta, mofavremokizmi Anumzamofo kana rempi hunezamune huta nehaze. Na'ankure Anumzamofo kasegefina, knare antahi'zane tamage'zana antahi vagare'none huta nentahize.
21 Toi donc qui instruis les autres, tu ne t’instruis pas toi-même; toi qui prêches de ne point dérober, tu dérobes;
Tamagrama vahe'mokizmi rempi hunezamita, hagi nahigeta tamagra'a rempi huta nontahize? Tamagra musufa oseho huta nezmasamize. Hianagi tamagra'a musufa nosazo?
22 Toi qui dis qu’il ne faut pas être adultère, tu es adultère; toi qui as en horreur les idoles, tu commets le sacrilège;
Tamagra ru venenene anene monkoza osiho huta nehazanagi, tamagra'a anazana nosazo? Tamagra havi anumzante mono huonteho nehuta, mono nozmifintira kumzafa nosazo?
23 Toi qui te glorifies dans la loi, tu déshonores Dieu par la violation de la loi.
Tamagra kasegema antahi'naza zankura tamufga erisaga nehaze. Hu'neanagi kasegema rutagrazana Anumzamofona ra agi eri haviza nehaze.
24 (Car, à cause de vous, le nom de Dieu est blasphémé parmi les nations, ainsi qu’il est écrit.)
Na'ankure avontafepima hu'neana, Megi'a vahe'mo'zama Anumzamofo agima huhavizama nehazana, na'ankure tamagrama haza avu'ava zante anahu kea nehaze hu'ne. (Ais 52:5, Izik 36:20.)
25 À la vérité, la circoncision est utile, si tu observes la loi; mais, si tu la violes, ta circoncision devient incirconcision.
Na'ankure Jiu vahe'motma tavufga tgahu tamavutamava zamo'ma knare'ma hanie hanutma, kasegemofo amagema antesageno'e. Hianagi kasegema rutagrenageno'a tamavufga taga nehaza tamavutamavazamo'a amne'zankna hugahie.
26 Si donc l’incirconcis garde les préceptes de la loi, son incirconcision ne lui sera-t-elle pas imputée à circoncision?
Hagi megi'a vahe'mo'za zamavufaga taga osune'za, Anumzamofo kasegema amagema'antesazana, zamufga taga osu'naza zamo'a zamufga tgahu vahekna hugahaze.
27 Bien plus, celui qui, étant naturellement incirconcis, accomplit la loi, te condamnera, toi qui, avec la lettre et la circoncision, es prévaricateur de la loi.
Tamage amega avufga taga osu, megi'a vahepinti iza'o Anumzamofo kasege amagema antesimo, Jiu vahe oku tamavufga taga hu'nesaza vahe'mota Anumzamofo kasege amage nontesaza vahe'motagu keagafi manigahaze hu'za hurmantegahaze.
28 Car le Juif n’est pas celui qui le paraît au dehors; ni la circoncision, celle qui se voit à l’extérieur sur la chair;
Hu'negu tamagra tamage Jiu vahera omani'naze. Na'ankure Jiu vahe'mo'zama kaseneramante'za oku tamavufga tgama huramante'naza zamo'a tamazeri Jiu vahera ose'ne.
29 Mais le Juif est celui qui l’est intérieurement, et la circoncision est celle du cœur, faite en esprit et non selon la lettre; et ce Juif tire sa louange non des hommes, mais de Dieu.
Hianagi tamage Jiu vahe'ma mani'naku'ma hanu'za, kasegemofo amage antegahaze. Tamage oku avufgama taga hu'zana agu'afi tumo'amofo Anumzamofo Avamumo erifore hugahianki, amega avufgare erifore osugahie. E'inama nehaza vahe'mo'za vahe'mofo tegatirompage, Anumzamofontegati ra zamagima erisaza zanku nehakaze.