< Romains 2 >
1 C’est pourquoi, ô homme, qui que tu sois, tu es inexcusable de juger. Car, en jugeant autrui, tu te condamnes toi-même, puisque tu fais ce que tu condamnes.
Kwayele, mmwe mwajangu, iŵaga nkwalamula ŵane ngankombola kulichenjela natamuno mme ŵaani. Pakuŵa, pankwalamula ŵane akuno nomwe nkwendelechela kuipanganya iyoyo, nkulilamula mwasyene.
2 Nous savons, en effet, que Dieu juge selon la vérité ceux qui font ces choses.
Nowe tukumanyilila kuti ulamule wa Akunnungu uli wa usyene kwa aŵala ŵakuitendekanya indu yanti yeleyo.
3 Penses-tu donc, ô homme, qui juges ceux qui font ces choses, et qui les fais toi-même, que tu échapperas au jugement de Dieu?
Nambo alakwe junkwalamula ŵakuitendekanya yeleyo ni mwasyene nkuitendekanya iyoyo peyo. Ana nkuganisya chinchiuŵambala ulamule wa Akunnungu?
4 Est-ce que tu méprises les richesses de sa bonté, de sa patience et de sa longanimité? Ignores-tu que la bonté de Dieu t’invite à la pénitence?
Pane nkuunyelusya umbone wekulu wa Akunnungu ni utulale ni upililiu wao, uli ngankuimanyilila kuti umbone wa Akunnungu ukunnongosya kuti nneche sambi?
5 Cependant, par ta dureté et ton cœur impénitent, tu t’amasses un trésor de colère pour le jour de la colère et de la manifestation du juste jugement de Dieu,
Nambo mmwe nkakatime ntima ni nkwete ntima wangasaka kuleka sambi, kwa ligongo lyo nkuligosela mwasyene magambo pa lyuŵa lya Akunnungu lya lutumbilo lwao ni kulamula kwao kwa chigolochelo pachikulolechele.
6 Qui rendra à chacun selon ses œuvres:
Pakuŵa Akunnungu chachinlipa jwalijose malinga ni masengo gakwe.
7 À ceux qui, par la persévérance dans les bonnes œuvres, cherchent la gloire, l’honneur et l’immortalité, la vie éternelle; (aiōnios )
Ŵandu ŵakuitendekanya yambone pangali kupela akuno achisosaga ukulu ni kusichila ni umi wangaukujonasika, Akunnungu chachapa ŵandu ŵa, umi wa moŵa gose pangali mbesi. (aiōnios )
8 Mais à ceux qui ont l’esprit de contention, qui ne se rendent pas à la vérité, mais qui acquiescent à l’iniquité, ce sera la colère et l’indignation.
Nambo aŵala ŵalipamo, aŵala ŵakuukanila usyene, ni kuikuya yangalumbana, isyene Akunnungu chachalamula kwa lutumbilo ni uchimwa wakwe wekulu.
9 Tribulation et angoisse à Pâme de tout homme qui fait le mal, du Juif d’abord, et puis du Grec;
Chigapagwe masauko ni kulaga kwa jwalijose jwakuitendekanya yangalumbana, kutandila kwa Ŵayahudi ni sooni kwa ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi.
10 Mais, gloire, honneur et paix à quiconque fait le bien, au Juif d’abord, et ensuite au Grec;
Nambo jwalijose jwakutendekanya yambone, Akunnungu chachimpa ukulu ni luchimbichimbi ni chitendewele, kutandila kwa Ŵayahudi ni sooni kwa ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi.
11 Car Dieu ne fait point acception des personnes.
Pakuŵa Akunnungu ŵangali lusagu.
12 Ainsi, quiconque a péché sans la loi, périra sans la loi, et quiconque a péché sous la loi sera jugé par la loi;
Ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi ŵangakugamanyilila Malajisyo ga che Musa chasochele pangagamanyilila Malajisyo go. Ni Ŵayahudi ŵakugamanyilila Malajisyo ali nkutenda sambi chalamulikwe ni Malajisyo go.
13 [Car ce ne sont pas ceux qui écoutent la loi qui sont justes devant Dieu; mais ce sont les observateurs de la loi qui seront justifiés.
Pakuŵa, ŵakugapilikana Malajisyo ngaŵa ŵakuŵalanjikwa ŵambone paujo pa Akunnungu, nambo aŵala ŵakugajitichisya Malajisyo ni ŵakuŵalanjikwa ŵambone paujo pa Akunnungu.
14 En effet, lorsque les gentils, qui n’ont pas la loi, font naturellement ce qui est selon la loi; n’ayant pas la loi, ils sont à eux-mêmes la loi:
Pakuŵa ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi ŵangakugamanyilila Malajisyo, nambo pakutenda indu kwa lwendo lwapagwile nawo chisau ni yaitite pakulamulikwa mmalajisyo, achinsyene wo akulosya kuti akumanyilila chakusachilwa kupanganya namuno nganagamanyilila Malajisyo go.
15 Montrant ainsi l’œuvre de la loi écrite en leurs cœurs, leur conscience leur rendant témoignage, et leurs pensées s’accusant et se défendant l’une l’autre, ]
Pakuŵa lwendo lwao lukulosya kuti Malajisyo galembekwe mu mitima jao. Miningwa jao jikulosya kuti au uli usyene, pakuŵa ng'anisyo syao sikwaŵechetela kuti atesile yangalumbana pane sikwachenjela kuti atesile yambone.
16 Au jour où Dieu jugera par Jésus-Christ, selon mon Evangile, ce qu’il y a de caché dans les hommes.
Yeleyo ni ichikopochele pa lyuŵa litachilamula Akunnungu yantemela ya ŵandu, kwa litala li Che Yesu Kilisito mpela Ngani Jambone jinanlalichile ijikuti pakusala.
17 Mais toi, qui portes le nom de Juif, qui te reposes sur la loi, et te glorifies en Dieu,
Ni mmwe junkuliŵilanga Myahudi, nkugakulupilila Malajisyo ni kulifunila ndi mundu jwa Akunnungu,
18 Qui connais sa volonté, et qui, instruit par la loi, sais discerner ce qui est le plus utile,
nkulitenda kuti nkumanyilila yaikwanonyela Akunnungu ni kwitichisya indu yao yambone pakuŵa nyiganichikwe ni Malajisyo.
19 Tu te flattes d’être le guide des aveugles, la lumière de ceux qui sont dans les ténèbres,
Nkuliganichisya mwasyene kuti ndi chilongola jwa ŵangalola ni lilanguka lyao ŵaali mu chipi,
20 Le docteur des ignorants, le maître des enfants, ayant la règle de la science et de la vérité dans la loi.
junkwaunda ŵakuloŵela ni njiganyo jwa ŵanache achanandi. Pakuŵa nkuganisya mu Malajisyo nkwete umanyilisi ni usyene.
21 Toi donc qui instruis les autres, tu ne t’instruis pas toi-même; toi qui prêches de ne point dérober, tu dérobes;
Nipele mmweji junkwajiganya ŵane, ana kwa chichi ngankulijiganya mwasyene? Mmweji junkwalalichila ŵane nkajiŵa kwachichi mwasyene nkwiŵa?
22 Toi qui dis qu’il ne faut pas être adultère, tu es adultère; toi qui as en horreur les idoles, tu commets le sacrilège;
Mmweji junkusala, “Nkatenda chikululu,” kwachichi mwasyene nkutenda chikululu? Nkuichima inyago ya achiminungu, kwachichi mwasyene nkwinjila ni kwiŵa indu mu majumba ga achiminungu?
23 Toi qui te glorifies dans la loi, tu déshonores Dieu par la violation de la loi.
Nkulilapa kuti nkugamanyilila Malajisyo ga Akunnungu nambo nkunjalusya Akunnungu pankuleka kugakamulisya Malajisyo go!
24 (Car, à cause de vous, le nom de Dieu est blasphémé parmi les nations, ainsi qu’il est écrit.)
Pakuŵa mpela yagakuti kusala Malembelo ga Akunnungu, “Ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi akulitukana liina lya Akunnungu kwa ligongo lya agala gankugatenda ŵanyamwe Ŵayahudi.”
25 À la vérité, la circoncision est utile, si tu observes la loi; mais, si tu la violes, ta circoncision devient incirconcision.
Kuumbala kwenu chikuŵe ni malumbo iŵaga chingajitichisye Malajisyo. Nambo iŵaga nkugapwanya Malajisyo, mbaya ngankaumbale.
26 Si donc l’incirconcis garde les préceptes de la loi, son incirconcision ne lui sera-t-elle pas imputée à circoncision?
Ni iŵaga ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi ŵanganaumbale akugakamulichisya Malajisyo, uli ungaumbala wao ngauŵilanjikwa uumbale?
27 Bien plus, celui qui, étant naturellement incirconcis, accomplit la loi, te condamnera, toi qui, avec la lettre et la circoncision, es prévaricateur de la loi.
Ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi ŵanganaumbale mu chiilu, nambo akugakamulichisya Malajisyo, chanlamule ŵanyamwe Ŵayahudi pakuŵa ngankugajitichisya Malajisyo namose nkugamanyilila Malajisyo gamalembekwe ni ndi ŵaumbale.
28 Car le Juif n’est pas celui qui le paraît au dehors; ni la circoncision, celle qui se voit à l’extérieur sur la chair;
Myahudi jwa usyene ngaŵa ajula jwakuloleka kwa meeso, atamuno mundu ngakuŵa Myahudi jwa usyene pakuŵa aumbele mu chiilu.
29 Mais le Juif est celui qui l’est intérieurement, et la circoncision est celle du cœur, faite en esprit et non selon la lettre; et ce Juif tire sa louange non des hommes, mais de Dieu.
Nambo Myahudi jwa usyene ni ajula jwali jwati iyoyo nkati, malumbo gakwe ajula jwaumbele mu ntima. Kuumbala kusyene kuli, Mbumu jwa Akunnungu akukupanganya mu ntima mwa mundu, ni ngaŵa kwa malembo ga Malajisyo. Nambo mundu jwati yeleyi ngaakulapikwa ni ŵandu nambo akulapikwa ni Akunnungu.