< Apocalypse 5 >
1 Je vis ensuite dans la main droite de celui qui est assis sur le trône, un livre écrit dedans et dehors, scellé de sept sceaux.
Adudagi eina phambaldugi mathakta phamliba Ibungo mahakki khut yet thangbada lairik makol ama ure; lairik adu nakal animakta irammi amasung chum taret namlammi.
2 Je vis encore un ange fort qui criait d’une voix forte: Qui est digne d’ouvrir le livre, et d’en délier les sceaux?
Aduga “Chum asi louthoktuna lairik makol asibu hangdokpada kana matik chabage?” haiduna matik leiraba swargadut amana ahouba khonjelda laothokpa eina urammi.
3 Et nul ne pouvait ni dans le ciel, ni sur la terre, ni sous la terre, ouvrir le livre, ni le regarder.
Adubu lairik makol adubu hangdoktuna manungda yengba ngamba kana amata swargada, malemda amasung malemgi makhadasu leiramde.
4 Et moi je pleurais beaucoup de ce que personne ne s’était trouvé digne d’ouvrir le livre ni de le regarder.
Lairik makol adubu hangdokpa nattraga manungda yengbada matik chaba kana amata phangdaba maramna eina thamoi sokna kaplammi.
5 Mais l’un des vieillards me dit: Ne pleure point; voici le lion de la tribu de Juda, la racine de David, qui a obtenu par sa victoire d’ouvrir le livre et d’en délier les sept sceaux.
Adudagi ahal lamansing adugi maraktagi amana eingonda hairak-i, “Kapkanu. Yeng-u! Judah salaigi nongsa, David-ki matik leiraba chada naoda aduna langamle, amasung Ibungo mahakna chum taret adubu louthokpa amadi lairik makol adu hangdokpa ngamgani.”
6 Et je regardai, et voilà au milieu du trône et des quatre animaux, et au milieu des vieillards, un Agneau debout comme immolé, ayant sept cornes et sept yeux, qui sont les sept esprits de Dieu envoyés par toute la terre.
Adudagi phambal adugi mayaida Yaomacha ama thawaipanba mari amadi ahal-lamansing aduna koisinduna leptuna leiba eina ure. Yaomacha adu hatkhrabagumba amagum urammi. Yaomacha adugi machi taret amadi mamit taret pallammi, makhoi adu malemgi mapham sinba thungna thakhiba Tengban Mapugi thawai taretni.
7 Et il vint, et prit le livre de la main droite de celui qui était assis sur le trône.
Yaomacha aduna changsinduna phambalda phamliba Mahakki yet thangba khuttagi lairik makol adu lourammi.
8 Et lorsqu’il eut ouvert le livre, les quatre animaux et les vingt-quatre vieillards tombèrent devant l’Agneau, ayant chacun des harpes et des coupes pleines de parfums, qui sont les prières des saints.
Mahakna adumna touba matamda thawaipanba mari amasung ahal laman kunmari aduna Yaomacha adugi mangda tuthajare. Makhoi khudingmak bina amasung Tengban Mapugi misinggi haijabasing oiriba mengkrukna thallaba sanagi tenggot amamam leirammi.
9 Ils chantaient un cantique nouveau, disant: Vous êtes digne, Seigneur, de recevoir le livre et d’en ouvrir les sceaux, parce que vous avez été mis à mort, et que vous nous avez rachetés pour Dieu par votre sang, de toute tribu, de toute langue, de tout peuple et de toute nation.
Makhoina anouba isei ama saklammi: “Lairik makol adubu loubada amasung chum adubu hangdokpada Ibungodi matik chabani. Maramdi nahak hatlure amasung nahakki eena salai khudingdagi, lol khudingdagi, mioi kanglup khudingdagi amadi phurup khudingdagi misingbu Tengban Mapugidamak leibire.
10 Et vous avez fait de nous un royaume et des prêtres pour notre Dieu; et nous régnerons sur la terre.
Aduga eikhoigi Tengban Mapubu thougal tounaba makhoibu purohitsinggi ningthouleibak oihanbire, Aduga makhoina malemda pangani.”
11 Je regardai encore, et j’entendis autour du trône, et des animaux, et des vieillards, la voix de beaucoup d’anges: leur nombre était des milliers de milliers,
Adudagi eina amuk yengbada, swargadut lising lising amadi lakha lakhana masing oiraba yamlaba swargadutsinggi khonjel eina tare! Makhoina phambal, thawaipanba mari amadi ahal lamansing adubu koisillammi.
12 Qui disaient d’une voix forte: Il est digne, l’Agneau qui a été immolé, de recevoir la vertu, la divinité, la sagesse, la force, l’honneur, la gloire et la bénédiction.
Aduga makhoina khonjel houna hairak-i: Hatluraba Yaomacha adu matik, lanthum, lousing, panggal ikai khumnaba, matik mangal amasung thagatpa phangbada matik chabani.
13 Et j’entendis toutes les créatures qui sont dans le ciel, sur la terre, sous la terre, et celles qui sont sur la mer et en elle; je les entendis tous disant: À celui qui est assis sur le trône et à l’Agneau, bénédiction, honneur, gloire et puissance dans les siècles des siècles! (aiōn )
Aduga swargada, malemda, malemgi leironungda amadi samudrada leiba thawai panba khudingmakna isei sakpa eina tare: Phambal aduda phamliba Ibungo mangonda amasung Yaomacha aduda, thagatpa, ikai khumnaba, matik mangal amasung touba ngamba matik adu, lomba naida naidana leiba oisanu. (aiōn )
14 Et les quatre animaux disaient: Amen. Et les vingt-quatre vieillards tombèrent sur leurs faces, et adorèrent celui qui vit dans les siècles des siècles.
Aduga thawaipanba mari aduna khumlak-i, “Amen” Amasung ahal lamansing aduna tuthajaduna khurumjarammi.