< Proverbes 31 >

1 Paroles de Lamuel roi. Vision par laquelle l’a instruit sa mère.
Dagiti sasao ni Ari Lemuel— mensahe manipud iti Dios nga insuro kenkuana ti inana.
2 Que te dirai-je, mon bien aimé, que te dirai-je, bien aimé de mon sein, que te dirai-je, bien-aimé de mes vœux?
Ania, anakko? Ken ania, anak ti aanakak? Ken ania, anak dagiti sapatak? —
3 Ne donne pas aux femmes ton bien, et tes richesses pour perdre des rois.
Saanmo nga ited ti pigsam kadagiti babbai, wenno dagiti wagasmo kadagiti mangdaddadael kadagiti ari.
4 Non aux rois, ô Lamuel, non aux rois, ne donne pas de vin, parce qu’il n’est nul secret où règne l’ivresse:
Saan a para kadagiti ari, Lemuel, saan a para kadagiti ari ti uminom iti arak, wenno kadagiti mangiturturay ti mangdamag nga, “Ayanna ti naingel a mainom?”
5 Et de peur qu’ils ne boivent et qu’ils n’oublient les jugements, et qu’ils ne changent la cause des fils du pauvre.
Gapu ta no uminomda malipatanda dagiti naipaulog a linteg, ket saanda a bigbigen dagiti kalintegan dagiti amin a marigrigatan.
6 Donnez de la cervoise à ceux qui sont affligés, et du vin à ceux qui ont le cœur dans l’amertume;
Ikkam iti naingel a mainom dagiti tattao a mapukpukaw, ken arak dagiti agsagsagaba.
7 Qu’ils boivent et qu’ils oublient leur détresse, et que de leur douleur ils ne se souviennent plus.
Uminom isuna ket malipatanna ti kinapanglawna, ket saanna a malagip ti pakariribukanna.
8 Ouvre ta bouche pour le muet, et pour les causes de tous les fils qui passent;
Agsaoka para kadagiti saan a makasao, para kadagiti amin a mapukpukaw.
9 Ouvre ta bouche, décrète ce qui est juste, et juge l’homme qui est sans ressources, et le pauvre.
Agsaoka ket mangukomka babaen iti pannakarukod iti nalinteg ken ikalintegam ti karbengan dagiti napanglaw ken agkasapulan a tattao.
10 Une femme forte, qui la trouvera? au-dessus de ce qui vient de loin et des derniers confins du monde est son prix.
Siasino ti makasarak iti asawa a babai nga adda kabaelanna? Napatpateg isuna nga adayo ngem kadagiti alahas.
11 Le cœur de son mari se confie en elle; et il ne manquera pas de dépouilles.
Agtaltalek kenkuana ti puso ti asawana, ken saanto pulos a pumanglaw ti asawana.
12 Elle lui rendra le bien et non le mal, tous les jours de sa vie.
Agar-aramid isuna iti nasasayaat a banbanag para iti asawana ken saan a kinadakes iti entero a panagbiagna.
13 Elle a cherché la laine et le lin, et elle a travaillé par le conseil de ses mains.
Mangpilpili isuna iti lupot a naaramid iti buok iti karnero ken de lana a lupot, ket agtrabaho isuna a siraragsak kadagiti imana.
14 Elle est devenue comme le vaisseau d’un marchand, portant de loin son pain.
Maiyarig isuna iti agtagtagilako iti barko; mangisangsangpet isuna kadagiti taraon manipud iti adayo a lugar.
15 Et de nuit elle s’est levée, et elle a donné de la nourriture aux personnes de sa maison, et des vivres à ses servantes.
Bumangon isuna iti rabii ket ikkanna iti taraon dagiti sangkabalayanna, ket iwarasna ti trabaho para kadagiti adipenna a babbai.
16 Elle a considéré un champ et l’a acheté: du fruit de ses mains, elle a planté une vigne.
Agbirok isuna iti talon ket gatangenna daytoy babaen iti bunga dagiti imana, agmula isuna iti ubas.
17 Elle a ceint de force ses reins, et elle a affermi son bras.
Kawkawesanna ti bagina iti pigsa ken pappapigsaenna dagiti imana.
18 Elle a goûté et elle a vu que son commerce est bon: pendant la nuit, sa lampe ne s’éteindra pas.
Ammona no anianto ti mangted kenkuana iti nasayaat a gungona, agpatpatnag a saan a maiddep ti silawna.
19 Elle a mis sa main à des choses fortes; et ses doigts ont pris le fuseau.
Iyiggemna dagiti imana iti rueda, ken igemanna ti takbian.
20 Elle a ouvert sa main à l’homme sans ressources, et ses paumes, elles les a détendues vers le pauvre.
Iyunatna dagiti imana kadagiti napanglaw a tattao; iyunatna dagiti imana kadagiti agkasapulan a tattao.
21 Elle ne craindra pas pour sa maison le froid de la neige, car toutes les personnes de sa maison ont un double vêtement.
Saan isuna a mabuteng iti niebe para iti sangakabalayanna, ta nakawesan iti natingra a nalabaga ti sangakabalayanna.
22 Elle s’est fait une couverture: le fin lin et la pourpre forment son vêtement.
Agar-aramid isuna kadagiti abbong ti pagidaanna, ket agkawkawes isuna iti lino a pagan-anay a purpura ti marisna.
23 Illustre sera son mari aux portes de la ville, quand il siégera avec les sénateurs de la terre.
Mabigbigbig ti asawana kadagiti ruangan, tunggal makitugtugaw ti asawana kadagiti panglakayen iti daga.
24 Elle a fait un fin tissu, et elle l’a vendu; et elle a livré une ceinture au Chananéen.
Agar-aramid isuna kadagiti lino a pagan-anay ket ilaklakona dagitoy, ken mangipapaay isuna iti barikes kadagiti agtagtakilako.
25 La force et la beauté sont son vêtement, et elle rira au jour dernier.
Nakawesan isuna iti pigsa ken dayaw, ket katkatawaanna ti umay a tiempo.
26 Elle a ouvert sa bouche à la sagesse, et la loi de la clémence est sur sa langue.
Iyungapna ti ngiwatna a nabuyugan iti kinasirib, ken adda ti linteg ti kinamanangaasi iti dilana.
27 Elle a considéré les sentiers de sa maison, et elle n’a pas mangé de pain dans l’oisiveté.
Banbantayanna dagiti wagas ti sangakabalayanna ket saanna a kanen ti tinapay ti kinasadut.
28 Ses fils se sont levés et l’ont proclamée très heureuse; son mari s’est levé, et l’a louée.
Tumakder dagiti annakna ket awaganda isuna a nagasat; idaydayaw isuna ti asawana a kunkunana,
29 Beaucoup de filles ont amassé des richesses: mais toi, tu les as toutes surpassées.
“Adu a babbai ti nakaaramid iti nasayaat, ngem inabakmo ida amin.”
30 Trompeuse est la grâce, et vaine est la beauté: la femme qui craint le Seigneur est celle qui sera louée.
Makaallilaw ti kinapintas, awan serserbi ti kinapintas, ngem maidaydayawto ti babai nga agbuteng kenni Yahweh.
31 Donnez-lui le fruit de ses mains, et que ses œuvres la louent aux portes de la ville.
Itedyo kenkuana ti bunga ti aramidna ket bay-anyo nga idaydayaw koma isuna dagiti aramidna kadagiti ruangan.

< Proverbes 31 >