< Proverbes 12 >
1 Celui qui aime la discipline aime la science: mais celui qui hait les réprimandes est insensé.
Ko te tangata e aroha ana ki te kupu ako e aroha ana ki te matauranga; na, ko te tangata e kore e pai kia riria tona he, he poauau tera.
2 Celui qui est bon puisera la grâce dans le Seigneur; mais celui qui se confie dans ses pensées agit en impie.
Ko te tangata pai ka whiwhi ki ta Ihowa whakapai; otiia ka whakahengia e ia te tangata ngarahu kino.
3 L’homme ne s’affermira point par l’impiété: et la racine des justes ne sera pas ébranlée.
E kore ta te tangata e u i te kino: na, ko te pakiaka o te hunga tika, e kore tera e whakakorikoria.
4 Une femme diligente est une couronne pour son mari: et c’est la carie dans les os du sien qu’une femme qui fait des choses dignes de confusion.
He wahine e u ana tona pai, hei karauna tera ki tana tane; tena ko te wahine i whakama ai ia, hei pirau tera i roto i ona wheua.
5 Les pensées des justes sont des jugements; les conseils des impies sont frauduleux.
Ko nga whakaaro o te hunga tika he tika: ko nga whakaaro ia o te hunga kino he tinihanga.
6 Les paroles des impies dressent des embûches au sang; la bouche des justes les délivrera.
Ko nga kupu a te hunga kino e mea ana kia tauwhanga i te toto: ma te mangai ia o te hunga tika ratou ka ora ai.
7 Renversez les impies, ils ne seront plus; mais la maison du juste demeurera à jamais.
Ka hurihia iho te hunga kino, a kore iho; ko te whare ia o te hunga tika ka tu tonu.
8 C’est par sa doctrine que sera connu un homme; mais celui qui est vain et sans cœur sera ouvert au mépris.
Ka rite ki tona ngarahu te whakamoemiti mo te tangata; ko te ngakau parori ki ia ka whakahaweatia.
9 Mieux vaut un pauvre se suffisant à lui-même, qu’un glorieux qui manque de pain.
Ko te tangata e whakahaweatia ana, he pononga nei tana, pai ake ia i te tangata e whakanui ana i a ia ano, a kahore ana kai.
10 Le juste connaît les âmes de ses bêtes; mais les entrailles des impies sont cruelles.
Ko te tangata tika e whakaaro ana ia ki te ora o tana kararehe; he nanakia ia nga mahi atawhai a te hunga kino.
11 Celui qui travaille sa terre sera rassasié de pain; mais celui qui cherche l’oisiveté est très insensé. Celui à qui il est doux de passer le temps à boire du vin laisse dans ses fortifications du déshonneur.
Ko te tangata e mahi ana i tona oneone ka makona ia i te taro; tena ko te tangata e whai ana i te hunga tekateka noa, kahore ona ngakau mahara.
12 Le désir d’un impie est l’appui des plus méchants; mais la racine des justes prospérera.
Ko ta te tangata kino e minamina ai ko te kupenga a te hunga kino; e whai hua ana ia te pakiaka o te hunga tika.
13 À cause du péché de ses lèvres, la ruine s’approche du méchant; mais le juste échappera à l’angoisse.
Ka mau te tangata kino i te pokanga ketanga o ona ngutu; ka puta mai ia te tangata tika i roto i te raru.
14 En vertu du fruit de sa bouche, chacun sera rempli de biens, et selon les œuvres de ses mains il lui sera rendu.
Ma nga hua o tona mangai ka makona ai te tangata i te pai; ka riro mai ano i te tangata nga utu o ta ona ringa.
15 La voie d’un insensé est droite à ses yeux; mais celui qui est sage écoute les conseils.
He tika tonu ki ona kanohi ake te ara o te kuware: e whakarongo ana ia te tangata whakaaro nui ki te kupu whakatupato.
16 L’insensé découvre soudain sa colère: mais celui qui dissimule une injure est habile.
Ko te kuware, e mohiotia wawetia ana tona riri: e hipokina ana ia te whakama e te tangata ngarahu tupato.
17 Celui qui dit ce qu’il sait rend un témoignage juste; mais celui qui ment est un témoin frauduleux.
Ko ta te tangata korero pono he whakapuaki i te tika; ko ta te kaiwhakaatu teka ia he tinihanga.
18 Il est tel qui promet et qui ensuite est percé comme du glaive de sa conscience; mais la langue des sages est la santé.
He tangata ano ko ana korero maka noa, me te mea ko nga werohanga a te hoari; he rongoa ia te arero o te hunga whakaaro nui.
19 La lèvre véridique sera ferme à perpétuité; mais celui qui est témoin précipité se fait une langue de mensonge.
Ka u tonu te ngutu pono a ake ake; mo naianei kau ia te arero teka.
20 La fraude est dans le cœur de ceux qui pensent des choses mauvaises; mais ceux qui entrent dans des conseils de paix, la joie les suit.
He tinihanga kei roto i te ngakau o nga kaitito i te kino; he koa ia to nga kaiwhakatakoto korero e mau ai te rongo.
21 Rien ne contristera le juste, quoi qu’il lui arrive: mais les impies seront remplis de maux.
E kore tetahi kino e pa ki te tangata tika; engari te hunga kino ka ki i te kino.
22 C’est une abomination pour le Seigneur, que des lèvres menteuses; mais ceux qui sincèrement agissent lui plaisent.
He mea whakarihariha ki a Ihowa nga ngutu teka; ko tana e ahuareka ai ko nga kaimahi i te pono.
23 Un homme habile cache sa science; et le cœur des insensés publie leur folie.
Hipoki ai te tangata tupato i te matauranga: e karanga nui ana ia te ngakau o nga kuware i te kuwaretanga.
24 La main des forts dominera; mais celle qui est relâchée sera soumise aux tributs.
Mo te ringa o nga uaua te kingitanga; hei homai takoha ia te mangere.
25 La tristesse dans le cœur d’un homme l’humiliera; et par une bonne parole il sera réjoui.
Ma te pouri i roto i te ngakau o te tangata e piko ai ia: ma te kupu pai ia ka marama ai.
26 Celui qui néglige un dommage à cause d’un ami est juste; mais le chemin des impies les trompera.
Hira ake te tangata tika i tona hoa; te hunga kino ia ka whakapohehetia e to ratou ara ano.
27 Le frauduleux ne trouvera pas de gain; et la richesse d’un homme juste sera d’un prix d’or.
Kahore te tangata mangere e tunu i tana mea i hopu ai: ma te tangata uaua ia te taonga utu nui a nga tangata.
28 Dans le sentier de la justice est la vie; mais le chemin détourné conduit à la mort.
He ora kei te ara o te tika; kahore hoki he mate i tona ara.