< Abdias 1 >

1 Vision d’Abdias. Voici ce que dit le Seigneur Dieu à Edom: [Nous avons entendu une nouvelle venant du Seigneur; et il a envoyé un messager vers les nations: Levez-vous, et levons-nous ensemble contre lui pour le combat].
Hiche hi, Hatchunung Pakaiyin, Edom chungchang thu, Obadiah henga, themgao thilmua aphondoh chu ahi. Keihon Pakaija kon thu hung lhung kajauvin, Namtin vaipi lah’athupole palai khat a kisol in, “Amitakip kigosan um’un! Eiho kikou khom’u hitin, Edom douna gal satin konuhite,” tin asam tai.
2 Voici que je t’ai placé très petit parmi les nations, tu es fort méprisable.
Pakaiyin Edom dounan thu asei in, “Keiman namtin vaipi lah’a, nangma kasuh neo ding, nangma don louva notthap’a na um ding ahi.”
3 L’orgueil de ton cœur t’a élevé, toi habitant dans les fentes des rochers, exaltant ton trône; toi qui dis dans ton cœur: Qui me fera descendre à terre?
Nalung sunga na kiletsahna chun na lheplhah ahi tai. Ajehchu, nangma song kulpi sunga na chengin chuleh molchunga chenna na kisemin, “Hilai mun gei a koiham eihol doh’a, eikai lha ding a” tin kiletsah tahin, na lungthimin naseiye.
4 Si tu t’élèves comme l’aigle, et que parmi les astres tu poses ton nid, je t’en ferai descendre, dit le Seigneur.
“Amavang, muvanlai bangin nang masang tahin leng sang inlang, ahsi holah'a chenna ding buhsa jongle chun, chukoma kon a chu keiman nangma kaloi lhah ding ahi,” tin Pakai in a seiye.
5 Si des voleurs, si des brigands étaient entrés chez toi durant la nuit, comment aurais-tu gardé le silence? N’auraient-ils pas volé ce qui leur suffisait? Si des vendangeurs étaient entrés chez toi, est-ce qu’ils ne t’auraient pas laissé au moins une grappe de raisin?
Gucha ho chu, jan teng hung’u hen lang na chom gam’u jong leh, amahon na nei na gou jouse ladoh chai deh pouvinte. Lengpi ga loukhoma pang hon jong, mivaicha gentheite dinga dalhah anei mong’u ahi. Ahinlah, namel maten vang nang leh na nei jouse abon’a phet gamhel diu ahi.
6 Comment les ennemis ont-ils fouillé Esaü, fureté dans ce qu’il avait de caché?
Edom gamsung, aning akoikah jouse, akholuva chuleh achom gamhel diu ahin, anei agou jouseu jong ahol doh’uva akipoh mangsoh diu ahitai. Napan khompi jouse abon’uva nang dou’va hung pang diu, amahon, nagam sung’a kon’a nangma na hin deldoh dingu ahi. Na manthahna dinga na lhep’uva, chamna leh kitepna na sempi diu, na gol phatah tah hon jong, na kipalna ding thang nankam peh dingu, chuleh hichu nangman na hetdoh louhel ding ahi.
7 Ils t’ont éconduit jusqu’à la frontière; tous tes alliés se sont joués de toi; les hommes qui vivaient en paix avec toi ont prévalu contre toi; ceux qui mangent ton pain dresseront des embûches sous tes pas; il n’y a pas de prudence en lui.
8 N’est-ce pas en ce jour-là, dit le Seigneur, que je perdrai les sages de l’Idumée et bannirai la prudence de la montagne d’Esaü?
Hiche nikho chuleh, Edom gamsung pumpia, miching ho khat jong kakhen lou ding, chule Edom molsang dunga um miho hetna jouse jong kasuhmang ding ahi, tin Pakai in aseiye.
9 Et ils craindront, tes braves du midi, que l’homme de la montagne d’Esaü ne périsse.
Temnan galhat pasal phapen ho jong kisu lung donguva, kicha gam diu, chuleh Edom molsang chunga ho jong abonchaova kithat gam soh heldiu ahi.
10 À cause de tes meurtres et à cause de ton iniquité contre Jacob ton frère, la confusion te couvrira, et tu périras pour jamais.
Ajeh chu, nangma nasopi pa Israel chunga nakhan gitlouna ho avaltan, nang chunga jum leh jachatna dim ding chutah leh atonsot’a ding’a na kisumang ding ahi.
11 Au jour que tu t’élevais contre lui, quand des ennemis se rendaient maîtres de son armée, et que des étrangers entraient dans ses portes, et que sur Jérusalem ils jetaient le sort, toi aussi tu étais comme l’un d’entre eux.
Nangman, Israel chunga gal kibol khum nikho chun, nakihet mosahin, na kidalsen, amaho chu napanpi nompoi. Gamdang mi hon, Israelte nei le gou tampi apomangun, chuleh nasatahin Jerusalem khopi chu a susetauvin ahi. Hiche a hin, nangman nasopi Israel chu melma danin nagel tai.
12 Et tu ne mépriseras pas ton frère en son jour malheureux, au jour de son exil, et tu ne te réjouiras pas sur les fils de Juda au jour de leur ruine; et tu ne parleras pas orgueilleusement au jour de l’angoisse.
Na sopi soh changa kikaimang lai a, nangman amaho hamsetna chu, kipana nalah lou ding ahi. Kamiten gim hesoh athohpet’a, nangman a hamsetnau chu nakipapi lou ding ahi. Chuleh hiche hesoh genthei nikho’a chu, kiletsah ham-hoitho na bollou ding ahi.
13 Et tu n’entreras pas dans la porte de mon peuple au jour de leur ruine; et tu ne les mépriseras pas, toi non plus, au milieu de ses maux, au jour de sa désolation; et tu ne seras pas envoyé contre son armée au jour de sa désolation.
Hitobang a kami Israelte, ahamset nikhouva, nangman agamsungu chu pumhata nalah lou ding ahi. Amaho hesoh gentheina chu, nangin kipana nalah lou ding ahi. Hiche nikho chuleh, nangman amaho nei le gou jong nachompeh lou ding ahi.
14 Et tu ne te tiendras pas dans les carrefours, afin de tuer ceux qui fuiront, et tu n’enfermeras pas les restes de ses habitants au jour de la tribulation.
Nangma, lam kasom jousea nadin’a, Judah mi kihinsona dinga jam doh go ho, nachan’a na tha lou ding ahi. Ahing doh amoh chengse jong, hitobang nikho’a chu, namat’a melmate khut’a na joh dohlou ding ahi.
15 Parce que le jour du Seigneur est près d’éclater sur toutes les nations; comme tu as fait, il te sera fait; ce que tu leur as fait, il le fera retomber sur ta tête.
Keiman namtin vaipi jouse chunga thu katanna ding nikho anai tai. Nangman Israel chung a nabol bang banga, na chunga kibol ding ahi. Na thilse boldoh ga jouse, nangma luchung’a hung le chuh sohkei ding ahi.
16 Car comme vous avez bu sur ma montagne sainte, toutes les nations boiront sans discontinuer; et elles boiront, elles avaleront, et elles seront comme si elles n’étaient point.
Ka lhangtheng chunga, kamite ho naval lhum bang’a, nangleh akimvel’a cheng namtin vaipi, na chunguva gotna kabuh lhah’a, na don diu ahi. Namtin vaipi jouse chu kham diu, ageina lam’u kihelouva mangthah ding ahiuve.
17 Mais sur la montagne de Sion sera le salut et elle sera sainte: la maison de Jacob possédera ceux qui l’avaient possédée.
Amavang, ajamdoh chengsen, Zion molsang chu kititkhomna a aneiyuva, hoidohna khopia anei dingu ahi. Chuleh akhopi jong chu athenga hung um ding ahi. Chuleh Israel mite hung kile kituva, anei agou hou abon’a akilo kit diu ahi.
18 Et la maison de Jacob sera un feu, et la maison de Joseph une flamme, et la maison d’Esaü une paille; et ils l’embraseront, et ils la dévoreront, et il n’y aura pas de restes de la maison d’Esaü, parce que le Seigneur a parlé.
Israel mite chu, meikong banga deujah diu, chuleh Edom mite vang, loujauva changkung gosa bang diu ahi. Joseph insung mite chu, Meikong leng leh meisi tobang hiding, loujaova umjouse akahvam ding ahi. Chutia chu, Edom’a koima ahing doh umlou ding ahiuve. Hiche hi, Pakai, keiman kasei doh ahitai.
19 Et ceux qui sont au midi hériteront de la montagne d’Esaü; et ceux qui sont dans les plaines assujettiront les Philistins; et ils posséderont la contrée d’Ephraïm et la contrée de Samarie, et Benjamin possédera Galaad.
Chuteng, Negev gam’acheng kamiten, Edom molsang ho atoupha diu, Judah gam’a thinlhang chin’a chenghon, Philistine phaicham alo diu, chuleh Ephraim le Samaria gam’a loujao ho atoupha diu ahi. Benjamin insung miten vang Gilead gam alo diu ahi.
20 Et les exilés de cette armée des enfants d’Israël posséderont tous les lieux des Chananéens jusqu’à Sarepta; et les exilés de Jérusalem, qui sont sur le Bosphore, posséderont les cités du midi.
Israel chate, migam’a soh chang ho chu, agamuva hung kilekit din u, chuleh amahon Phoenicia gamsung le Zarephath gamsung geija atoupha diu ahi. Chuleh, Jerusalema kon’a, kikaimanga sahlam gam’a soh chang hon, Negev gamsung khopi ho chu, alokit diu ahi.
21 Et les libérateurs monteront sur la montagne de Sion pour juger la montagne d’Esaü; et le règne sera au Seigneur.
Ahing doh amoh chengse chu, Zion molsang a chetou diu, Jerusalem’akon’a Edom gamsung jousea vai apoh diu, chutah le Pakai amatah chu leng vaipo’a hung pang ding ahi.

< Abdias 1 >