< Matthieu 5 >
1 Jésus voyant la foule, monta sur la montagne, et, lorsqu’il se fut assis, ses disciples s’approchèrent de lui,
Yesu bu kamona nkangu wu batu wukuma va mbata mongo, wuvuanda. Minlonguki miandi mikutakana va kaba.
2 Et ouvrant sa bouche, il les instruisais, disant:
Bosi wutona kuba longa. Wutuba:
3 Bienheureux les pauvres d’esprit, parce qu’à eux appartient le royaume des cieux.
Khini kuidi minsukami mu Pheve, bila bawu bavuidi Kipfumu ki Diyilu.
4 Bienheureux ceux qui sont doux, parce qu’ils posséderont la terre.
Khini kuidi bawu bandila bila bela bombo.
5 Bienheureux ceux qui pleurent, parce qu’ils seront consolés.
Khini kuidi bawu badi mintima milembama, bila bawu bela vinginina ntoto.
6 Bienheureux ceux qui ont faim et soif de la justice, parce qu’ils seront rassasiés.
Khini kuidi bawu beta monanga tsatu ayi phuila yi mambu masonga, bila bela yukutusu.
7 Bienheureux les miséricordieux, parce qu’ils obtiendront eux-mêmes miséricorde.
Khini kuidi bawu badi mintima mi kiadi, bila bela kuba mona kiadi.
8 Bienheureux ceux qui ont
Khini kuidi bawu badi mintima mivedila, bila bela mona Nzambi.
9 Bienheureux les pacifiques, parce qu’ils seront appelés enfants de Dieu.
Khini kuidi bawu beti tula ndembama, bila bela tedolo bana ba Nzambi.
10 Bienheureux ceux qui souffrent persécution pour la justice, parce qu’à eux appartient le royaume des cieux.
Khini kuidi bawu beta yamusu mu diambu di busonga, bila bawu bavuidi Kipfumu ki Diyilu.
11 Vous êtes heureux, lorsque les hommes vous maudissent et vous persécutent, et disent faussement toute sorte de mal de vous, à cause de moi.
Khini kuidi beno enati bakulufinganga, enati bakulu yamisanga ayi enati bakuluvuninanga mambu mambimbi ma phila mu phila mu diambu diama.
12 Réjouissez-vous et tressaillez de joie, parce que votre récompense est grande dans les cieux; car c’est ainsi qu’ils ont persécuté les prophètes qui ont été avant vous.
Lumona kueno khini, lusakadala bila mfutu wunneni wukuluvingila ku Diyilu. Luzaba mboti ti mimbikudi mi lutuamina mamvawu bobo bayamusulu.
13 Vous êtes le sel de la terre. Que si le sel perd sa vertu, avec quoi le salera-t-on? Il n’est plus bon qu’à être jeté dehors et foulé aux pieds par les hommes.
—Beno luidi tsalu yi ntoto. Enati tsalu yizimbisidi lueki luandi, mu mbi balenda diaka vutudila lueki beni? Kadi mfunu yisiedi ko, bafueti kuyiloza ku nganda ayi batu bafueti yidiata.
14 Vous êtes la lumière du monde. Une ville ne peut être cachée, quand elle est située sur une montagne.
Beno luidi muinda wu nza, divula diodi didi va yilu mongo, dilendi suama ko.
15 Et on n’allume point une lampe pour la mettre sous le boisseau, mais sur un chandelier, afin qu’elle éclaire tous ceux qui sont dans la maison.
Enati balemisini muinda, bawu tulanga ku tsi katini ko, vayi va yilu meza muingi wumonisa kiezila kuidi batu boso badi mu nzo.
16 Qu’ainsi donc luise votre lumière devant les hommes, afin qu’ils voient vos bonnes œuvres et qu’ils glorifient votre Père qui est dans les cieux.
Diawu bika kiezila kieno kilezimina bobo vadi batu muingi bamona mavanga meno mamboti ayi muingi bakembisa Dise dieno didi ku Diyilu.
17 Ne pensez pas que je sois venu abolir la loi ou les prophètes: je ne suis pas venu les abolir, mais les accomplir.
—Lubika yindula ti ndiyiza mu diambu di vonda Mina voti mu diambu di vonda malongi ma mimbikudi. Ndisia kuiza ku vonda ko vayi ndiyiza mu diambu di dukisa miawu.
18 Car, en vérité je vous le dis, jusqu’à ce que le ciel et la terre passent, un seul iota ou un seul point de la loi ne passera pas que tout ne soit accompli.
Bila bukiedika ndikulukamba: sumbu Diyilu ayi ntoto bikidi zingi buna kadi kima kimosi kilendi botolo ko mu Mina; ka diambu ko sono kimosi kifioti. Vayi nate mamoso mela vangama.
19 Celui donc qui violera l’un de ces moindres commandements, et enseignera ainsi aux hommes, sera appelé très petit dans le royaume des cieux; mais celui qui fera et enseignera, celui-là sera appelé grand dans le royaume des cieux.
Diawu woso mutu weta bundula muina wawu wumosi wufioti ayi wela longa batu bavanga buawu, wela monika mutu wukhioki mu Kipfumu ki Diyilu. Vayi woso mutu wunlonganga Mina mi Nzambi ayi weta misadila, wela monika mutu wunneni mu Kipfumu ki Diyilu.
20 Car je vous dis que si votre justice n’est plus abondante que celle des Scribes et des Pharisiens, vous n’entrerez point dans le royaume des cieux,
Bila ndikulukamba enati busonga bueno bukadi viatuka bobo bu Bafalisi ayi bu Minsoniki mi Mina, buna lulendi kota ko mu Kipfumu ki Diyilu.
21 Vous avez entendu qu’il a été dit aux anciens: Tu ne tueras point; car celui qui tuera sera soumis au jugement.
—Luwa ti bakamba kuidi bakulu beto ti: kadi vonda mutu bila woso wela vonda mutu wela samba va ntuala mazuzi.
22 Mais moi je vous dis que quiconque se met en colère contre son frère sera soumis au jugement. Et celui qui dira à son frère: Raca, sera soumis au conseil. Mais celui qui lui dira: Fou, sera soumis à la géhenne du feu. (Geenna )
Vayi minu ndikulukamba: woso mutu wumfuemina ndiandi wela samba va ntuala mazuzi. Woso mutu wumfinga ndiandi ti: “vungisi”, wela samba na ntuala lukutukunu lu bapfumu banganga Nzambi, ayi woso mutu wunfinga ndiandi ti widi “dilawu” mboti mu kunloza ku mbazu yi bulungi. (Geenna )
23 Si donc tu présentes ton offrande à l’autel, et que là tu te souviennes que ton frère a quelque chose contre toi,
Enati telimini ku kuma mu vana makaba, ayi tebukidi moyo ti diambu khombꞌaku kabeki,
24 Laisse là ton don devant l’autel, et va d’abord te réconcilier avec ton frère, et alors, revenant, tu offriras ton don.
bika makaba maku vana ntuala, kuma, yenda teka dedikisa ayi khombꞌaku bosi yiza vani makaba maku kuidi Nzambi.
25 Accorde-toi au plus tôt avec ton adversaire pendant que tu chemines avec lui, de peur que ton adversaire ne te livre au juge, et que le juge ne te livre au ministre, et que tu ne sois jeté en prison.
Enati mutu wubeki mambu vika wizana ayi niandi bu lukidi mu nzila bila niandi kufunda kuidi zuzi, zuzi maka tuma masodi muingi matula mu nloko.
26 En vérité, je te le dis, tu ne sortiras point de là que tu n’aies payé jusqu’au dernier quart d’un as.
Bukiedika ndikukamba ti mawu kala kaka muna nloko nate wumana futa zimbongo zioso.
27 Vous avez entendu qu’il a été dit aux anciens: Tu ne commettras point d’adultère.
—Luwa ti ditubu: kadi vanga kitsuza.
28 Mais moi je vous dis que quiconque aura regardé une femme pour la convoiter, a déjà commis l’adultère dans son cœur.
Vayi minu ndikulukamba ti woso wuntala nketo mu kunzinina, buna vengi yandi kitsuza mu ntimꞌandi.
29 Que si ton œil droit te scandalise, arrache-le et jette-le loin de toi; car il vaut mieux pour toi qu’un de tes membres périsse, que si tout ton corps était jeté dans la géhenne. (Geenna )
Diawu enati dieso diaku, di lubakala Dilembo kuvodisa masumu, mboti mu kudidovula ayi ku diloza thama. Bila bulutidi mboti kuidi ngeyo mu kambu nama kimosi ki nituꞌaku ayi mu tala nitu aku yimvimba yilozama ku bulungi. (Geenna )
30 Et si ta main droite te scandalise, coupe-la et la jette loin de toi; car il vaut mieux pour toi qu’un de tes membres périsse, que si tout ton corps était jeté dans la géhenne. (Geenna )
Bosi enati koko kuaku, ku lubakala, kulembo kuvodisa masumu, mboti wukuzenga ayi wukuloza thama, bila bulutidi mboti kuidi ngeyo mu kambu nama kimosi ki nituꞌaku ayi mu tala nitu aku yimvimba yilozama ku bulungi. (Geenna )
31 Il a été dit aussi: Quiconque renvoie sa femme, qu’il lui donne un acte de répudiation.
—Bakamba diaka: “Woso mutu botudi nketo andi buna bufueni kamvana nkanda wu kimbangi wumonisa ti vondidi dikuela.”
32 Et moi je vous dis que quiconque renvoie sa femme hors le cas d’adultère, la rend adultère: et quiconque épouse une femme renvoyée, commet un adultère.
Vayi minu ndikulukamba: woso bakala wumvambana ayi nketo andi, bika sia ti mu diambu di kitsuza, buna niandi wunyekudi mu vanga kitsuza. Ayi woso wunkuela nketo wowo mamvandi vengi kitsuza.
33 Vous avez encore entendu qu’il a été dit aux anciens: Tu ne te parjureras point, mais tu tiendras au Seigneur tes serments.
—Luwa diaka ti bakamba kuidi bakulu beto: “kadi vonda ndefi wuleva, vayi dukisa ndefi wuvana Pfumu.”
34 Et moi je vous dis de ne jurer en aucune façon, ni par le ciel, parce que c’est le trône de Dieu;
Minu ndikulukamba lubika kueno levanga ndefi. Kadi levilanga ndefi mu “dizina di Diyilu” bila Diyilu diawu kundu ki Nzambi.
35 Ni par la terre, parce que c’est l’escabeau de ses pieds; ni par Jérusalem, parce que c’est la ville du grand roi;
Lubika levilanga ndefi mu dizina di ntoto bila va ntoto vawu Nzambi keti tetika malu mandi. Lubika levilanga ndefi mu dizina di Yelusalemi bila diawu divula di Ntinu wunneni.
36 Ne jure pas non plus par ta tête, parce que tu ne peux rendre un seul de tes cheveux blanc ou noir.
Kadi levilanga ndefi va “ntuꞌaku” bila kulendi kitula lusuki lumosi phembi ko voti ndombi ko.
37 Que votre langage soit: Oui, oui: Non, non; car ce qui est de plus, vient du mal.
Bika lutubanga kaka “Nyinga” bu lufueti tuba nyinga ayi “nana” bu lufueti tuba nana. Bila mambu moso meti buelama va yilu kuidi Satana meti ba.
38 Vous avez entendu qu’il a été dit: OEil pour œil et dent pour dent,
—Luwa bu bakamba: “Enati mutu tobudi dieso di ndiandi, niandi mamvandi bafueti tobula dieso diandi; enati mutu kodidi dieno di ndiandi, niandi mamvandi bafueti kola diano diandi.”
39 Et moi je vous dis de ne point résister aux mauvais traitements; mais si quelqu’un te frappe sur la joue droite, présente-lui encore l’autre.
Vayi minu ndikulukamba: —Lubika kakidila mutu tidi kuvangila mambimbi! Enati bazubidi mbata mu luvenga lumosi, wuntambika diaka luvenga lunkaka.
40 Et à celui qui veut l’appeler en justice pour t’enlever ta tunique, abandonne-lui encore ton manteau.
Enati mutu tidi kufunda ayi ziona kikhutu kiaku, buna wunyekudila ayi yunga kiaku.
41 Et quiconque te contraindra de faire avec lui mille pas, fais-en deux autres mille.
Enati mutu wukuikidi wudiata yandi mu tezo ki kilometele kimosi, ngeyo buela diati yandi mu tezo ki bikilometele biodi.
42 Donne à qui te demande, et ne te détourne point de celui qui veut emprunter de toi.
Vana kuidi mutu wowo wukulomba ayi kadi yimina mutu wowo wunzola deva kuidi ngeyo.
43 Vous avez entendu qu’il a été dit: Tu aimeras ton prochain et tu haïras ton ennemi.
—Luwa ti bakamba: “zolanga ndiaku ayi lendanga mbeni aku”
44 Mais moi je vous dis: Aimez vos ennemis, faites du bien à ceux qui vous haïssent, et priez pour ceux qui vous persécutent et vous calomnient;
Vayi minu ndikulukamba: Luzola bambeni beno! Lusambidila bobo bakuluyamisanga!
45 Afin que vous soyez les enfants de votre Père qui est dans les cieux, qui fait lever son soleil sur les bons et sur les méchants, et pleuvoir sur les justes et les injustes.
Buawu bobo luela bela bana bakiedika ba Dise dieno didi ku Diyilu. Bila niandi weta kienzudila thangu andi kuidi batu bambimbi ayi batu bamboti; weta nokisa mvula kuidi batu basonga ayi kuidi bobo bakambulu basonga.
46 Car si vous aimez ceux qui vous aiment, quelle récompense aurez-vous? Les publicains ne le font-ils pas aussi?
Enati lueta zola bobawu beta kuluzola, buna mbi mfutu lumbaka? Bila mimfutisi mi ziphaku mamvawu beta bu vanga.
47 Et si vous saluez vos frères seulement, que faites-vous de surcroît? Les païens ne le font-ils pas aussi?
Enati lueta vana kaka mboti kuidi bakhomba zieno, buna diambu mbi diviatukidi lumvanga e? Keti Bapakanu mamvawu beti bu vanga.
48 Soyez donc parfaits, vous, comme votre Père céleste est parfait.
Vayi beno bufueni luba batu bafuana banga buididi Dise dieno widi ku Diyilu widi wufuana.