< Matthieu 26 >

1 Or il arriva que lorsque Jésus eut achevé tous ces discours, il dit à ses disciples:
Jisuna waramsing asi tambiba loirabada, mahakna mahakki tung-inbasingda hairak-i,
2 Vous savez que la pâque se fera dans deux jours, et que le Fils de l’homme sera livré pour être crucifié.
“Nakhoina khangbagumna numit ninigi matungdadi lanthokpibagi chakkhangba laklagani. Aduga matam aduda Migi Machanupa adubu cross-ta hatnaba pithokani.”
3 Alors les princes des prêtres et les anciens du peuple s’assemblèrent dans la salle du grand prêtre appelé Caïphe,
Matam adumaktada athoiba purohitsing, Wayel Yathanggi ojasing amadi phurupki ahal-lamansingna athoiba purohitlen Caiaphas-ki yumda punna tinarammi,
4 Et tinrent conseil pour se saisir de Jésus par ruse, et le faire mourir.
aduga makhoina Jisubu lounam touduna phananaba amadi hatnanaba wa tanare.
5 Mais ils disaient: Non pas un jour de la fête, de peur qu’il ne s’élevât du tumulte parmi le peuple.
Adubu makhoina hai, “Madu chakkhangbagi kumhei manungdadi oihangumsi, nattrabadi misingna irang hourakkani.”
6 Or, comme Jésus était à Béthanie, dans la maison de Simon le lépreux,
Adudagi Jisuna Bethany-da kiningai oiba unsagi lainana naramba Simon-gi yumda leiringeida,
7 Vint auprès de lui une femme ayant un vase d’albâtre plein d’un parfum de grand prix, et elle le répandit sur sa tête, lorsqu’il était à table.
nupi amana alabaster kouba nungngouna saba chaphu amada mamal yamna tangba manam nungsiba teinathao haplaga puduna Ibungogi nakta laklammi. Aduga Ibungona chananaba phamlingeida, nupi aduna Ibungogi kokthakta thao adu heibirammi.
8 Ce que voyant, ses disciples s’indignèrent, disant: Pourquoi cette perte?
Madu ubada tung-inbasing aduna saoraduna hairak-i, “Karigi thao asibu asumna manghallibano?”
9 Il pouvait, en effet, ce parfum, se vendre très cher et être donné aux pauvres.
“Manam nungsiba thao asi tangna yonduna senpham adu lairabasingda piba yarambani!”
10 Mais Jésus le sachant, leur dit: Pourquoi faites-vous de la peine à cette femme? c’est une bonne œuvre qu’elle a faite envers moi.
Makhoina hairiba adu Jisuna khangladuna makhoida hairak-i, “Nakhoina nupi asibu karigi yetlibano? Mahakna eihakkidamak yamna phaba amadi phajaraba thabak ama toubire.
11 Car vous avez toujours les pauvres avec vous; mais moi, vous ne m’avez pas toujours.
Maramdi lairabasingdi matam pumnamakta nakhoiga loinadunata leigani, adubu eidi nakhoiga matam pumnamakta leiminnaroi.
12 Cette femme, en répandant ce parfum sur mon corps, l’a fait pour m’ensevelir.
Manam nungsiba teinathao asi mahakna eigi hakchangda heibiduna eibu phumnabagidamak thourang toubire.
13 En vérité, je vous le dis, partout où sera prêché cet évangile, dans le monde entier, on dira même, en mémoire d’elle, ce qu’elle vient de faire.
Houjik, eina nakhoida tasengnamak hairibasini, Aphaba Pao asi sandokpa malemgi mapham khudingda, mahakpu ningsingba oina mahakna toukhibasing asibusu phongdokkani.”
14 Alors un des douze, appelé Judas Iscariote, alla vers les princes des prêtres,
Adudagi tung-inba taranithoi adugi maraktagi ama oiriba Judas Iscariot kouba aduna athoiba purohitsinggi manakta chatlaga,
15 Et leur dit: Que voulez-vous me donner, et je vous le livrerai? Et ceux-ci lui assurèrent trente pièces d’argent.
makhoida hairammi, “Jisubu eina nakhoida sinnarabadi nakhoina eingonda kari pigadage?” Maduda makhoina lupagi sel mayek kunthra thiraga mangonda pirammi.
16 Et de ce moment il cherchait une occasion favorable pour le leur livrer.
Aduga matam adudagi houduna Judas-na Ibungobu makhoigi makhutta pithoknaba khudong chaba tanja thirammi.
17 Or, le premier jour des azymes, les disciples s’approchèrent de Jésus, disant: Où voulez-vous que nous vous préparions ce qu’il faut pour manger la pâque?
Hamei yaodaba talgi chakkhangbagi ahanba numitta tung-inbasingna Jisugi nakta laktuna hangjarak-i, “Eikhoina mapham kadaida Ibungogidamak lanthokpibagi chakkhangbagi chaklen adu thourang langjaba Ibungona pambibage?”
18 Jésus répondit: Allez dans la ville, chez un tel, et dites-lui: Le maître dit: Mon temps est proche, je veux faire chez toi la pâque avec mes disciples.
Maduda Ibungona makhoida hairak-i, “Nakhoina sahar aduda changduna kanagumba nupa amagi manakta chattuna mangonda asumna haiyu, ‘Eikhoigi ojana hai: Eigi pungpham adu naksillakle. Eina eigi tung-inbasingga loinana nahakki yumda lanthokpibagi chakkhangba pangthokani.’”
19 Et les disciples firent comme Jésus leur commanda, et ils préparèrent la pâque.
Aduga Jisuna makhoida haikhiba adugumna tung-inbasing aduna tourammi; amasung makhoina mapham aduda lanthokpibagi chakkhangba adu thourang toujakhi.
20 Le soir donc étant venu, il était à table avec ses douze disciples.
Numidanggi matam oiraklabada, Jisuna mahakki tung-inba taranithoi aduga loinana chananaba phamtharammi.
21 Et pendant qu’ils mangeaient, il dit: En vérité, je vous dis qu’un de vous doit me trahir.
Aduga makhoina charingeida, Jisuna makhoida hairak-i, “Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, nakhoigi naraktagi amana eibu pithokkani.”
22 Alors, grandement contristés, ils commencèrent à lui demander chacun en particulier: Est-ce moi, Seigneur?
Maduda makhoi pukning yamna warammi, amasung makhoi amamamna mathang mathang Ibungoda hangba hourak-i, “Ibungo, Mahak adu eira?”
23 Mais Jésus répondant, dit: Celui qui met avec moi la main dans le plat, celui-là me trahira.
Jisuna khumlak-i, “Eiga loinana houjikta pukham asida chaminnakhiba mahak aduna eibu pithokkani.
24 Pour ce qui est du Fils de l’homme, il s’en va, selon ce qui a été écrit de lui; mais malheur à l’homme par qui le Fils de l’homme sera trahi; il vaudrait mieux pour cet homme qu’il ne fût pas né.
Mahakki maramda Mapugi puyada ikhiba adugumna Migi Machanupa aduna chatli, adubu Migi Machanupa adubu pithokpa mahak adudi awabanida! Mahak poklamdabana mahakkidamaktadi henna pharamgadabani!”
25 Mais prenant la parole. Judas qui le trahit, dit: Est-ce moi, maître? Il lui répondit: Tu l’as dit.
Adudagi Ibungobu pithokkadouriba Judas-na hairak-i, “Oja Ibungo, mahak adu eira?” Jisuna mangonda hairak-i, “Nahak nasamakna madu haijare.”
26 Or, pendant qu’ils soupeaient, Jésus prit le pain, le bénit, le rompit, et le donna à ses disciples, et dit: Prenez et mangez; ceci est mon corps.
Makhoina charingeida, Jisuna tal ama louraga Tengban Mapubu thagatchare. Aduga tal adubu machet machet setladuna mahakki tung-inbasing aduda piraga hairak-i, “Tal asi louduna chao, Masi eigi hakchangni.”
27 Et, prenant le calice, il rendit grâces, et le leur donna, disant: Buvez-en tous.
Adudagi Ibungona anggur mahi tenggot ama amuk loukhatladuna madugidamak Tengban Mapubu thagatchare. Aduga madu makhoida piraduna hairak-i, “Nakhoi pumnamakna masi thak-u.
28 Car ceci est mon sang, le sang du nouveau testament, qui sera répandu pour un grand nombre en rémission des péchés.
Maramdi masi anouba walepnaba adugi, mi kayagi pap kokpinabagidamak tabikhraba eigi eeni.
29 Or, je vous le dis, je ne boirai plus désormais de ce fruit de la vigne, jusqu’au jour où je le boirai nouveau avec vous dans le royaume de mon Père.
Eina nakhoida hairibasini, Ipagi leibakta eina nouna thakkadaba numit adu laktriba phaoba eina amuk hanna anggur mahi asi thaklaroi.”
30 Et l’hymne dit, ils s’en allèrent à la montagne des Oliviers.
Adudagi makhoina Tengban Mapubu thagatpa isei ama saklamlaga Chorphon chingda chatkhre.
31 Alors Jésus leur dit: Vous tous vous prendrez du scandale à mon sujet pendant cette nuit; car il est écrit: Je frapperai le pasteur, et les brebis du troupeau seront dispersées.
Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Ngasi ahing asida nakhoi pumnamakna eibu thadoklamgadouri. Maramdi Mapugi puyada asumna iduna lei, ‘Eina yaosenbabu yeithugani aduga yao sanggu adu chaithokkani.’
32 Mais, après que je serai ressuscité, je vous précéderai en Galilée.
Adubu eina hinggatlaba matungda, nakhoidagi hanna Galilee-da chatkani.”
33 Or, Pierre répondant, lui dit: Quand tous se scandaliseraient de vous, pour moi jamais je ne me scandaliserai.
Maduda Peter-na Ibungoda hairak-i, “Atei pumnamakna Ibungobu thadoklabasu eina Ibungobu keidounungda thadokloi!”
34 Jésus lui répondit: En vérité, je te dis que cette nuit même, avant qu’un coq chante, tu me renieras trois fois.
Jisuna Peter-da hairak-i, “Eina nangonda tasengnamak hairibasini, ngasi ahing yenbarabana khongdringeigi mamangda nahakna eibu ahumlak yaroi.”
35 Pierre lui dit: Quand il me faudrait mourir avec vous, je ne vous renierai point. Et tous les disciples dirent aussi de même.
Adubu Peter-na Ibungoda hairak-i, “Eina Ibungoga loinana siba tarabasu eina madu keidounungdasu haijaroi!” Aduga matou adugumna atei tung-inba pumnamaknasu maduga chap manana haikhi.
36 Alors Jésus vint avec eux à une maison de campagne qui est appelée Gethsémani, et il dit à ses disciples: Asseyez-vous ici, pendant que j’irai là et que je prierai.
Adudagi Jisuna mahakki tung-inbasing aduga loinana Gethsemane kouba mapham amada lakle, aduga mahakna makhoida hairak-i, “Eina ada chattuna haijaringeida, nakhoina mapham asida phamlammu.”
37 Et ayant pris avec lui Pierre et les deux fils de Zébédée, il commença à s’attrister et à être affligé.
Aduga Ibungona mahakka loinana Peter amadi Zebedee-gi machanupa ani purammi, amasung Ibungogi pukning amadi thawai waba houraklammi.
38 Alors il leur dit: Mon âme est triste jusqu’à la mort; demeurez ici, et veillez avec moi.
Adudagi Ibungona makhoida hairak-i, “Eigi thamoisi sigadaba makhei khamthengna ware. Nakhoina mapham asida leiyu aduga eiga loinana mitseng khangg-u.”
39 Et, s’étant un peu avancé, il tomba sur sa face, priant et disant: Mon Père, s’il est possible, que ce calice passe loin de moi; toutefois, non ma volonté, mais la vôtre.
Aduga Ibungona manglomda khara chatlaga mamai leipak tana tuthajaduna haijarak-i, “He Ipa masi oiba yarabadi, awa anagi tenggot asi eingondagi louthokpiyu! Adum oinamakpu eihakki ningba oidaduna nahakki aningba adumak toubiyu.”
40 Ensuite il vint à ses disciples, et il les trouva endormis, et Il dit à Pierre: Ainsi, vous n’avez pu veiller une heure avec moi.
Adudagi Ibungona tung-inbasing adugi manakta hallakpa matamda makhoina tumduna leiramba thengnare. Maduda Ibungona Peter-da hairak-i, “Nakhoina eiga loinana pung amatang phaoba mitseng khangba ngamdrabra?
41 Veillez et priez, afin que vous n’entriez point en tentation; à la vérité, l’esprit est prompt, mais la chair est faible.
Nakhoi athembada tadanaba mitseng khangduna haijou. Thawainadi maningi, adubu hakchangnadi masolli.”
42 Il s’en alla encore une seconde fois, et pria, disant: Mon Père, si ce calice ne peut passer sans que je le boive, que votre volonté se fasse.
Adudagi Ibungona anirak suba oina amuk chatthokladuna haijarak-i, “He Ipa, eina awa anagi tenggot asi thakpa nattana, eingondagi louthokpa yaroidaba oirabadi, Ibungogi aningba adumak oisanu.”
43 Il vint de nouveau, et les trouva dormant, car leurs yeux étaient appesantis.
Aduga Ibungona amuk halakpa matamda tung-inbasing adu tumduna leiramba thengnare, maramdi makhoigi mamit adu tumningbana lumtharammi.
44 Et les ayant laissés, il s’en alla encore, et pria une troisième fois, disant les mêmes paroles.
Maram aduna Ibungona makhoibu thanamlaga amuk chatthoktuna ahumlaksuba oina haanna haikhiba waheising aduga chap mannana haijarammi.
45 Alors il revint à ses disciples, et leur dit: Dormez maintenant, et reposez-vous: voici que l’heure approche, et le Fils de l’homme sera livré aux mains des pécheurs.
Adudagi Ibungona tung-inbasing adugi manakta halaktuna makhoida hairak-i, “Nakhoi houjikphaoba tumduna potthaduna leiribra? Yeng-u, pungpham adu lakle amasung Migi Machanupa adu papchenba misinggi makhutta pithokadouri.
46 Levez-vous, allons; voici qu’approche celui qui me livrera.
Hougatlo, eikhoi chatlasi. Yeng-u eibu pithokkadaba mahak adu lakle!”
47 Jésus parlant encore, voici que Judas, l’un des douze, vint, et, avec lui, une troupe nombreuse armée d’épées et de bâtons, envoyée par les princes des prêtres et par les anciens du peuple.
Jisuna nganglingeimaktada, yeng-u tung-inba taranithoigi maraktagi ama oiriba Judas-na athoiba purohitsing amasung phurupki ahal-lamansingna tharakpa thangsang amasung cheitup paiba yamlaba miyam amaga loinana thunglare.
48 Or celui qui le livra, leur donna un signe, disant: Celui que je baiserai, c’est lui-même, saisissez-le.
Ibungobu pithokpa mahak aduna miyam aduda inggit touraduna hairak-i, “Eina chupkadouriba mahak adu nakhoina pamliba mi aduni; nakhoina mahakpu phao.”
49 Et aussitôt, s’approchant de Jésus, il dit: Je vous salue, maître. Et il le baisa.
Khudak adumaktada Judas-na Jisugi nakta changsilladuna hairak-i, “Khurumjari, Oja Ibungo!” aduga mahakna Ibungobu chuple.
50 Et Jésus lui répondit: Mon ami, dans quel dessein es-tu venu? Alors ils s’avancèrent, mirent la main sur Jésus et se saisirent de lui.
Jisuna mangonda hairak-i, “Marup, nahakna pangthokpa lakliba adu pangthoklo.” Adudagi makhoina changsillaktuna Jisubu phare.
51 Et voilà qu’un de ceux qui étaient avec Jésus, étendant la main, tira son épée, et, frappant le serviteur du prince des prêtres, lui coupa l’oreille.
Aduga Jisuga loinaribasing adugi maraktagi amana thangsang sattoktuna purohitlengi manai amagi mana kakthatlammi.
52 Alors Jésus lui dit: Remets ton épée en son lieu; car tous ceux qui se serviront de l’épée périront par l’épée.
“Maduda Jisuna mangonda hairak-i, Nahakki thangsangdu makhumda hapchillu, maramdi thang paiba mahakna thangda sigani.
53 Penses-tu que je ne puisse pas prier mon Père, et qu’il ne m’enverra pas à l’heure même plus de douze légions d’anges?
Eina Ipada eibu mateng pangbinaba koujaba amadi Ipana khudakta eigidamak swarga dut tenggol taranithoi henna tharakpa ngammoi haina nahakna khanbra?
54 Comment donc s’accompliront les Ecritures, disant qu’il doit en être ainsi?
Adubu eina adumna tourabadi Mapugi puyana asumna thokkadabani haina haikhibasing adu karamna thunggadage?”
55 En cette heure-là, Jésus dit à la troupe: Vous êtes sortis comme contre un voleur avec des épées et des bâtons afin de me prendre; j’étais tous les jours assis parmi vous, enseignant dans le temple, et vous ne m’avez point pris.
Pungpham adumaktada Jisuna miyam aduda hairak-i, “Nakhoina eibu leibakki wayel pathap thugaiba tamthiba mi ama phagadabagum thangsang amasung cheitup paiduna eibu phaba laklibra? Numit khudinggi eina nakhoiga phaminaduna Mapugi Sanglenda tambikhi, adubu nakhoina eibu phakhide.
56 Or tout cela s’est fait, pour que s’accomplissent les Ecritures des prophètes. Alors tous les disciples l’abandonnant, s’enfuirent.
Adubu Tengban Mapugi wa phongdokpa maichousingna Mapugi puyada ikhiba wasing adu thungnanabagidamak masi pumnamaksing asi thoklare.” Adudagi tung-inbasing pumnamakna Ibungobu thadoklamduna chenkhre.
57 Mais les autres, se saisissant de Jésus, l’emmenèrent chez Caïphe, prince des prêtres, où s’étaient assemblés les scribes et les anciens du peuple.
Jisubu phakhibasing aduna Jisubu purohitlen Caiaphas-ki yumda purakle. Mapham aduda Wayel Yathanggi ojasing amasung ahal-lamansing punna tinnaduna leirammi.
58 Or Pierre le suivit de loin, jusque dans la cour du prince des prêtres; et y étant entré, il s’assit avec les serviteurs, pour voir la fin.
Aduga Peter-na laptakna purohitlengi yumgi sumang phaoba Ibungogi tung-illaklammi. Amasung kari thokkadage haibadu yengnanabagidamak changsinduna ngakselliba manaising aduga phaminarammi.
59 Cependant les princes des prêtres et tout le conseil cherchaient un faux témoignage contre Jésus, pour le livrer à la mort.
Athoiba purohitlensing, ahal-lamansing, amasung Sanhedrin apumbana Jisubu hatnanaba aranba sakhi thirammi.
60 Et ils n’en trouvèrent point, quoique beaucoup de faux témoins se fussent présentés. En dernier lieu, vinrent deux faux témoins,
Adubu mi kaya ama thoraktuna Ibungogi maramda aranba kaya ama hairabasu makhoina mahakki maran amata phangkhide. Mameithangda nupa anikhak thoraklammi.
61 Et ils dirent: Celui-ci a dit: Je puis détruire le temple de Dieu, et, après trois jours, le rebâtir.
Aduga makhoina hairak-i, “Nupa asina, ‘Eina Tengban Mapugi Sanglen adu thugairaga numit humnigi manungda amuk sagatpa ngammi haina haikhi.’”
62 Alors le prince des prêtres se levant, lui dit: Tu ne réponds rien à ce que ceux-ci témoignent contre toi?
Adudagi purohitlen aduna lepkhattuna Jisuda hairak-i, “Nahakna paokhum amata piraroidra mising asina nahakki maiyokta thangjilliba naran asi karino?”
63 Mais Jésus se taisait. Et le prince des prêtres lui dit: Je t’adjure par le Dieu vivant de nous dire si tu es le Christ, le Fils de Dieu.
Adubu Jisuna paokhum amata pidana tuminna leirammi. Adudagi purohitlenna amuk Ibungoda hairak-i, “Eina ahingba Tengban Mapugi minglen panduna nangonda hairi, nahak Tengban Mapugi Machanupa Christta adura eikhoida haiyu?”
64 Jésus lui répondit: Tu l’as dit. De plus, je vous le déclare, vous verrez un jour le Fils de l’homme assis à la droite de la majesté de Dieu, et venant dans les nuées du ciel.
Jisuna mangonda hairak-i, “Nahakna hairiba adumakni; adumakpu eina nakhoi pumnamakta hairi, lakkadaba matamda Migi Machanupa aduna ingam-ngamba Mapu Ibungogi yetthangbada phamba amadi nongmadon leichillakta lenglakpa nakhoina ugani!”
65 Aussitôt le prince des prêtres déchira ses vêtements, disant: Il a blasphémé; qu’avons-nous encore besoin de témoins? voilà que maintenant vous avez entendu le blasphème.
Maduda purohitlen aduna maphi segairaduna hairak-i, “Mahakna Tengban Mapubu thina ngangle. Eikhoina kari sakhi ama amuk mathou taribage? Yeng-u, mahakna Tengban Mapubu thina ngangba adu nakhoina tare!
66 Que vous en semble? Et eux répondant, dirent: Il mérite la mort.
Nakhoina kari khanbage?” Maduda makhoina khumlak-i, “Mahak sibada matik chai.”
67 Alors ils lui crachèrent au visage, et le déchirèrent à coups de poing; et d’autres lui donnèrent des soufflets,
Adudagi makhoina Ibungogi mamaida tin sinchinduna mahakpu khudumna suba houre. Aduga atei amana mahakpu khupakna thabire,
68 Disant: Christ, prophétise-nous, qui est celui qui t’a frappé?
aduga makhoina hairak-i, “Eikhoida phongdok-u, Christta, nangonda phukhiba misak adu kanano?”
69 Cependant Pierre était assis dehors dans la cour; et une servante s’approcha de lui, disant: Et toi aussi tu étais avec Jésus le Galiléen?
Matam aduda Peter-na mapan-gi sumangda phamduna leirammi. Aduga tengbangbi leisabi amana mahakki nakta laktuna hairak-i, “Nahaksu, Galilee-gi Jisuga loinarambasinggi marakta amani.”
70 Mais il nia devant tous, disant: Je ne sais ce que tu veux dire.
Adubu mahakna makhoi pumnamaki mamaangda yadaduna hairak-i, “Nahakna hairiba adu karino ei khangde.”
71 Et comme il sortait hors de la porte, une autre servante l’aperçut et dit à ceux qui se trouvaient là: Celui-ci était aussi avec Jésus de Nazareth.
Adudagi mahakna chatthokkhiduna hojanglomda thokkhre. Amasung atoppa tengbangbi leisabi amana mahakpu uraduna mapham aduda leiba mising aduda hairak-i, “Nupa asi Nazareth-ki Jisuga loinarambani.”
72 Et il le nia de nouveau avec serment, disant: Je ne connais point cet homme.
Peter-na amukkasu maduda yadaduna khumlak-i, “Eina wasakli, nupa adu ei khangde.”
73 Peu après, ceux qui se trouvaient là s’approchèrent et dirent à Pierre: Certainement, toi aussi tu es de ces gens-là; ton langage te décèle.
Ngaihak leiraba matungda mapham aduda leptuna leiribasing aduna Peter-gi nakta laktuna hairak-i, “Asengbamak nahak makhoigi maraktagi amani; nahakki wa ngangbagi maong-matou aduna nahakpu saktakchare.”
74 Alors il se mit à faire des imprécations et à jurer qu’il ne connaissait point cet homme. Et aussitôt un coq chanta.
Adudagi mahak masa mathanta sirap toujaraduna amadi wasakladuna makhoida hairak-i, “Nupa adu ei khangde!” Aduga khudak adumaktada yenbarabana khonglakle.
75 Et Pierre se souvint de cette parole que Jésus lui avait dite: Avant qu’un coq chante, tu me renieras trois fois. Et étant sorti, il pleura amèrement.
Adudagi “Yenbarabana khongdringeida, nangna eibu ahumlak yaroi” haiduna Jisuna haikhiba wa adu Peter-na ningsinglakle. Aduga mahakna mapanda thokkhraga thamoi sokna kaple.

< Matthieu 26 >