< Matthieu 25 >
1 Alors le royaume des cieux sera semblable à dix vierges qui, ayant pris leurs lampes, allèrent au-devant de l’époux et de l’épouse.
“Matamduda swarga leibak adu makhutta thaomei paiduna bor okpa thorakpi leisabi taraga managani.
2 Cinq d’entre elles étaient folles et cinq sages.
Makhoigi marakta manga amadi apangbini, aduga manga amana asingbini.
3 Les cinq folles, en prenant leurs lampes, n’emportèrent point d’huile avec elles:
Apangbising aduna makhoigi thaomei puraklabasu konanaba thaodi puraklamde,
4 Mais les sages prirent de l’huile dans leurs vases avec les lampes.
adubu asingbising adunadi makhoigi thaomeising adu thanba konnanaba ahenba thaosu puraklammi.
5 Or l’époux tardant à venir, elles s’assoupirent toutes, et s’endormirent.
Aduga bor aduna lakpa thintharabada makhoi pumnamak uirakladuna tumthakhirammi.
6 Mais au milieu de la nuit, un cri s’éleva: Voici l’époux qui vient; sortez au-devant de lui.
“Aduga ahing nongyaigi matamda, ‘Yeng-u, bor lenglakle, nakhoina thoraktuna mahakpu oklaro’ haina laorakpa aduda makhoi mikap thoklammi.
7 Aussitôt toutes ces vierges se levèrent, et préparèrent leurs lampes.
Maduda leisabi tara aduna hougattuna makhoigi thaomeising adu semjillammi.
8 Mais les folles dirent aux sages: Donnez-nous de votre huile, parce que nos lampes s’éteignent.
Adudagi apangbi leisabi manga aduna asingbi leisabi manga aduda hairak-i, ‘Eikhoida nakhoigi thao adu khara pibiyu, maramdi eikhoigi thaomeising asi mutkadoure.’
9 Les sages répondirent, disant: De peur qu’il n’y en ait pas assez pour nous et pour vous, allez plutôt à ceux qui en vendent, et achetez-en pour vous.
Maduda asingbi leisabising aduna khumlak-i, ‘Yararoi,’ eikhoina nakhoida pithoklabadi nakhoigisu eikhoigisu amata konnararoi. Aduna nakhoina thao yonphamda chattuna nakhoi nasagi leijaruro.
10 Or pendant qu’elles allaient en acheter l’époux arriva; et celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui dans la salle des noces, et la porte fut fermée.
Adubu makhoina thao leiba chatlingeida, bor adu thunglare. Adudagi thourang toujaduna leiribi manga aduna mahakka loinana luhongbagi chaklen-gidamak changkhrabada thong thingkhre.
11 Enfin les autres vierges vinrent aussi, disant: Seigneur, Seigneur, ouvrez-nous.
“Madugi matungda atoppa leisabi manga adusu halaklammi aduga makhoina mapandagi kourak-i, ‘Ibungo, Ibungo! Eikhoida thong amukta hangdokpiyu.’
12 Mais l’époux répondant, dit: En vérité je vous dis que je ne vous connais point.
Adubu bor aduna khumlak-i, ‘Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, eina nakhoibu kanano khangde.’”
13 Veillez donc, parce que vous ne savez ni le jour ni l’heure.
“Maram aduna nakhoina mitseng khang-u, maramdi Migi Machanupa aduna lenglakkadaba numit amadi pungpham nakhoina khangde.”
14 C’est comme un homme qui, partant pour un voyage, appela ses serviteurs et leur remit ses biens.
“Maramdi swarga Leibak adudi mahakki manaisingbu kouduna mahakki lanthum sinnaramlaga langphei chatkhiba nupa amaga manei.
15 À l’un il donna cinq talents, à un autre deux, à un autre un, à chacun selon sa capacité, et il partit aussitôt.
Mahakna makhoi khudingmakta mana mana ngamgadaba changgi matung-ina, amadana sanagi sel mayek lising manga, anisuba manai aduda lising ani, aduga ahumsuba manai aduda lising ama pire. Aduga mahakna langphei chatkhre.
16 Or celui qui avait reçu les cinq talents s’en alla, les fit valoir et en gagna cinq autres.
Adudagi sanagi sel mayek lising manga phangba manai aduna khudakta chatkhiduna sel adu lalonbada thadare, aduga atoppa lising manga tongle.
17 Pareillement celui aussi, qui en avait reçu deux, en gagna deux autres.
Maduga chap manana sanagi sel mayek lising ani phangba mahak aduna lising ani amaga phangle.
18 Mais celui qui n’en avait reçu qu’un, s’en allant, creusa la terre maître.
Adubu sanagi sel mayek lising ama phangba mahak adunadi chatkhiduna leipak touthoklaga mahakki mabungogi sel adu lotsinkhi.
19 Longtemps après, le maître de ces serviteurs revint et compta avec eux.
“Matam kuirabagi tungda makhoigi mabungo adu mahakki khongchat adudagi halakle aduga makhoibu chaga-chading tounanaba koure.
20 Alors celui qui avait reçu cinq talents s’approchant, lui présenta cinq autres talents, disant: Seigneur, vous m’avez remis cinq talents, en voici cinq autres que j’ai gagnés de plus.
Adudagi sanagi sel mayek lising manga phangba manai aduna atongba lising manga adusu puraktuna laklaga hairak-i, ‘Ibungo, Nahakna eingonda sanagi sel mayek lising manga pibikhi, aduga Yengbiyu! Eina lising manga amaga tongjare.’
21 Son maître lui répondit: Fort bien, serviteur bon et fidèle: parce que tu as été fidèle en peu de choses, je t’établirai sur beaucoup: entre dans la joie de ton maître.
Maduda mahakki mabungona mangonda hairak-i, ‘Eigi aphaba amadi thajaba yaba inai! Nahakna yamna ningthijana toure. Nahakna khajik asida thajaba yabagi maramna houjik eina nangonda henna chaoba thoudang sinna-gani. Nahakna laktuna nabungogi haraobada saruk yajaro!’
22 Celui qui avait reçu deux talents vint aussi, et dit: Seigneur, vous m’aviez remis deux talents; en voici deux autres que j’ai gagnés.
“Adudagi sanagi sel mayek lising ani phangba manai adunasu atongba lising ani puraktuna laklaga hairak-i, ‘Ibungona eingonda sanagi sel mayek lising ani pibikhi. Aduga yengbiyu eina lising ani amaga tongjare.’
23 Son maître lui répondit: Fort bien, serviteur bon et fidèle: parce que tu as été fidèle en peu de choses, je t’établirai sur beaucoup: entre dans la joie de ton maître.
Maduda mahakki mabungona mangonda hairak-i, ‘Eigi aphaba amasung thajaba yaba inai! Nahakna yamna ningthijana toure. Nahakna khajik asida thajaba yabagi maramna houjik eina nangonda henna chaoba thoudang sinnagani. Nahakna laktuna nabungogi haraobada saruk yajaro!’
24 Puis s’approchant aussi, celui qui avait reçu un seul talent dit: Seigneur, je sais que vous êtes un homme sévère; vous moissonnez où vous n’avez point semé, et recueillez où vous n’avez rien mis.
“Adudagi sanagi sel mayek lising ama phangba adusu laktuna hairak-i, ‘Ibungodi hunkhidaba adubu lokpa, aduga thakhidaba adubu khomjinba, sathiba mini haiba eina khangjei.
25 Aussi, craignant, je m’en suis allé et j’ai caché votre talent dans la terre: voici, je vous rends ce qui est à vous.
Aduna eina kijaduna chatlaga Ibungogi sanagi sel mayek lising amadu leipak manungda lotsinduna thamlure. Yengbiyu, Ibungogi selsingdu asida leire.’”
26 Son maître répondant lui dit: Serviteur mauvais et paresseux, tu savais que je moissonne où je n’ai point semé, et que je recueille où je n’ai rien mis:
Maduda mabungo aduna mangonda hairak-i, “Phattaba amasung atanba minai, eina hunkhidaba adudagi lok-i, aduga thakhidaba adubu khomjinli haiba adu nahakna khanglabadi,
27 Il fallait donc remettre mon argent aux banquiers, et, revenant, j’aurais reçu avec usure ce qui est à moi.
karigi nahakna eigi sel adu sel puthokpasingda thamlamdribano? Adu oirabadi eina hallakpa matamda selsing adu mathoiga loinana phanglamgadabani.
28 Reprenez-lui donc le talent, et donnez-le à celui qui a dix talents.
Adudagi mabungo aduna asumna yathang pirak-i, Minai asidagi sel adu louthoktuna sanagi sel mayek lising tara leiba mangonda piyu.
29 Car on donnera à celui qui a, et il sera dans l’abondance; mais à celui qui n’a pas, même ce qu’il semble avoir, lui sera ôté.
Maramdi areiba mi khudingmakta henna pibigani, aduga leitaba mahak adudagi mahakki leijariba khara adu phaoba louthokkani.
30 Et jetez ce serviteur inutile dans les ténèbres extérieures: là sera le pleur et le grincement de dents.
Aduga kanadraba minai adu mapan-gi amambada langthokkho; mapham aduda kappa amadi maya krak-krak chikpa oigani.”
31 Or, quand le Fils de l’homme viendra dans sa majesté, et tous les anges avec lui, alors il s’assiéra sur le trône de sa majesté.
“Adubu Migi Machanupa aduna mahakki matik mangalga loinana amadi swarga dut pumnamaka loinana lenglakpada, mahakna mahakki matik mangalgi phambalda phamgani.
32 Et toutes les nations seront rassemblées devant lui, et il les séparera les uns d’avec les autres, comme le pasteur sépare les brebis d’avec les boucs;
Amasung phurup pumnamakpu mahakki mamangda pulhan-gani. Aduga yaosenbana mahakki yaosingbu hamengsingdagi khaidokpagum, mahakna makhoibu amadagi amabu khaidokkani.
33 Et il placera les brebis à sa droite et les boucs à sa gauche.
Mahakna yaosingbu mahakki yetthangbada, aduga hamengsingna mahakki oithangbada thamgani.
34 Alors, le roi dira à ceux qui seront à sa droite: Venez, les bénis de mon père; possédez le royaume préparé pour vous depuis la fondation du monde:
Adudagi Ningthou aduna mahakki yetthangbada leiba makhoi aduda haigani, ‘Lak-u, eigi Ipagi yaipha thoujal phangbasa! Taibangpan leisemngeidagi nakhoigidamak thourang toukhraba ningthou leibak adu phangjaro.
35 Car j’ai eu faim, et vous m’avez donné à manger; j’ai eu soif, et vous m’avez donné à boire; j’étais sans asile, et vous m’avez recueilli;
Maramdi eina lamlabada nakhoina eingonda chanaba pibikhi, aduga eina khouranglabada nakhoina eingonda thaknaba pibikhi; eina lamlanba oiringeida nakhoina eibu nakhoigi yumsingda taramna okpikhi.
36 Nu, et vous m’avez vêtu; malade, et vous m’avez visité; en prison, et vous êtes venus à moi.
Eina phi leitrabada nakhoina eingonda phi pibikhi; eina narabada nakhoina eibu yengsinbikhi, eina keisumsangda leiringeida nakhoina eigi nakta lakpikhi.’”
37 Alors les justes lui répondront: Seigneur, quand est-ce que nous vous avons vu ayant faim, et que nous vous avons rassasié; ayant soif, et que nous vous avons donné à boire?
“Matam aduda achumba chatpasing aduna mangonda hangjagani, ‘Ibungo, karamba matamda eikhoina Ibungona lamba ujaduna Ibungobu pijakhibage, aduga khouranglabada pithakpikhibage?
38 Quand est-ce que nous vous avons vu sans asile, et que nous vous avons recueilli; ou nu, et que nous vous avons vêtu?
Aduga karamba matamda eikhoina Ibungona lamlanba oiramba ujaduna Ibungobu yumda taramna okchakhibage, aduga phi leitrabada phi pikhibage?
39 Ou quand est-ce que nous vous avons vu malade ou en prison, et que nous sommes venus à vous?
Aduga karamba matamda eikhoina Ibungona naduna leiba nattraga keisumsangda leiba ujaduna Ibungogi nakta lakchakhibage?’
40 Et le roi répondra, disant: En vérité, je vous dis: Chaque fois que vous l’avez fait à l’un de ces plus petits d’entre mes frères, c’est à moi que vous l’avez fait.
Maduda Ningthou aduna makhoida haigani, ‘Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, nakhoina eigi ichin-inaosing asigi maraktagi khwaidagi tonba amada toukhiba adumak nakhoina eingonda toubibani!’
41 Alors il dira aussi à ceux qui seront à sa gauche: Allez loin de moi, maudits, au feu éternel, qui a été préparé au diable et à ses anges; (aiōnios )
“Adudagi Ibungona mahakki oiromda leibasing aduda haigani, ‘He sirap phangbasa, eingondagi chatthoktuna Satan amasung mahakki dutsingidamak thourang toukhraba mutpa naidaba mei aduda chatkhro! (aiōnios )
42 Car j’ai eu faim, et vous ne m’avez point donné à manger; j’ai eu soif, et vous ne m’avez point donné à boire;
Maramdi eina lamlabada nakhoina eingonda chanaba karisu pikhide; eina khouranglabada thaknaba karisu pikhide,
43 J’étais sans asile, et vous ne m’avez point recueilli; nu, et vous ne m’avez point vêtu; malade et en prison, et vous ne m’avez point visité.
Eina lamlanba oiringeida nakhoigi yumda eibu lousinbikhide, phi leitabada nakhoina eingonda phi pibikhide; naba matamda amasung keisumsangda leiringeida nakhoina laktuna eibu yengsinbikhide.’
44 Alors, eux aussi lui répondront, disant: Seigneur, quand est-ce que nous vous avons vu ayant faim, ou soif, ou sans asile, ou nu, ou malade, ou en prison, et que nous ne vous avons point assisté?
“Maduda makhoinasu khumgani, ‘Ibungo, eikhoina karamba matamda Ibungona lamba nattraga khourangba, nattraga lamlanba oiba, nattraga phi leitaba, nattraga naba nattraga keisumsangda leiba ujaraga, Ibungobu thougal toujakhidabage?’
45 Alors il leur répondra, disant: En vérité, je vous le dis, chaque fois que vous ne l’avez point fait à l’un de ces petits, à moi non plus, vous ne l’avez point fait.
Matam aduda Ibungona makhoida haigani, ‘Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, makhoi asigi maraktagi khwaidagi tonba amada nakhoina toukhidaba adumak nakhoina eingonda toukhidabani!’
46 Et ceux-ci s’en iront à l’éternel supplice, et les justes dans la vie éternelle. (aiōnios )
Adudagi makhoina lomba naidaba cheirak phanggadaba maphamda chatkani, adubu achumba chatpasingna lomba naidaba hingbada chatkani.” (aiōnios )