< Matthieu 11 >
1 Et il arriva que lorsque Jésus eut fini de donner ces commandements à ses douze disciples, il partit de là pour enseigner et prêcher dans leurs villes.
Are xtoꞌtaj ri Jesús chubꞌixik we jastaq riꞌ chike ri kabꞌlajuj utijoxelabꞌ, xeꞌ pa taq nikꞌaj tinimit chik chutzijoxik xuqujeꞌ chukꞌutik ri utz laj tzij.
2 Or, Jean, quand il eut appris dans la prison les œuvres de Jésus-Christ, envoyant deux de ses disciples,
Ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ, are xutabꞌej ronojel ri tajin kubꞌan ri Jesús, xuꞌtaq bꞌik e jujun utijoxelabꞌ rech keꞌkita che ri Jesús:
3 Lui dit: Est-ce vous qui devez venir, ou est-ce un autre que nous attendons?
¿La lal riꞌ ri Mesías ri xubꞌij kan ri Dios chaqe chi kutaq na loq, o kaqayeꞌj na jun chik?
4 Et Jésus, répondant leur dit: Allez, rapportez à Jean ce que vous avez entendu et vu:
Ri Jesús xubꞌij: Chixtzalijoq, chitzijoj che ri Juan ronojel ri tajin kito xuqujeꞌ kiwilo.
5 Des aveugles voient, des boiteux marchent, des lépreux sont guéris, des sourds entendent, des morts ressuscitent, des pauvres sont évangélisés.
Ri moyabꞌ kekaꞌyik, ri chꞌokeꞌr kebꞌinik, kuꞌtzir ri e chꞌaꞌkibꞌ, xuqujeꞌ ri tꞌoꞌyabꞌ kakita chik, kekꞌastaj ri kaminaqibꞌ xuqujeꞌ katzijox ri utz laj tzij rech kolotajem chike ri e mebꞌaibꞌ.
6 Et heureux est celui qui ne se scandalisera point de moi.
Utz re ri winaq ri man kutopij ta raqan rumal we.
7 Comme ils s’en retournaient, Jésus commença à dire de Jean à la multitude: Qu’êtes-vous allés voir au désert? un roseau agité par le vent?
Are xebꞌe ri utijoxelabꞌ ri Juan, ri Jesús xuchapleꞌj utzijoxik rij ri Juan chike ri winaq, xubꞌij: ¿Jas uwach achi xiꞌwila, are xixeꞌ pa ri ulew ri katzꞌinowik? ¿La xiꞌwila jun achi ri kumejejej ribꞌ jetaq ri kubꞌan ri patzꞌan ri kamejejex rumal ri kyaqiqꞌ?
8 Mais encore, qu’êtes-vous allés voir? un homme vêtu mollement? Mais ceux qui se vêtent mollement sont dans les maisons des rois.
¿La xiꞌwila jun achi ri ukojom atzꞌyaq ri sibꞌalaj paqal rajil? Naꞌtaj chiꞌwe chi ri winaq ri paqal taq kaꞌtzyaqinik, pa taq ri nimaꞌq taq tꞌuyulibꞌal kech ri taqanelabꞌ xuqujeꞌ pa taq ri kitꞌuyulibꞌal ri e taqanelabꞌ e tꞌuyul wi.
9 Qu’êtes-vous donc allés voir? un prophète? Oui. je vous le dis, et plus qu’un prophète;
¿Jachin kꞌu xiꞌwila? ¿La xiꞌwila jun qꞌalajisal utzij ri Dios? Jeꞌ jeriꞌ, ri Juan sibꞌalaj nim na uqꞌij choch jun qꞌalajisal utzij ri Dios.
10 Car c’est lui dont il est écrit: Voici que moi j’envoie mon ange devant votre face, lequel préparera votre voie devant vous.
Are waꞌ ri taqoꞌn, ri ubꞌim loq ri Dios pa ri utzij, are xubꞌij: Kintaq na bꞌik ri nutaqoꞌn, kanabꞌej chawach, rech kusukꞌumaj apanoq ri abꞌe.
11 En vérité, je vous le dis, il ne s’est pas élevé entre les enfants des femmes de plus grand que Jean-Baptiste; mais celui qui est le plus petit dans le royaume des cieux est plus grand que lui.
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe majaꞌ kalax jun achi ri sibꞌalaj nim na uqꞌij choch ri Juan ri bꞌanal qasanaꞌ. Pa ri rajawarem kꞌu ri Dios, ri winaq ri sibꞌalaj nitzꞌ uqꞌij are nim na uqꞌij cho ri Juan.
12 Or, depuis les jours de Jean-Baptiste jusqu’à présent, le royaume des cieux souffre violence, et ce sont des violents qui le ravissent.
Pa ri qꞌij ri xuchapleꞌj loq Juan Bꞌanal qasanaꞌ utzijoxik ri utzij ri Dios ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ, kꞌa pa taq we qꞌij riꞌ, tajin kanimar ri ajawarem rech ri Dios, pune e kꞌo uꞌkꞌulel. Xaq xwi ri e winaq ri kakibꞌan kichuqꞌabꞌ xuqujeꞌ kuchap kikꞌuꞌx, xaq xwi waꞌ koꞌk pa ri ajawarem rech ri Dios.
13 Car tous les prophètes et la loi ont prophétisé jusqu’à Jean.
Ri Dios xutzijoj loq pa ri utzij ri kakꞌulmataj na are kape ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ.
14 Et si vous voulez le comprendre, il est lui-même Élie qui doit venir.
We kikojo o man kikoj taj, ri Dios are xubꞌij chi kutaq loq ri qꞌalajisal utzij ri Dios, Elías, are xutzijoj loq rij ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ.
15 Que celui qui a des oreilles pour entendre, entende.
Ri kꞌo uxikin chutatabꞌexik, qas chutatabꞌej.
16 Mais à qui comparerai-je cette génération? Elle est semblable à des enfants assis dans la place qui, criant à leurs compagnons,
Ix winaq ri ix kꞌo kamik, jer ix kꞌo ri akꞌalabꞌ ri kixtꞌuyiꞌ pa taq ri kꞌayibꞌal kixetzꞌanik, xuqujeꞌ kiraq ichiꞌ kibꞌij chike nikꞌaj akꞌalabꞌ chik:
17 Disent: nous avons chanté pour vous, et vous n’avez point dansé; nous nous sommes lamentés, et vous n’avez poussé ni plaintes ni gémissements.
Xqoqꞌisaj ri chirimiꞌy rech ri kꞌulanem, man xixxojow taj xuqujeꞌ xqabꞌixoj bꞌisobꞌal taq bꞌix, rech kamikal man xixoqꞌ taj.
18 Jean, en effet, est venu ne mangeant, ni ne buvant, et ils disent: Il est démoniaque.
Rumal riꞌ ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ are man xwaꞌ taj, xibꞌij che chi xa kꞌo jun itzel uxlabꞌal che.
19 Le Fils de l’homme est venu mangeant et buvant, et ils disent: Voilà un homme de bonne chère et adonné au vin, ami des publicains et des pécheurs. Mais la sagesse a été justifiée par ses enfants.
Kꞌa te riꞌ xinpe in, ri in uKꞌojol ri Achi, kinwaꞌik xuqujeꞌ kinqumun iwukꞌ, kibꞌij chi xaq kinpaqꞌ nupam, in jun qꞌabꞌarel, xuqujeꞌ are e wech chꞌabꞌem ri itzel taq winaq ri man keniman taj che ri Dios. Xa kꞌu naꞌtaj chiꞌwe chi ri etaꞌmabꞌal rech ri Dios kilitajik rumal ri kabꞌanik.
20 Alors il commença à faire des reproches aux villes dans lesquelles s’était opéré le plus grand nombre de ses miracles, de ce qu’elles n’avaient pas fait pénitence.
Ri Jesús xyojtaj kukꞌ ri winaq ri keꞌl pa taq ri tinimit ri xubꞌan wi sibꞌalaj kꞌi mayijabꞌal taq jastaq, rumal cher ri winaq man xkikꞌex ta wi ri kinoꞌjibꞌal xuqujeꞌ man kakaj taj kakinimaj ri Dios, rumal ri xubꞌij chike:
21 Malheur à toi, Corozaïn; malheur à toi, Bethsaïde! car si les miracles qui ont été faits au milieu de vous avaient été faits dans Tyr et Sidon, elles auraient fait pénitence autrefois sous le cilice et dans la cendre.
¡Winaq rech ri tinimit Corazín, qas kiriq wi na ri kꞌax! ¡Je xuqujeꞌ ix winaq ri kixel pa ri tinimit Betsaida! We ta xbꞌan ri mayijabꞌal taq jastaq ri xbꞌan chiꞌxoꞌl ix je laꞌ pa taq ri tinimit Tiro xuqujeꞌ Sidón, najtir ta riꞌ xkikꞌex kikꞌuꞌx ri e winaq ri keꞌl chilaꞌ. Xkikoj ta koxtar taq katzꞌyaq riꞌ, xuqujeꞌ xkiya ta chaj riꞌ pa taq kijolom chukꞌutik chi kakikꞌex kikꞌuꞌx.
22 Aussi, je vous le dis: Pour Tyr et pour Sidon, il y aura plus de rémission au jour du jugement que pour vous.
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij ri kape na pa iwiꞌ, nim na choch ri kape pa kiwiꞌ we winaq riꞌ.
23 Et toi, Capharnaüm, est-ce jusqu’au ciel que tu t’élèveras? Tu descendras jusqu’aux enfers, parce que, si dans Sodome avaient été faits les miracles qui ont été faits au milieu de toi, elle aurait peut-être subsisté jusqu’à ce jour. (Hadēs )
Ri ix winaq ri kixel pa ri tinimit Capernaúm, ¿teꞌq pa ikꞌuꞌx chi ix kꞌo chik pa ri kaj? Kinbꞌij kꞌu chiꞌwe chi kixkꞌyaq na bꞌik qas pa ri ukꞌuꞌx ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ. We ta xbꞌan ri mayijabꞌal taq jastaq ri xbꞌan iwukꞌ ix, kukꞌ ri winaq ri xekꞌojiꞌ pa ri tinimit Sodoma, xkikꞌex ta kibꞌ riꞌ ri winaq riꞌ, xuqujeꞌ kꞌa kꞌo ta na ri tinimit riꞌ kamik. (Hadēs )
24 Bien plus, je vous dis que pour le pays de Sodome, il y aura au jour du jugement plus de rémission que pour toi.
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij ri kape na piꞌwiꞌ, nim na choch ri qꞌatoj tzij ri xpe pa kiwiꞌ aꞌreꞌ.
25 En ce temps-là, Jésus prenant la parole, dit: Mon Père, Seigneur du ciel et de la terre, je vous rends gloire de ce que vous avez caché ces choses aux sages et aux prudents, et que vous les avez révélées aux petits.
Pa ri qꞌotaj riꞌ, ri Jesús xubꞌij che ri Dios: Tataxel, ri kabꞌan e la puꞌwiꞌ ri kaj xuqujeꞌ puꞌwiꞌ ri uwachulew, tyox che la rumal cher man xkꞌut ta la we jastaq riꞌ chikiwach ri achyabꞌ ri sibꞌalaj kꞌo ketaꞌmabꞌal, xane are xkꞌut la chikiwach ri winaq ri jer e kꞌo akꞌalabꞌ.
26 Oui, mon Père, parce qu’il vous a plu ainsi.
Jeriꞌ xbꞌan la rumal, cher jeriꞌ xqaj choch la.
27 Toutes choses m’ont été données par mon Père. Et nul ne connaît le Fils, si ce n’est le Père; et nul ne connaît le Père, si ce n’est le Fils, et celui à qui le Fils aura voulu le révéler.
Ri Jesús xubꞌij chike ri winaq ri e kꞌo chilaꞌ: Ri nuTat uyaꞌom chwe ronojel ri jastaq rumal cher xaq xwi areꞌ retaꞌm nuwach. Maj chi jun qas etaꞌmaninaq uwach ri nuTat, xaq xwi ri in. Rumal laꞌ kintzijoj ri nuTat chike nikꞌaj winaq chik, rech kaketaꞌmaj uwach.
28 Venez à moi, vous tous qui prenez de la peine et qui êtes chargés, et je vous soulagerai.
Chixpeta wukꞌ ri ix ri ronojel qꞌij kixbꞌisonik xuqujeꞌ kakꞌaxir iwanimaꞌ rech kinbꞌan chiꞌwe kixuxlanik.
29 Prenez mon joug sur vous, et apprenez de moi que je suis doux et humble de cœur, et vous trouverez du repos pour vos âmes.
Chinimaj ri nutaqanik, xuqujeꞌ chiwetaꞌmaj iwe wukꞌ, rumal cher in kinjororik xuqujeꞌ qas kinmochꞌ wanimaꞌ. Wukꞌ in utz kixuxlanik.
30 Car mon joug est doux et mon fardeau léger.
Man kꞌax taj ri kintaqan in chubꞌanik, xuqujeꞌ man al taj ri eqaꞌn ri kixintaq bꞌik chukꞌamik.