< Marc 6 >
1 Étant parti de là, il s’en alla dans son pays, et ses disciples le suivirent.
Xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ, e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ xeꞌ pa ri utinimit ri xkꞌiy wi.
2 Or un jour de sabbat étant venu, il commença à enseigner dans la synagogue, et beaucoup, l’entendant, étaient dans l’admiration de sa doctrine, disant: D’où lui viennent toutes ces choses? quelle est cette sagesse qui lui a été donnée? et ces merveilles si surprenantes qui se font par ses mains?
Are xuriq ri qꞌij rech uxlanem, xuchapleꞌj uyaꞌik kꞌutuꞌn pa ri Sinagoga, ri winaq ri xetowik xemayijanik, xkibꞌij: ¿Jawjeꞌ xukꞌamawaꞌj wi we kꞌutuꞌn we achi riꞌ? ¿Jachin yoꞌwinaq laꞌ le etaꞌmabꞌal che? ¿Jawjeꞌ kape wi che ri kwinem chubꞌanik ronojel ri mayijabꞌal taq jastaq?
3 N’est-ce pas là ce charpentier, fils de Marie, frère de Jacques et de Joseph, de Jude et de Simon? et ses sœurs ne sont-elles pas ici parmi nous? Et ils se scandalisaient de lui.
¿La man are waꞌ ri ajanel, ral ri María, kachalal ri Jacobo, ri José, ri Judas xuqujeꞌ ri Simón? ¿La man are e ranabꞌ ri e kꞌo qukꞌ chanim? Xkitatabꞌelaꞌ kꞌotbꞌal taq chiꞌ rumal rech ri Jesús.
4 Mais Jésus leur disait: Un prophète n’est sans honneur que dans sa patrie, dans sa maison et dans sa famille.
Ri Jesús xubꞌij chike: Sibꞌalaj nim kil jun qꞌalajisal utzij ri Dios pa kꞌi tinimit, xaq xwi man nim taj kilik pa ri utinimit, xuqujeꞌ man nim taj kilik kumal ri utat unan xuqujeꞌ ri rachalal.
5 Et il ne put faire là aucun miracle, si ce n’est qu’il guérit quelques malades en leur imposant les mains.
Rumal riꞌ man kꞌi taj mayijabꞌal taq jastaq xubꞌan ri Jesús pa ri utinimit, xwi xekunataj jujun yawabꞌibꞌ are xuya ri uqꞌabꞌ pa kiwiꞌ.
6 Et il s’étonnait de leur incrédulité; il parcourait toutefois les villages d’alentour et il y enseignait.
Sibꞌalaj xmayijanik rumal chi ri winaq man xekojon taj. Ri Jesús xikꞌow pa ronojel ri tinimit ri e kꞌo naqaj, xuya kꞌutuꞌn.
7 Or il appela les douze et commença à les envoyer deux à deux, et il leur donna puissance sur les esprits impurs.
Xuꞌsikꞌij ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ, pa kakabꞌ xuꞌtaq bꞌik chutzijoxik ri utzij ri Dios. Xuya bꞌik kwinem chike pa kiwiꞌ ronojel itzel uxlabꞌal.
8 Et il leur commanda de ne rien prendre pour le chemin qu’un bâton: ni sac, ni pain, ni argent dans leur ceinture;
Xubꞌij chike chi man kakikꞌam ta bꞌik kiwa, kichim, kirajil pa ri kiximbꞌal kipam, xane xaq xwi ri kichꞌamiꞌy.
9 Mais de chausser leurs sandales et de ne point se munir de deux tuniques.
Xuqujeꞌ xubꞌij chike: Chikꞌama bꞌik ixajabꞌ, man kikꞌam ta bꞌik kebꞌ wok iwatzꞌyaq.
10 Et il leur dit: Quelque part que vous alliez, étant entrés dans une maison, demeurez-y jusqu’à ce que vous sortiez de ce lieu-là.
Kꞌa te riꞌ xubꞌij: Chixkꞌol kanoq pa ri ja ri kixkꞌamawaꞌx wi, kꞌa kixel na bꞌik pa ri tinimit.
11 Et quant à ceux qui ne vous recevront point et ne vous écouteront point, lorsque vous sortirez de là, secouez la poussière de vos pieds en témoignage contre eux.
We man kixkꞌamawaꞌx pa jun kꞌolibꞌal, o we ne man kakitatabꞌej ri kibꞌij, chitota kanoq ri ulew ri kꞌo che ri iwaqan, rech jeriꞌ kaqꞌalajinik chi man utz taj ri kakibꞌano.
12 Etant donc partis, ils prêchaient qu’on fît pénitence;
Ri kabꞌlajuj tijoxelabꞌ xkichapleꞌj utzijoxik chike ri winaq chi rajawaxik kakikꞌex kikꞌuꞌx.
13 Chassaient beaucoup de démons, oignaient d’huile beaucoup de malades et les guérissaient.
Xeꞌkesaj xuqujeꞌ itzel taq uxlabꞌal, xkikoj aceite rech olivo chike ri e yawabꞌibꞌ rech kekunatajik.
14 Or le roi Hérode entendit parler de Jésus (car son nom s’était répandu), et il disait: Jean-Baptiste est ressuscité d’entre les morts, et c’est pour cela que des miracles s’opèrent par lui.
Ri taqanel Herodes xretaꞌmaj ri tajin kubꞌan ri Jesús. E jujun xkibꞌij xkꞌastaj loq ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ rumal riꞌ kꞌo ukwinem chubꞌanik mayijabꞌal taq jastaq.
15 Mais d’autres disaient: C’est Élie. Et d’autres: C’est un prophète, semblable à un des prophètes.
E nikꞌaj winaq chik xkibꞌij: Are Elías. E nikꞌaj chik xkibꞌij: Jun qꞌalajisal utzij ri Dios jetaq ri xekꞌojiꞌ ojer.
16 Ce qu’ayant entendu, Hérode dit: Ce Jean que j’ai décapité est ressuscité d’entre les morts,
Are xuta ri Herodes ri kakibꞌij ri winaq, xubꞌij: Xkꞌastaj loq ri Juan ri xintaqan chukutixik ri ujolom.
17 Car Hérode lui-même avait envoyé prendre Jean, et l’avait retenu, chargé de fers, en prison, à cause d’Hérodiade, qu’il avait épousée, quoique femme de Philippe, son frère.
Jeriꞌ xubꞌij rumal are ri Herodes xtaqan chutzꞌapixik ri Juan pa che, rumal ri Herodes xkꞌuliꞌk rukꞌ ri Herodías, rixoqil ri rachalal Felipe.
18 Parce que Jean disait à Hérode: Il ne t’est pas permis d’avoir la femme de ton frère.
Ri Juan xubꞌij che ri Herodes: Ri taqanik kubꞌij chi man yaꞌtal ta chawe katkꞌuliꞌ rukꞌ ri rixoqil ri awachalal.
19 Or Hérodiade lui tendait des pièges, et voulait le faire périr; mais elle ne le pouvait pas.
Rumal riꞌ ri Herodías sibꞌalaj royawal che ri Juan, are karaj kukamisaj. Man kwininaq ta kꞌu che.
20 Hérode, en effet, craignait Jean, sachant que c’était un homme juste et saint; il le protégeait, faisait beaucoup de choses d’après ses avis, et l’écoutait volontiers.
Ri Herodes kuxiꞌj ribꞌ cho ri Juan, rumal riꞌ uchajim, retaꞌm chi sukꞌ xuqujeꞌ maj umak. Kutatabꞌej ronojel ri kubꞌij ri Juan pune kakꞌaxir ranimaꞌ.
21 Mais un jour opportun arriva, le jour de la naissance d’Hérode, où il fit un festin aux grands de sa cour, et aux tribuns, et aux principaux de la Galilée.
Jun qꞌijal, are xutzꞌaqatisaj ujunabꞌ ri Herodes, xubꞌan jun nimalaj nimaqꞌij, xuꞌsikꞌij konojel ri e rajchakibꞌ, e rajchꞌoꞌjabꞌ xuqujeꞌ ri e winaq ri nim kibꞌanik pa Galilea.
22 Or la fille d’Hérodiade même étant entrée, et ayant dansé et plu à Hérode, et à ceux qui étaient à table avec lui, le roi dit à la jeune fille: Demandez ce que vous voudrez, et je vous le donnerai.
Ri ral ri Herodías xojow pa ri nimaqꞌij, ri Herodes xuqujeꞌ ri e rajchakibꞌ sibꞌalaj jeꞌl xkilo. Ri Herodes xubꞌij che ri ali: Chata chwe ri kawaj, qas kinya wi chawe.
23 Et il lui jura, disant: Tout ce que vous demanderez je vous le donnerai, fût-ce la moitié de mon royaume.
Ri Herodes xubꞌan jun chꞌekom tzij, xubꞌij che: Xapakux ri kata chwe kinya chawe, pune pa nikꞌaj che ri tinimit.
24 Lorsqu’elle fut sortie, elle dit à sa mère: Que demanderai-je? Et sa mère répondit: La tête de Jean-Baptiste.
Ri ali xuta che ri unan: ¿Jas kinto? Ri Herodías xubꞌij che ri ral: Chata ri ujolom ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ.
25 Aussitôt s’étant rendue en grande hâte près du roi, elle fit sa demande, disant: Je veux que vous me donniez à l’instant, dans un bassin, la tête de Jean-Baptiste.
Aninaq xeꞌ ri ali, xubꞌij che ri taqanel ri karaj: Chanim kawaj kaya la chwe pa jun palaꞌt ri ujolom ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ.
26 Le roi fut contristé; cependant, à cause de son serment, et à cause de ceux qui étaient à table avec lui, il ne voulut pas la contrarier.
Ri taqanel xkꞌaxir ranimaꞌ, rumal kꞌu ri chꞌekom tzij ri xubꞌano chikiwach ri e rajtobꞌom, man xraj taj xuyak royawal ri ali.
27 Aussi ayant envoyé un de ses gardes, il lui ordonna d’apporter la tête de Jean dans un bassin. Et le garde le décapita dans la prison;
Aninaq xuꞌtaq bꞌik jun rajchꞌoꞌj ri kꞌo uchuqꞌabꞌ chukutixik ri ujolom ri Juan. Ri achi xeꞌek, xuꞌkutij loq ri ujolom ri Juan ri kꞌo pa cheꞌ.
28 Et apportant sa tête dans un bassin, il la donna à la jeune fille, et la jeune fille la donna à sa mère.
Are xtzalij loq rukꞌaꞌm loq ri ujolom ri Juan pa jun palaꞌt, xuya che ri ali, ri ali xuꞌjacha che ri unan.
29 Ce qu’ayant appris, ses disciples vinrent, prirent son corps, et le déposèrent dans un tombeau.
Ri utijoxelabꞌ ri Juan are xketaꞌmaj ri xkꞌulmatajik, xeꞌkikꞌama loq ri utyoꞌjal ri Juan, xeꞌkimuqu kanoq.
30 Or les apôtres s’étant rassemblés auprès de Jésus, lui rendirent compte de tout ce qu’ils avaient fait et enseigné.
Ri tijoxelabꞌ xetzalij rukꞌ ri Jesús, xeꞌkitzijoj che ri xkibꞌano xuqujeꞌ ri xkikꞌutu.
31 Et il leur dit: Venez à l’écart en un lieu désert, et vous vous reposerez un peu. Car ceux qui allaient et venaient étaient si nombreux, qu’ils n’avaient pas même le temps de manger.
Man kekwin ta kꞌut kakitij kiwa rumal ri kikꞌiyal ri winaq ri xoꞌpan rukꞌ ri Jesús. Rumal riꞌ ri Jesús xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Chixanloq, joꞌ pa jun kꞌolibꞌal, xaq uj wi, rech kixuxlan jubꞌiqꞌ.
32 Ainsi, montant dans la barque, ils se retirèrent à l’écart, dans un lieu désert.
Xebꞌe kꞌut kitukel pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, pa jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ kubꞌe kꞌol wi kitukel.
33 Mais beaucoup de gens les ayant vus partir et ayant connu leur dessein, y accoururent à pied de toutes les villes, et y arrivèrent avant eux.
Sibꞌalaj kꞌi winaq xiꞌlowik are xebꞌek rumal riꞌ xeꞌkitereneꞌj bꞌik chkaqan, nabꞌe chik xoꞌpan chikiwach.
34 Ainsi, en débarquant, Jésus vit une grande multitude, et il en eut compassion, parce qu’ils étaient comme des brebis qui n’ont point de pasteurs, et il commença à leur enseigner beaucoup de choses.
Are xqaj ri Jesús pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal, xeꞌril sibꞌalaj kꞌi winaq, xeꞌl ukꞌuꞌx chike rumal je ri e kꞌo chij ri maj kajyuqꞌ. Xuchapleꞌj ukꞌutik sibꞌalaj kꞌi jastaq chikiwach.
35 Et comme déjà l’heure était fort avancée, ses disciples s’approchèrent, disant: Ce lieu est désert et il est déjà tard;
Are xqaj ri qꞌij, xeqet ri tijoxelabꞌ rukꞌ ri Jesús, xkibꞌij che: Xeꞌ le qꞌij, xuqujeꞌ sibꞌalaj naj uj kꞌo wi che ri tinimit.
36 Renvoyez-les afin qu’ils aillent dans les villages et les bourgs voisins acheter de quoi manger.
Cheꞌtaqa la bꞌi le winaq kebꞌe pa ri tinimit ri kꞌo chi qanaqaj rech keꞌkiloqꞌo jastaq ketijowik rij.
37 Mais leur répondant, il dit: Donnez-leur vous mêmes à manger. Et ils lui repartirent: Irons-nous donc acheter pour deux cents deniers de pain afin de leur donner à manger?
Ri Jesús xubꞌij chike: Chiya ix kiwa. Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Pwaq re jun junabꞌ chak waꞌ kukꞌam bꞌik ¿la kaj kꞌu la kaqasach ronojel ri pwaq riꞌ rech keꞌqatzuq we winaq riꞌ?
38 Alors il leur demanda: Combien avez vous de pains? Allez et voyez. Et lorsqu’ils eurent regardé, ils dirent: Cinq pains et deux poissons.
¿Janipa kaxlan wa kꞌo iwukꞌ? xcha ri Jesús chike. Ri tijoxelabꞌ xeꞌkila janipa kꞌa te riꞌ xkibꞌij che: Jobꞌ kaxlan wa kꞌo qukꞌ rachiꞌl kebꞌ kar.
39 Il leur commanda donc de les faire tous asseoir par groupes sur l’herbe verte.
Xtaqan kꞌu ri Jesús rech ketꞌuyubꞌax ri winaq cho ri saq pa taq wokaj.
40 Et ils s’assirent par groupes de cent et de cinquante.
Ri winaq xkimulij kibꞌ pa taq nikꞌaj ciento xuqujeꞌ pa taq jujun ciento.
41 Alors il prit les cinq pains et les deux poissons, et, levant les yeux au ciel, il les bénit; puis il rompit les pains, et les donna à ses disciples pour les mettre devant la multitude, et il partagea les deux poissons entre tous.
Ri Jesús xukꞌam ri jobꞌ kaxlan wa rachiꞌl ri kebꞌ kar, xkaꞌy chikaj, xutewechiꞌj. Kꞌa te riꞌ xupirij ri kaxlan wa, xuya chike ri utijoxelabꞌ rech kakiya chike ri winaq. Xujach xuqujeꞌ ri kar chikiwach konojel.
42 Ils en mangèrent, et ils furent rassasiés.
Konojel ri winaq xewaꞌik, sibꞌalaj xenojik.
43 Et ses disciples emportèrent les restes, douze paniers pleins de morceaux et une partie des poissons.
Ri tijoxelabꞌ xkisikꞌ ronojel ri chꞌaqaꞌp taq kaxlan wa ri xkanajik rachiꞌl ri kar, xkimulij kꞌu kabꞌlajuj chakach.
44 Or ceux qui mangèrent étaient au nombre de cinq mille hommes.
Jobꞌ mil winaq ri xetzuqik.
45 Et aussitôt il fit monter ses disciples dans la barque, pour le précéder de l’autre côté de la mer, à Bethsaïde, pendant que lui-même renverrait le peuple.
Ri Jesús tajin katzijon na kanoq kukꞌ winaq, xuꞌtaq bꞌik ri utijoxelabꞌ rech kebꞌe pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, kenabꞌej apanoq kebꞌe Betsaida.
46 Et après qu’il l’eut renvoyé, il s’en alla sur la montagne pour prier.
Are xechꞌabꞌetaj kanoq ri winaq rumal xeꞌ pa ri juyubꞌ, xubꞌana chꞌawem.
47 Lorsqu’il fut soir, la barque se trouvait au milieu de la mer, et Jésus seul à terre.
Xok chaqꞌabꞌ, ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ kꞌo pa ri unikꞌajil ri plo. Ri Jesús kꞌo na kanoq utukel chuchiꞌ ri plo.
48 Et voyant ses disciples qui se fatiguaient à ramer (car le vent leur était contraire), vers la quatrième veille de la nuit, il vint à eux, marchant sur la mer; et il voulait les devancer.
Kꞌa kamuquq na are xeꞌril ri tijoxelabꞌ tajin kakibꞌinisaj ri jukubꞌ bꞌinibꞌal rukꞌ chuqꞌabꞌ rumal ri kyaqiqꞌ tajin kuꞌpuyij, ri Jesús kabꞌinik puꞌwiꞌ ri jaꞌ xqebꞌ kukꞌ raj xikꞌow bꞌik chikiwach.
49 Mais eux, dès qu’ils l’aperçurent marchant sur la mer, crurent que c’était un fantôme, et jetèrent un grand cri.
Ri tijoxelabꞌ are xkilo chi tajin kabꞌin puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xkiraq kichiꞌ, pa kikꞌuꞌx chi jun subꞌunel.
50 Car tous le virent, et ils furent épouvantés. Mais aussitôt il leur parla, et leur dit: Rassurez-vous, c’est moi; ne craignez point.
Sibꞌalaj xkixiꞌj kibꞌ rumal ri xkilo. Ri Jesús aninaq xuꞌchꞌabꞌej, xubꞌij chike: Chixuxlanoq, In waꞌ. Man kixiꞌj ta iwibꞌ.
51 Et il monta avec eux dans la barque, et le vent cessa, et leur stupeur en devint plus grande:
Xaqꞌan kukꞌ pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal, ri kyaqiqꞌ xtaniꞌk, ri tijoxelabꞌ sibꞌalaj xemayijanik.
52 Car il n’avaient pas compris ce qui s’était fait à l’égard des pains, parce que leur cœur était aveuglé.
Rumal sibꞌalaj kꞌaxirinaq kikꞌuꞌx chuchomaxik jas ri xbꞌan chukꞌiyirisaxik ri kaxlan wa.
53 Et, après avoir traversé la mer, ils vinrent vers la terre de Génézareth et y abordèrent.
Are xqꞌaxetaj ri jaꞌ kumal, xoꞌpan pa ri tinimit Genesaret, xkiya kanoq ri jukubꞌ bꞌinibꞌal chuchiꞌ ri jaꞌ.
54 Et dès qu’ils furent sortis de la barque, les gens du pays reconnurent Jésus.
Xeqaj pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal, ri winaq aninaq xkichꞌobꞌ uwach ri Jesús.
55 Et parcourant toute la contrée, ils commencèrent à lui apporter de tous côtés, dans leurs grabats, les malades, là où ils entendaient dire qu’il était.
Ri winaq xkitereneꞌj ri Jesús pa ronojel ri leꞌaj ri xeꞌ wi. Are xkita konojel ri winaq jawjeꞌ kꞌo wi ri Jesús xeꞌkikꞌam bꞌik ri e yawabꞌibꞌ cho ri kichꞌat rech kuꞌkunaj kanoq.
56 Et partout où il entrait, dans les bourgs, dans les villages ou dans les villes, on mettait les malades sur les places publiques, et on le suppliait de les laisser seulement toucher la frange de son vêtement; et tous ceux qui le touchaient étaient guéris.
Pa taq ri nimaꞌq taq tinimit, nitzꞌ taq tinimit, leꞌaj ri xikꞌow wi ri Jesús, ri winaq xeꞌkiya ri e yawabꞌibꞌ pa taq ri kꞌayibꞌal. Xkita toqꞌobꞌ che ri Jesús rech kuya bꞌe chike kakichap ri umanta. Konojel ri xkichapo kuꞌtzir kanoq.