< Marc 4 >

1 Il commença de nouveau à enseigner auprès de la mer; et une grande multitude se rassembla autour de lui, de sorte que, montant dans la barque, il se tenait sur la mer, et toute la multitude était à terre le long du rivage.
Inrugina manen a nangisuro iti igid ti dan-aw. Ket adu a tattao ti naummong iti aglawlawna isu a limmugan isuna iti maysa a bangka ket nagtugaw. Amin dagiti adu a tattao ket adda idiay igid iti baybay.
2 Et il leur enseignait beaucoup de choses en paraboles, et leur disait dans son enseignement:
Ket insurona kadakuada iti adu a banbanag babaen kadagiti pangngarig, ket iti panangisurona, kinunana kadakuada:
3 Ecoutez, voilà que celui qui sème est sorti pour semer.
“Dumngegkayo, rimmuar ti agmulmula tapno mapan agimula.
4 Et, pendant qu’il semait, une partie de la semence tomba le long du chemin, et les oiseaux du ciel vinrent, et la mangèrent.
Kabayatan iti panagmulana, adda dagiti bukel a natnag iti dalan, ket immay dagiti billit ket kinnanda dagitoy.
5 Une autre partie tomba en des endroits pierreux, où elle n’eut pas beaucoup de terre; et elle leva bientôt, parce que la terre n’avait pas de profondeur;
Natnag dagiti dadduma a bukbukel iti kabatoan, no sadinno ket awan iti adu unay a dagana. Dagus a nagtuboda, gapu ta saan a nauneg ti daga.
6 Et quand le soleil se leva, elle fut brûlée; et comme elle n’avait point de racine, elle sécha.
Ngem idi nakatangkayagen ti init, nadarangda gapu ta saanda a nagramut, ket nalaylayda.
7 Une autre partie tomba parmi les épines; et les épines grandirent et l’étouffèrent: et elle ne donna point de fruit.
Natnag dagiti dadduma a bukel kadagiti nasiit a mulmula. Dimmakkel dagiti nasiit a mulmula ket lineppesda dagitoy, ket saanda a nakapataud iti bukel.
8 Mais une autre tomba dans une bonne terre, et donna du fruit qui s’éleva et se multiplia; en sorte qu’un grain rendait trente, l’autre soixante, l’autre cent.
Natnag dagiti dadduma a bukbukel iti nadam-eg a daga ket nakapataud iti bukel idi nagrusing ken dimmakkel daytoy. Adda ti nagbunga iti mamintallo-pulo, mamin-innem a pulo ken mamin-sangagasut a daras no ania iti naimula.”
9 Et il disait: Que celui qui a des oreilles pour entendre, entende.
Ket kinunana, “Siasinoman nga addaan lapayag, dumngeg koma.”
10 Mais, lorsqu’il fut loin de la foule, les douze qui étaient avec lui l’interrogèrent sur cette parabole.
Idi agmaymaysa ni Jesus, nagdamag dagiti asideg kenkuana ken dagiti Sangapulo ket Dua maipanggep kadagiti pangngarig.
11 Et il leur disait: C’est à vous qu’il a été donné de connaître le mystère du royaume de Dieu; mais pour ceux qui sont dehors, tout se fait en paraboles,
Kinunana kadakuada, “Naited kadakayo ti palimed ti pagarian ti Dios. Ngem kadagiti adda iti ruar, tunggal banag ket pangngarig,
12 Afin que voyant ils voient et ne voient point, et qu’entendant ils entendent et ne comprennent point; de peur qu’ils ne se convertissent, et que leurs péchés ne leur soient remis.
tapno uray kumitada, wen makitada, ngem saanda a mailasin, ket uray agdengngegda, wen denggenda, ngem saanda a maawatan, ta no maawatanda, amangan no agsublida iti Dios ket pakawanenna ida.”
13 Puis il leur dit: Vous ne comprenez point cette parabole? Et comment donc comprendrez-vous toutes les autres paraboles?
Kinunana kadakuada, “Saanyo kadi a maawatan daytoy a pangngarig? Kasanoyonto ngarud a maawatan dagiti dadduma pay a pangngarig?
14 Celui qui sème, sème la parole.
Inmula ti agimulmula ti sao.
15 Ceux qui se trouvent le long du chemin où la parole est semée, ce sont ceux qui ne l’ont pas plutôt entendue, que Satan vient et enlève cette parole qui a été semée dans leurs cœurs.
Dadduma ket dagiti natnag iti igid ti kalsada, a nakaimulaan ti sao. No kasta a mangngeganda daytoy, dagus nga umay ni Satanas ket alaenna ti sao a naimula kadakuada.
16 Et pareillement ceux qui ont reçu la semence en des endroits pierreux, sont ceux qui, entendant la parole, la reçoivent d’abord avec joie;
Dadduma met ket dagiti naimula iti kabatoan, idi nangngeganda ti sao, dagus nga inawatda daytoy a sirarag-o;
17 Mais n’ayant point de racine en eux, ils n’ont qu’un temps; après quoi la tribulation et la persécution survenant à cause de la parole, ils se scandalisent aussitôt.
Ket awananda iti ramut, ngem makaanusda iti apagbiit. Kalpasan ket sumangbay iti nakaro a rigat wenno pannakaidadanes gapu iti sao, ket dagus a maitibkulda.
18 Et les autres qui reçoivent la semence parmi les épines, sont ceux qui écoutent la parole;
Ken dagiti dadduma ket dagiti naimula iti ayan dagiti nasiit a mulmula. Mangngeganda ti sao,
19 Mais les soucis du siècle et l’illusion des richesses, et toutes les autres convoitises entrant en eux, étouffent la parole et la rendent sans fruit. (aiōn g165)
ngem sumrek dagiti pakaseknan ti lubong, ti kinamanangallilaw dagiti kinabaknang, ken ti panangtarigagay kadagiti dadduma a banbanag, ket bekkelenna ti sao, ket agbalin daytoy a saan a makabunga. (aiōn g165)
20 Enfin ceux qui ont reçu la semence dans la bonne terre, sont ceux qui écoutent la parole et la reçoivent, et produisent du fruit, l’un trente, l’autre soixante, et l’autre cent.
Ket adda met dagiti kasla naimula iti nasayaat a daga, isuda dagidiay nakangngeg iti sao ken nangawat iti daytoy ken nagbungada: dadduma ket tallo-pulo, ken dadduma ket innem a pulo ken dadduma ket sangagasut. “
21 Il leur disait aussi: Apporte-t-on la lampe pour la mettre sous le boisseau ou sous le lit? N’est-ce pas pour la mettre sur le chandelier?
Kinuna ni Jesus kadakuada, “Mangiserrekkayo kadi iti pagsilawan iti uneg iti balay tapno ikabilyo daytoy iti sirok ti basket, wenno iti sirok ti katre? Saan kadi nga iserrekyo daytoy ket ikabilyo iti pagikabilan ti pagsilawan.
22 Car il n’y a rien de caché qui ne soit manifesté, ni rien de fait en secret qui ne vienne au grand jour.
Ta awan iti nailemmeng, a saanto a maammoan, ken awan iti aniaman a palimed a saan a maibutaktak.
23 Si quelqu’un a des oreilles pour entendre, qu’il entende.
No addaman ti addaan lapayag a dumngeg, dumngeg koma.”
24 Il leur disait encore: Prenez garde à ce que vous entendez. La mesure dont vous aurez usé pour les autres, on en usera pour vous, et en y ajoutant.
Kinunana kadakuada, “Endenganyo ti dengdenggenyo, ta ti rukod nga ar-aramatenyo, isunto ti rukod a maaramat a mangrukod kadakayo; ket mainayonto pay daytoy kadakayo.
25 Car on donnera à celui qui a; et celui qui n’a pas, même ce qu’il a lui sera ôté.
Gapu ta ti siasinoman nga addaan, ad-adunto pay iti maited kenkuana, ket siasinoman nga awanan, maalanto pay kenkuana ti aniaman nga adda kenkuana.
26 Il disait aussi: Il en est du royaume de Dieu comme d’un homme qui jette de la semence en terre.
Ket kinunana, “Ti pagarian ti Dios ket kas iti maysa a lalaki a nagimula iti bukelna iti daga.
27 Qu’il dorme, qu’il se lève de nuit et de jour, la semence germe et croît sans qu’il sache comment.
Matmaturog isuna iti rabii ken bumangbangon iti aldaw; ket agrusing ti bukel ken dumakkel, uray no saanna nga ammo no kasano.
28 Car c’est d’elle-même que la terre produit du fruit; d’abord de l’herbe, puis un épi, et ensuite du blé tout formé dans l’épi.
Patauden ti daga ti bukel a bukbukodna, umuna ti bulong, ken ti dawa, ket kalpasanna ti nataengan a bukel iti dawa.
29 Et quand le fruit est en maturité, aussitôt on y met la faux, parce que c’est le temps de la moisson.
Ket inton naluomen ti bukel, dagus nga alaenna ti kumpay gapu ta dimtengen ti panaggaapit.
30 Il disait encore: À quoi comparerons-nous le royaume de Dieu? ou sous quelle parabole le représenterons-nous?
Ket kinunana, “Ania iti pangiyaspingantayo iti pagarian ti Dios, wenno ania iti pangngarig nga usarentayo a mangilawlawag iti daytoy?
31 Il est comme un grain de sénevé qui, lorsqu’on le sème, est la plus petite de toutes les semences qui sont dans la terre.
Maiyarig daytoy iti bukel iti mustasa, no kasta a maimula, isu ti kabassitan kadagiti amin a bukbukel a naimula a naikabil iti daga.
32 Et quand on l’a semé, il monte et devient plus grand que toutes les plantes, et pousse de si grands rameaux, que les oiseaux du ciel peuvent se reposer sous son ombre.
Ngem inton maimula daytoy, dumakkel ket agbalin a dakdakkel pay ngem kadagiti amin a mulmula iti minuyongan. Mangpataud daytoy kadagiti dakkel a sangsanga, isu nga uray pay dagiti bilbillit iti langit ket mabalin nga agumok kadagiti sirok iti linongna.”
33 Ainsi, c’est par beaucoup de semblables paraboles qu’il leur annonçait la parole, selon qu’ils pouvaient l’entendre
Babaen kadagiti adu a pangngarig a kas iti daytoy, insaona ti sao kadakuada, segun iti kabaelanda nga awaten,
34 Car il ne leur parlait point sans paraboles; mais en particulier il expliquait tout à ses disciples.
ken saan isuna a nagsao kadakuada nga awan iti pangngarig. Ngem no kasta nga is-isuda laengen, ipalawagna ti tunggal banag kadagiti adalanna. Ngem idi is-isuda laeng impalawagna ti amin a banag kadagiti bukodna nga adalan.
35 Or il leur dit ce jour-là, lorsque le soir fut venu: Passons à l’autre bord.
Iti dayta nga aldaw, idi rabiin, kinunana kadakuada, “Bumallasiwtayo idiay bangir.”
36 Et ayant renvoyé le peuple, ils l’emmenèrent sur la barque où il était; et d’autres barques l’accompagnaient.
Pinanawanda ngarud dagiti adu a tattao a kaduada ni Jesus, agsipud ta addan isunan iti bangka. Adda metdagiti dadduma a bangka a kaduana.
37 Mais il s’éleva un grand tourbillon de vent, qui poussait les flots dans la barque, de sorte que la barque s’emplissait.
Ket adda nadawel a bagyo a nangrugi ket sumaplisaplit dagiti dalluyon iti bangka isu a ngannganin mapunno ti bangka iti danum.
38 Jésus cependant était à la poupe, dormant sur un oreiller; et ils le réveillèrent et lui dirent: Maître, n’avez-vous point de souci que nous périssions?
Ngem adda ni Jesus idiay kutit ti bangka, nakaturog a nakapungan. Riniingda isuna, a kunada, “Manursuro, awan kadi ti aniamanna kenka a dandanitayon a matay?”
39 Alors se levant, il menaça le vent, et dit à la mer: Silence, calme-toi. Et le vent cessa, et il se fit un grand calme.
Ket iti panagriingna, tinubngarna ti angin ket imbagana iti baybay, “Talna, Tumalna.” Ket simmardeng ti angin, ket naglinnaay.
40 Et il leur dit: Pourquoi êtes-vous timides? N’avez-vous point encore la foi? Et ils furent saisis d’une grande crainte, et ils se disaient l’un à l’autre: Qui pensez-vous est celui-ci, que et le vent et la mer lui obéissent?
Ket kinunana kadakuada, “Apay a mabutengkayo? Awan pay laeng kadi iti pammatiyo?”
Kasta unay iti panagbutengda ket kinunada iti tunggal maysa, “Siasino ngarud daytoy, ta uray pay ti angin ken ti baybay ket agtulnog kenkuana?”

< Marc 4 >