< Marc 3 >

1 Jésus entra une autre fois dans la synagogue; or il s’y trouvait un homme qui avait une main desséchée.
A Yeshu gubhajinjile kabhili nshinagogi, na nkati mula ashinkupagwa mundu jumo apolweshe nkono.
2 Et on l’observait pour voir s’il le guérirait un jour de sabbat, afin de l’accuser.
Bhandu bhananji bhalinginji mwenemo, gubhaalolesheyenje a Yeshu ibhaga shibhannamye Lyubha lya Pumulila nkupinga bhapatanje shiumilo sha kwaalugula.
3 Et il dit à l’homme qui avait la main desséchée: Lève-toi, là, au milieu.
A Yeshu gubhannugulile apolweshe nkono jula, “Jiya ujime pakati pakati pano.”
4 Puis il demanda aux autres: Est-il permis, un jour de sabbat, de faire du bien ou du mal, de sauver une âme ou de la perdre? Mais eux gardaient le silence.
Kungai, a Yeshu gubhaabhushiyenje bhandunji bhala, “Bhuli, inapinjikwa Lyubha lya Pumulila kutenda ya mmbone eu kutenda yangali ya mmbone, kunnamya mundu eu kummulaga?” Ikabheje bhangajangulanga.
5 Alors les regardant avec colère, et contristé de l’aveuglement de leur cœur, il dit à cet homme: Etends ta main. Il l’étendit, et sa main devint saine.
Penepo a Yeshu gubhaalolilenje bhowe bhali bhatumbele, akuno bhaliinjika, kwa ligongo lya mitima jabhonji jangapinga kulupalila. Kungai gubhammalanjile mundu jula, “Goloya nkono gwako!” Jwalakwe gwagolweye nkono gwakwe, na shangupe guulamile.
6 Or les pharisiens étant sortis, tinrent aussitôt conseil contre lui avec les hérodiens, comment ils le perdraient.
Shangu Mapalishayo gubhakopokenje palanga, gubhatemingenenje pamo na bhandunji bha a Elode nkupangana muutendelo, kupinga bhaabhulaganje a Yeshu.
7 Mais Jésus se retira avec ses disciples vers la mer, et une troupe nombreuse le suivit de la Galilée et de la Judée,
A Yeshu gubhajabhwile penepo na bhaajiganywa bhabho, gubhapite kulitanda lya Galilaya, na lugwinjili lwa bhandu lukwaakagulaga, kukopoka ku Yelushalemu na ku Yudea,
8 De Jérusalem, de l’Idumée, et d’au-delà du Jourdain; et une grande multitude des environs de Tyr et de Sidon, apprenant ce qu’il faisait, vint à lui.
na ku Idumea na kung'ambu lushi lwa Yolodani na ku Tilo na ku Shidoni. Lwene lugwinjili lwa bhandulo lwashinkwajendela ku Yelushalemu bhakapilikananjeje indu yaigwinji ibhatendaga.
9 Il dit alors à ses disciples de lui amener une barque, à cause de la foule, de peur qu’il n’en fût accablé
Kwa ligongo lya gwinji gwa bhandu, a Yeshu gubhatumile bhaajiganywa bhabho bhaabhishilanje ntumbwi gumo, nkupinga bhanabhandishilwe na bhandunji.
10 Car il en guérissait beaucoup, de sorte que tous ceux qui avaient quelque mal se jetaient sur lui pour le toucher.
Pabha bhashinkulamya bhandu bhabhagwinji, bhalwelenji bhowe gubhanokolenenje nkupinga bhaakwayanje bhalamanje.
11 Les esprits impurs eux-mêmes, lorsqu’ils le voyaient, se prosternaient devant lui et criaient, disant;
Na maoka gangali ga mmbone gala pugaabhonaga a Yeshu, gatendaga kwaagwiyanga bhandunji bhala mmujo jabho, akuno galijobhela, galinkuti, “Mmwe Bhanabhabho a Nnungu!”
12 Vous êtes le Fils de Dieu. Mais il leur défendait avec de grandes menaces de le révéler.
Ikabheje a Yeshu gubhaakalipilenje bhanaamanyiyanje ku bhandu.
13 Etant monté sur la montagne, il appela à lui ceux que lui-même voulut; et ils vinrent à lui.
A Yeshu gubhajombweshe kwiitumbi, gubhaashemilenje bhubhaapinjilenje bhayene. Bhai gubhaajendelenje,
14 Il en établit douze pour être avec lui et pour les envoyer prêcher,
gubhaagwile bhandu likumi limo na bhabhili, gubhaashemilenje mitume, nkupinga bhatame nabhonji bhaatumanje liengo lya pita lunguya,
15 Et il leur donna le pouvoir de guérir les maladies et de chasser les démons:
na bhakombolanje kushoya maoka.
16 D’abord Simon à qui il donna le nom de Pierre;
Bhai, bhene likumi limo na bhabhili bhaagulwenje bhala mena gabhonji pugaliji, a Shimoni, bhapegwilwe lina lya a Petili na a Yeshu
17 Puis Jacques, fils de Zébédée, et Jean son frère, auxquels il donna le nom de Boanergès, c’est-à-dire fils du tonnerre;
na a Yakobho na a Yowana apwabho, bhana bha a Shebhedayo, a Yeshu gubhaapelenje lina lya Bhoanege, malombolelo gakwe “Bhana bha nnjai,”
18 André, Philippe, Barthélemi, Matthieu, Thomas, Jacques fils d’Alphée, Thaddée, Simon le Cananéen,
A Ndeleya na a Pilipi na a Bhatolomeyo na a Matei na a Tomashi na a Yakobho bhanabhabho a Alupayo na a Tadei na a Shimoni Bhakanaani na
19 Et Judas Iscariote, celui-là même qui le trahit.
a Yuda Ishikaliote bhaatendebhwishe a Yeshu.
20 Ils vinrent dans une maison, et la foule s’y assembla de nouveau, en sorte qu’ils ne pouvaient pas même manger du pain.
Kungai a Yeshu gubhajinjile nnyumba. Lugwinjili lwa bhandu lukugumbalaga kabhili, a Yeshu na bhaajiganywa bhabho gubhalepelenje nkali kulya shalya.
21 Ce qu’ayant appris, les siens vinrent pour se saisir de lui, car ils disaient: Il a perdu l’esprit.
Bhai, ashaalongo ajabhonji bhakapilikananjeje genego gubhapitengene kukwakamula, pabha bhandunji pubhabheleketangaga kuti bhalwele shalubha.
22 Et les scribes, qui étaient venus de Jérusalem, disaient: Il est possédé de Béelzébub, et c’est par le prince des démons qu’il chasse les démons.
Nabhalabhonji bhaajiganya bha Shalia gubhaikengene kukopoka ku Yelushalemu, gubhashitenje, “Bhashikola Bhelishebhuli! Numbe bhanashoya maoka kwa mashili gaka nkulungwa jwa maoka.”
23 Mais Jésus les ayant appelés, leur disait en paraboles: Comment Satan peut-il chasser Satan?
Penepo, a Yeshu gubhaashemilenje gubhaabhalanjilenje kwa ndango, “Lishetani shakombole bhuli kwiibhinga nnyene?
24 Si un royaume est divisé contre lui-même, ce royaume ne peut subsister.
Ibhaga upalume gumo ugabhanikaga nibha makundi gataukangana, gwene upalumego ukalonjeya.
25 Et si une maison est divisée contre elle-même, cette maison ne peut subsister.
Na kabhili, bha likaja limo bhalekanaga nibha likaja litaukangana, lyene likajalyo likalonjeya.
26 Si donc Satan s’est élevé contre lui-même, il est divisé, et il ne pourra subsister; mais il touche à sa fin.
Na ibhaga, upalume uka Lishetani ugabhanikaga nibha ikundi, ukalonjeya, ikabhe shigupele.
27 Nul ne peut entrer dans la maison du fort et ravir ce qu’il possède, s’il ne l’a lié auparavant; c’est alors qu’il pillera sa maison.
“Jwakwapi mundu akombola kujinjila nnyumba jika mundu akwete mashili, nikumpokonyola indu yakwe, ikabhe antabheoti mundu akwete mashilijo, penepo shakombole kumpokonyola indu yakwe.
28 En vérité je vous le dis, tous les péchés seront remis aux enfants des hommes, même les blasphèmes par lesquels ils auront blasphémé.
“Kweli ngunakummalanjilanga, bhandu shibhaleshelelwanje yambi yabhonji yowe na kwaakupulu kowe a Nnungu,
29 Mais celui qui aura blasphémé contre l’Esprit-Saint n’en aura jamais la rémission; mais il sera coupable d’un péché éternel. (aiōn g165, aiōnios g166)
ikabheje, akummeleketela yangali ya mmbone Mbumu jwa Ukonjelo, ngu akaleshelelwa, pabha shene shambisho shinalonjeya pitipiti.” (aiōn g165, aiōnios g166)
30 Parce qu’ils disaient: II est possédé d’un esprit impur.
A Yeshu bhashinkubheleketa genego, pabha bhashinkwaalugulilanga kuti, “Bhashikola lioka jwangali jwa mmbone.”
31 Cependant sa mère et ses frères vinrent; et, se tenant dehors, ils l’envoyèrent appeler.
Anyinabhabho na ashaapwabho a Yeshu gubhaikengene, nijimangana palanga, gubhantumilenje muntenga kukwaashema.
32 Or la foule était assise autour de lui, et on lui dit: Voilà dehors votre mère et vos frères qui vous cherchent.
Bhandu bhabhagwinji bhashinkwaatimbililanga bhali bhatemingenenje. Bhai bhananji, gubhaalugulilenje, “Anyinabhenu na ashaapwenu pubhalinginji palanga bhanakunnoleyanga.”
33 Et leur répondant, il dit: Qui est ma mère, et qui sont mes frères?
A Yeshu gubhaajangulenje, “A mama nne na ashaapwanga nne ashigani?”
34 Et, regardant ceux qui étaient assis autour de lui: Voici, dit-il, ma mère et mes frères,
Penepo gubhaalolilenje bhandunji bhaatimbililenje bhala, gubhashite, “Nnolanje! Abha ashaamama nne na ashaapwanga nne.
35 Car quiconque fait la volonté de Dieu, celui-là est mon frère, et ma sœur, et ma mère.
Mundu jojowe atenda ibhapinga a Nnungu, jwenejo mpwanga nne na nnumbwangu nne na nyinagwangu nne.”

< Marc 3 >