< Marc 2 >
1 Or il entra de nouveau dans Capharnaüm, quelques jours après.
Ikꞌowinaq chi jun janipa qꞌij, ri Jesús xok chi bꞌi junmul pa Capernaúm, aninaq xtukin utzijoxik chi xopan ri Jesús pa ri utinimit.
2 Et lorsqu’on apprit qu’il était dans une maison, il s’y assembla une si grande foule de personnes, que l’espace même en dehors de la porte ne pouvait les contenir; et il leur prêchait la parole.
Ri winaq aninaq xkimulij kibꞌ, xkinojisaj ri ja. Ri Jesús xuchapleꞌj utzijoxik ri utz laj tzij chike.
3 Alors on lui amena un paralytique qui était porté par quatre hommes.
Xoꞌpan xuqujeꞌ e kajibꞌ achyabꞌ kukꞌam bꞌik jun achi cheꞌarinaq ri utyoꞌjal.
4 Et comme ils ne pouvaient le lui présenter à cause de la foule, ils découvrirent le toit au-dessus du lieu où il était, et y ayant fait une ouverture, ils descendirent le grabat où gisait le paralytique.
Man kekwin ta kꞌut keqebꞌ rukꞌ ri Jesús rumal ri kikꞌyal ri winaq, rumal riꞌ xkesaj ri uwiꞌ ri ja jawjeꞌ kꞌo wi ri Jesús, xkiqasaj bꞌik ri achi ri cheꞌarinaq ri ubꞌaqil, qꞌoyol pa ri uchꞌat.
5 Jésus voyant leur foi, dit au paralytique: Mon fus, tes péchés te sont remis.
Are xril ri Jesús ri kikojobꞌal ri achyabꞌ, xubꞌij che ri achi ri cheꞌarinaq utyoꞌjal: Nukꞌojol, ri amak xekuyutajik.
6 Or il y avait là quelques scribes, assis, qui pensaient dans leur cœur:
Jujun chike ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik ri e tꞌuyul chilaꞌ xkichomaj:
7 Pourquoi celui-ci parle-t-il ainsi? Il blasphème. Qui peut remettre les péchés, sinon Dieu seul?
¿Jas che jewaꞌ katzijon we achi riꞌ? Awas ri tajin kubꞌij: “¿Jachin riꞌ ri kakwinik kukuy makaj, we man xaq xwi ri Dios?”
8 Jésus, aussitôt, ayant connu par son esprit ce qu’ils pensaient en eux-mêmes, leur dit: Pourquoi pensez-vous ces choses dans vos cœurs?
Qas che riꞌ ri qꞌotaj riꞌ, ri Jesús xretaꞌmaj ri tajin kakichomaj ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik. Xubꞌij chike: ¿Jas che jeriꞌ kixchomanik?
9 Lequel est le plus facile, de dire au paralytique: Tes péchés te sont remis; ou de lui dire: Lève-toi, emporte ton grabat, et marche?
¿Jas ri man kꞌax ta ubꞌixik che we achi ri cheꞌarinaq utyoꞌjal, “xkuyutaj ri amak” o are “chatwaꞌjiloq, chakꞌama bꞌik ri achꞌat, jat cho awachoch”?
10 Afin donc que vous sachiez que le Fils de l’Homme a sur la terre le pouvoir de remettre les péchés (il dit au paralytique):
Rech kiwilo chi ri uKꞌojol ri Achi kꞌo ukwinem chukuyik makaj cho ri uwachulew. Xuchꞌabꞌej ri achi ri cheꞌarinaq ubꞌaqil xubꞌij che,
11 Je te le commande, lève-toi, emporte ton grabat, et va en ta maison.
Kinbꞌij chawe: Chatwaꞌjiloq, chakꞌama bꞌik ri achꞌat, jat cho awachoch.
12 Et aussitôt celui-ci se leva; et, ayant pris son grabat, il s’en alla en présence de tous: de sorte que tous s’étonnaient et glorifiaient Dieu, disant: Jamais nous n’avons rien vu de semblable.
Ri achi xwaꞌjilik, chikiwach konojel ri winaq xukꞌam bꞌi ri uchꞌat, kabꞌinik xeꞌek. Konojel ri winaq xkichapleꞌj uqꞌijilaꞌxik ri Dios. Xkibꞌij: Man qilom ta wi jun jastaq jetaq we riꞌ.
13 Or Jésus se retira de nouveau près de la mer: et tout le peuple venait à lui, et il les enseignait,
Junmul chik xeꞌ ri Jesús chuchiꞌ ri plo. Xuya kꞌutuꞌn chike konojel ri winaq ri xoꞌpan rukꞌ.
14 Et lorsqu’il passait, il vit Lévi, fils d’Alphée, assis au bureau des impôts, et il lui dit: Suis-moi. Et se levant, il le suivit.
Are xuchapleꞌj bꞌinem chilaꞌ, xril ri Leví ukꞌojol ri Alfeo tajin kutoqꞌij alkabal rech ri tinimit Roma, ri Jesús xubꞌij che: Chinatereneꞌj. Ri Leví xwaꞌjilik, xteriꞌ bꞌik chirij ri Jesús.
15 Il arriva que comme Jésus était à table dans la maison de cet homme, beaucoup de publicains et de pécheurs y étaient également avec lui et ses disciples; car il y en avait beaucoup qui le suivaient aussi.
Ri Jesús xkꞌojiꞌ puꞌwiꞌ ri mexa cho rachoch ri Leví, e kꞌi toqꞌil taq alkabal xuqujeꞌ aꞌjmakibꞌ xetꞌuyiꞌk rukꞌ xuqujeꞌ ri utijoxelabꞌ, sibꞌalaj e kꞌi chik ri e teren chirij ri Jesús.
16 Les scribes et les pharisiens, voyant qu’il mangeait avec les publicains et les pécheurs, dirent à ses disciples: Pourquoi votre maître mange-t-il et boit-il avec les publicains et les pécheurs?
Are xkil ri e fariseos aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik chi ri Jesús tajin kawaꞌ kukꞌ ri winaq riꞌ, xkita chike ri utijoxelabꞌ: ¿La kawaꞌ kꞌu we achi riꞌ kukꞌ ri aꞌjmakibꞌ xuqujeꞌ kukꞌ ri e toqꞌil taq alkabal?
17 Ce que Jésus ayant entendu, il leur dit: Ce ne sont pas ceux qui se portent bien qui ont besoin de médecin, mais les malades; car je ne suis pas venu appeler les justes, mais les pécheurs.
Are xuta ri Jesús ri xkibꞌij, xubꞌij: ¿La man are kajawataj ajkun chike ri e yawabꞌibꞌ? In man xinpe taj chikisikꞌixik ri e sukꞌ xane xinpe chikisikꞌixik ri aꞌjmakibꞌ.
18 Les disciples de Jean et les pharisiens jeûnaient; or ils vinrent et lui dirent: Pourquoi les disciples de Jean et ceux des pharisiens jeûnent-ils, et que vos disciples ne jeûnent point?
Jun qꞌijal ri winaq xkilo chi ri utijoxelabꞌ ri Juan xuqujeꞌ ri e fariseos man kewaꞌ taj, e jujun xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita che: ¿Jas che ri utijoxelabꞌ ri Juan xuqujeꞌ ri kitijoxelabꞌ ri fariseos man kewaꞌ taj, are kꞌu le tijoxelabꞌ la man je taj kakibꞌano?
19 Jésus leur dit: Les fils des noces peuvent-ils jeûner pendant que l’époux est avec eux? Aussi longtemps qu’ils ont avec eux l’époux, ils ne peuvent jeûner.
Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La kuya kꞌu riꞌ man kewaꞌ ta ri e rech chꞌabꞌeꞌn ri jiꞌatz are kꞌo kukꞌ? Man kuya ta riꞌ.
20 Mais viendront des jours où l’époux leur sera enlevé; et ils jeûneront en ces jours-là.
Kuꞌriqa kꞌu na qꞌij are kesax ri jiꞌatz kukꞌ, che ri qꞌij riꞌ qas man kewaꞌ ta wi.
21 Personne ne coud une pièce d’étoffe neuve à un vieux vêtement; autrement l’étoffe neuve emporte une partie de la vieille, et la déchirure devient plus grande,
Man kꞌo ta jun kukoj jun chꞌaqaꞌp kꞌakꞌ atzꞌyaq chukꞌojoxik jun qꞌeꞌl atzꞌyaq. We jeriꞌ kubꞌano katꞌoqopin la riꞌ ri chꞌaqaꞌp kꞌakꞌ atzꞌyaq ri xukoj chukꞌojoxik ri qꞌeꞌl atzꞌyaq, xuqujeꞌ kanimar na ri teqꞌ che ri kꞌakꞌ atzꞌyaq.
22 Et personne ne met du vin nouveau dans de vieilles outres, autrement le vin rompra les outres, et le vin se répandra, et les outres seront perdues: mais le vin nouveau doit se mettre dans des outres neuves.
Xuqujeꞌ maj jun kuya kꞌakꞌ vino pa ri qꞌeꞌl tzꞌuꞌm kꞌolibꞌal. We jeriꞌ kubꞌano, ri tzꞌuꞌm kꞌolibꞌal katꞌoqopinik, katix na ri vino xuqujeꞌ ketꞌoqopinik ri tzꞌuꞌm. Are utz kaya ri kꞌakꞌ vino pa ri kꞌakꞌ tzꞌuꞌm kꞌolibꞌal.
23 Il arriva encore que le Seigneur passant le long des blés, un jour de sabbat, ses disciples se mirent à cueillir des épis.
Pa jun qꞌij rech uxlanem xikꞌow bꞌi ri Jesús chuxoꞌl ri tikoꞌn, ri utijoxelabꞌ xkichapleꞌj utzukuxik ri ujolom ri tiriko.
24 Sur quoi les pharisiens lui dirent: Voyez, pourquoi font-ils le jour du sabbat ce qui n’est pas permis?
Ri fariseos xkibꞌij che ri Jesús: Chawilampeꞌ, ¿jas che ri atijoxelabꞌ kakibꞌan ri man yaꞌtal taj kabꞌan pa ri qꞌij rech uxlanem?
25 Et il leur répondit: N’avez-vous jamais lu ce que fit David, dans la nécessité, lorsqu’il eut faim, lui et ceux qui étaient avec lui?
Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La man isikꞌim ri xubꞌan junmul ri David, e rachiꞌl ri rajchꞌoꞌjabꞌ are xenumik?
26 Comment il entra dans la maison de Dieu, au temps du grand prêtre Abiathar, mangea les pains de proposition qu’il n’était permis qu’aux prêtres de manger, et les donna à ceux qui étaient avec lui?
Xok bꞌik pa ri Templo, xuꞌtija ri tyoxalaj kaxlan wa ri xaq xwi yaꞌtal chike ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios kakitijo, xuqujeꞌ xuya ke ri rachiꞌl, che riꞌ are ri Abiatar chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq.
27 Il leur dit encore: Le sabbat a été fait pour l’homme, et non l’homme pour le sabbat.
Ri qꞌij rech uxlanem xbꞌanik rech kukoj ri achi, man are ta ri qꞌij rech uxlanem kakojow ri achi,
28 C’est pourquoi le Fils de l’homme est maître du sabbat même.
xaq jeriꞌ ri uKꞌojol ri Achi, are kabꞌan rech puꞌwiꞌ ronojel pune are ri qꞌij rech uxlanem.