< Marc 1 >
1 Commencement de l’Evangile de Jésus-Christ, fils de Dieu.
Aphaba Pao asi Tengban Mapugi Machanupa Jisu Christtagi maramdani.
2 Comme il est écrit dans le prophète Isaïe: Voilà que j’envoie mon ange devant votre face, lequel préparera votre voie devant vous.
Aphaba Pao asi, Mapu Ibungogi wa phongdokpiba maichou Isaiah-na ikhibagumna asumna hou-i, “Mapu Ibungona hai, ‘Eina eigi pao pubabu nahakki lambi thourang tounanaba nahakki namang thana thagani.’
3 Voix de quelqu’un qui crie dans le désert: Préparez la voie du Seigneur, faites droits ses sentiers.
Kanagumba amana lamjao lamhangda laori, ‘MAPU IBUNGO-gi lambi adu thourang tou; Ibungo mahakna chatnaba lambi chumhallu!’”
4 Jean a été dans le désert, baptisant et prêchant le baptême de pénitence pour la rémission des péchés.
Matou adugumduna baptize toubiba John-na miyamda pap kokchanabagidamak pukning hongbagi baptize touba adu sandoktuna lamjao lamhangda thorakle. Mahakna miyam aduda hairammi, “Nakhoina paptagi pukning hongduna baptize lou, aduga Mapu Ibungona nakhoigi papsing kokpigani.”
5 Et tout le pays de Judée, et tous les habitants de Jérusalem allaient à lui; et ils étaient baptisés par lui dans le fleuve du Jourdain, confessant leurs péchés.
Jerusalem sahardagi mising yaona Judea lamdagi yamlaba misingna John-na hairibadu tananaba thoraklammi. Aduga makhoina makhoigi mapapsing haidokcharammi amasung John-na makhoibu Jordan turelda baptize toubirammi.
6 Or Jean était vêtu de poils de chameau, et d’une ceinture de cuir autour de ses reins; et il se nourrissait de sauterelles et de miel sauvage; et il prêchait, disant:
John-na ut matugi phi setlammi, sawun-gi khwangjet laklammi aduga koujeng amasung lamlakki khoihina mahakki chinjak oirammi.
7 Il vient après moi un plus puissant que moi; et je ne suis pas digne, me prosternant, de délier les cordons de sa chaussure.
Aduga miyam aduda mahakna asumna laothokle, “Eigi tungda lenglakkadouriba Ibungo mahak aduna eingondagi yamna henna matik magun chao-i. Eina nonthajaduna Ibungo mahakki sandal mari louthokpa phaoba itik chajade.
8 Moi je vous ai baptisés dans l’eau; mais lui vous baptisera dans l’Esprit-Saint.
Einadi nakhoibu isingda baptize tou-i adubu Ibungo mahaknadi nakhoibu Thawai Asengbada baptize toubigani.”
9 Or il arriva qu’en ces jours-là Jésus vint de Nazareth, ville de Galilée, et qu’il fut baptisé par Jean dans le Jourdain.
Matam aduda Jisuna Galilee-gi lam Nazareth-tagi laklammi amasung John-na Ibungobu Jordan turelda baptize toubikhi.
10 Et soudain, sortant de l’eau, il vit les deux ouverts, et l’Esprit descendant en forme de colombe, et se reposant sur lui.
Amasung Jisuna isingdagi hek karakpaga, nongdon atiya hangdoktuna Thawaina Ibungogi mathakta khunugumna lengtharakpa Ibungona urammi.
11 Et une voix vint des cieux: Vous êtes mon fils bien-aimé; c’est en vous que j’ai mis mes complaisances.
Aduga swargadagi khonjel amana asumna hairak-i, “Nahak eigi nungsijaraba Ichanupani. Eina nangonda yamna pelle.”
12 Et aussitôt l’Esprit le poussa dans le désert.
Adudagi khudak aduda Mapu Ibungogi Thawaina Ibungobu lamjao lamhangda puthoklammi.
13 Et il passa dans le désert quarante jours et quarante nuits; et il fut tenté par Satan; et il était parmi les bêtes, et les anges le servaient.
Aduga Satan-na themladuna mapham aduda Ibungona numit niphuni leire. Mapham aduda lamlakki sasingsu leirammi, adubu swargadutsingna laktuna Ibungobu thougal tourammi.
14 Mais après que Jean eut été livré, Jésus vint en Galilée, prêchant l’Evangile du royaume de Dieu,
John-bu keisumsangda thamkhraba matungda, Jisuna Galilee-da chattuna Tengban Mapugi Aphaba Pao sandoklammi.
15 Et disant: Parce que le temps est accompli, et que le royaume de Dieu est proche, faites pénitence et croyez à l’Evangile.
Ibungona hairak-i, “Achaba matam adu lakle, aduga Tengban Mapugi leibak adu naksillakle! Nakhoina paptagi pukning hongduna Aphaba Paoda thajou!”
16 Or passant le long de la mer de Galilée, il vit Simon et André son frère, qui jetaient leurs filets dans la mer, car ils étaient pêcheurs;
Adudagi Ibungona Galilee-gi pat mapanda asum chatlingeida, in hunduna nga phariba Simon amadi mahakki manao Andrew-bu ure.
17 Et Jésus leur dit: Suivez-moi, et je vous ferai devenir pêcheurs d’hommes.
Amasung Ibungona makhoida hairak-i, “Eigi itung illu, eina nakhoibu mi phabasing oihan-gani.”
18 Et aussitôt, laissant leurs filets, ils le suivirent.
Khudak adumaktada makhoina makhoigi insingdu thanamlaga Ibungogi tung injare.
19 De là s’étant un peu avancé, il vit Jacques fils de Zébédée, et Jean son frère, qui raccommodaient leurs filets dans leur barque:
Ibungona mapham adudagi khara chatlaga, Zebedee-gi machanupa Jacob amadi mahakki manao John-bu ure. Makhoina hinungda makhoigi insing semjin sajinduna leirammi.
20 Et au moment même, il les appela. Or laissant leur père Zébédée dans la barque avec les ouvriers, ils le suivirent.
Jisuna makhoibu hek ubaga, makhoibu koure; maduda makhoina makhoigi mapa Zebedee-bu anekpa sinmisingga loinana hinungda thanamlaga Jisugi tung injare.
21 Ils vinrent ensuite à Capharnaüm; et d’abord entrant le jour du sabbat dans la synagogue, il les instruisait.
Adudagi Jisu amadi mahakki tung inbasingna Capernaum saharda laklammi, aduga potthaba numitta Ibungona synagogue-ta changduna tambiba hourammi.
22 Et ils s’étonnaient de sa doctrine; car il les enseignait comme ayant autorité, et non comme les scribes.
Ibungogi tambiba matambi aduda makhoi ngakle, maramdi Ibungona Wayel Yathanggi Ojasinggumna nattaduna, matik leiba mi amagum tambirammi.
23 Or il y avait dans leur synagogue un homme possédé d’un esprit impur, et il s’écria,
Adudagi ikhang khang-houdana phattaba thawai changba mi ama synagogue aduda changlaklaga khonjel houna laoraduna hairak-i,
24 Disant: Qu’importe à nous et à vous, Jésus de Nazareth? Êtes-vous venu pour nous perdre? Je sais que vous êtes le saint de Dieu.
“He Nazareth-ki Jisu, nangna eikhoida kari touba pambage? Nahak eikhoibu mang-hannaba mapham asida laklibra? Nahak kanano haiba ei khang-i, nahakti Mapu Ibungona tharakpa Asengba Mahak aduni.”
25 Et Jésus le menaça disant: Tais-toi et sors de cet homme.
Maduda Jisuna phattaba thawai aduda yathang piraduna hairak-i, “Tuminna leiyu, aduga mangondagi thokkhro!”
26 Alors l’esprit impur le déchirant, et criant d’une voix forte, sortit de lui.
Adudagi phattaba thawai aduna nupa adubu ot-neina nik-laduna, ahouba khonjelda laoramlaga nupa adudagi thokkhre.
27 Et ils furent tous saisis d’étonnement, de sorte qu’ils s’interrogeaient entre eux, disant: Qu’est ceci? quelle est cette doctrine nouvelle? Car il commande avec empire, même aux esprits impurs, et ils lui obéissent.
Maduda makhoi pumnamak ngakladuna makhoi masel amaga amaga hangnaduna hairak-i, “Touribasi karino? Masibu karamba makhalgi anouba tambibano? Mahakna phattaba thawaisingda phaoba yathang pinaba matik lei aduga makhoina mahakki yathang illi!”
28 Et sa renommée se répandit promptement dans tout le pays de Galilée.
Khudak adudagi Jisugi paona thunamak Galilee-gi mapham sinba thungkhre.
29 Et aussitôt, sortant de la synagogue, ils vinrent dans la maison de Simon et d’André, avec Jacques et Jean.
Jisu amadi mahakki tung-inbasingna synagogue adudagi hek thorakpaga, Jacob amasung John-ga loinana Simon amadi Andrew-gi yumda chatlammi.
30 Or la belle-mère de Simon était au lit, ayant la fièvre: et incontinent ils lui parlèrent d’elle.
Matam aduda Simon-gi manembok laihou houduna nabadagi phamungda leirammi. Ibungona hek thungbaga makhoina mahakki maramda Ibungoda tamle.
31 Alors s’approchant, il la fit lever en prenant sa main; et sur-le-champ la fièvre la quitta, et elle les servait.
Adudagi Ibungona mahakki manakta changlaga makhut paibiduna mahakpu chingkhatpirammi. Aduga khudak aduda mahakki laihou adu phakhre amasung mahakna makhoibu thougal toujare.
32 Cependant, le soir venu, lorsque le soleil fut couché, ils lui amenèrent tous les malades, et les démoniaques.
Adudagi numitna mayum changkhiduna numidangwairam oiraklabada misingna anaba amadi lai phattaba changba pumnamak Ibungogi manakta puraklammi.
33 Et toute la ville était assemblée à la porte.
Amasung sahar adugi mi pumnamak yum adugi mangda tillare.
34 Et il guérit beaucoup de malades affligés de diverses infirmités, et il chassait beaucoup de démons; mais il ne leur permettait pas de dire qu’ils le connaissaient.
Aduga Ibungona mi kaya amabu makhal makha kayagi lainasingdagi phahanbire amasung lai phattaba kaya amabusu tanthokle. Amasung Ibungona lai phattabasingdu wa amata ngang-hallamde maramdi makhoina Ibungobu kanano haiba khanglammi.
35 Le lendemain, s’étant levé de grand matin, il sortit et s’en alla en un lieu désert, où il priait.
Ayuk yamna ngallingei, mamlingei matamda, Jisuna hougattuna yum adudagi thoraklaga achikpa mapham amada chattuna Mapu Ibungoda haijarammi.
36 Simon et ceux qui étaient avec lui le suivirent.
Adudagi Simon amadi mahakka loinabasingna Ibungobu thiba thorakle.
37 Quand ils l’eurent trouvé, ils lui dirent: Tout le monde vous cherche.
Aduga makhoina Ibungobu phanglabada, makhoina Ibungoda hairak-i, “Mi pumnamakna Ibungo nahakpu thiri.”
38 Il leur répondit: Allons dans les villages et les villes voisines, afin que je prêche là aussi; car c’est pour cela que je suis venu.
Maduda Jisuna khumlak-i, “Eikhoina manak nakpa atei khulsingdasu chatkadabani. Eihakna makhoidasu pao sandokpa tai, maramdi ei madugidamak lakpani.”
39 Il prêchait donc dans leurs synagogues et dans toute la Galilée; et il chassait les démons.
Maram aduna Ibungona Galilee-gi mapham pumnamakta chattuna, synagogue-singda pao sandoklammi aduga lai phattabasingbu tanthoklammi.
40 Or un lépreux vint à lui, le suppliant et se jetant à genoux, il lui dit: Si vous voulez, vous pouvez me guérir.
Yamna kiningai oiba unsagi lainana naba mi amana Jisuda laktuna khuru khudak kullaga tengbangbinaba haijarak-i, “Ibungona yabirabadi, eibu Ibungona seng-hanbiba ngammi.”
41 Jésus, ému de compassion, étendit sa main, et le touchant, lui dit: Je le veux, sois guéri.
Maduda Jisuna nungsiba pokladuna makhut tingthoklaga mahakpu sokpiraduna hairak-i, “Eina yare, nahak sengjaro!”
42 Lorsqu’il eut parlé, la lèpre disparut soudain de cet homme, et il fut guéri.
Khudak aduda mangondagi laina adu mangkhre aduga mahak sengjare.
43 Mais Jésus le renvoya aussitôt, le menaça,
Adudagi Jisuna nupa aduda hairak-i, “Yeng-u, masi mi kana amatada haidokkanu; adubu nahakna chattuna purohitta yeng-hallu. Aduga mipum khudingmakna nahak naba phare haiba khangnanaba Moses-na katlu hairamba potlamsing adu katcharu.” Asumna akanba yathang asi piraga khudak aduda Jisuna mahakpu thakhre.
44 Et lui dit: Garde-toi de rien dire à personne; mais va et montre-toi au prince des prêtres, et offre pour ta guérison ce que Moïse a ordonné, en témoignage pour eux.
45 Mais celui-ci étant parti, se mit à raconter et à publier partout ce qui s’était passé; de sorte que Jésus ne pouvait plus paraître publiquement dans la ville, mais qu’il se tenait dehors dans des lieux déserts; et l’on venait à lui de tous côtés.
Adubu mahakna chatkhraga pao adu mapham khudingmakta sandokpa houre. Aduga madugi mahei oina, Jisuna phongna saharda changba ngamdre. Adudagi Ibungona mi tadaba achikpa maphamsingda leirammi, adumakpu mapham khudingdagi misingna Ibungogi manakta adumak laklammi.