< Luc 9 >
1 Jésus, ayant appelé les douze apôtres, leur donna vertu et puissance sur tous les démons, et le pouvoir de guérir les maladies.
Nongma Jisuna tung-inba taranithoibu punna kouraduna lai phattaba pumnamakpu tanthokpa ngamnaba amadi laina makheibu phahanba ngamnaba panggal amadi matik pirammi.
2 C’est ainsi qu’il les envoya prêcher le royaume de Dieu, et rendre la santé aux malades.
Adudagi Ibungona makhoibu Tengban Mapugi ningthou leibak sandoknaba amasung anabasingbu phahannaba tharammi.
3 Et il leur dit: Ne portez rien en route, ni bâton, ni sac, ni pain, ni argent, et n’ayez point deux tuniques
Aduga mahakna makhoida hairak-i, “Nakhoina chatpa matamda khongchat adugidamakta cheisu, khao, chananaba pot, sen amadi phurit phaoba anisuna puganu.
4 En quelque maison que vous entriez, demeurez-y, et n’en sortez point.
Nakhoina changba yum aduda nakhoina mapham adu hek thadoktriphaoba leiyu.
5 Quant à ceux, quels qu’ils soient, qui ne vous recevront point, secouez, en sortant de leur ville, la poussière même de vos pieds en témoignage pour eux.
Aduga kanagumbana nakhoibu lousindrabadi nakhoina sahar adu thadokpa matamda makhoigi mathakta cheksin wa oinanaba nakhoigi khongya uphul adu kanthoklammu.”
6 Etant donc partis, ils parcouraient les villages, évangélisant et guérissant en tout lieu.
Adudagi makhoina mapham adu thadoktuna khunggang khunggangsingda chattuna mapham khudingmakta Aphaba Pao sandoklammi amasung anabasingbu phahallammi.
7 Cependant Hérode, le tétrarque, entendit parler de tout ce que faisait Jésus, et il ne savait que penser, parce qu’il était dit
Galilee-gi leingak mapu Herod-na Jisuna touriba pumnamaksing asi tabada mahak yamna chamamnarammi. Maramdi baptize toubiba John asibadagi hinggatkhre haina mi kharana hairammi.
8 Par quelques-uns: Jean est ressuscité d’entre les morts, par quelques autres: Elie est apparu; et par d’autres: Un des anciens prophètes est ressuscité.
Aduga atoppa kharana Elijah thorakle hairammi aduga atoppa kharana amuk mamangngeigi Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichousinggi maraktagi ama sibadagi hinggatlakle haina hainarammi.
9 Ainsi Hérode dit: J’ai décapité Jean; quel est donc celui-ci, de qui j’entends dire moi-même de telles choses? Et il cherchait à le voir.
Maduda Herod na hai, “John-di eina mangak kak-hankhrabani; adu oiragadi, eina pao mayam ama tariba mahak asina kanano?” Adudagi mahakna Jisubu unanaba hotnarammi.
10 Les apôtres étant revenus, racontèrent à Jésus tout ce qu’ils avaient fait; et les prenant avec lui, il se retira à l’écart dans un lieu désert, qui appartient à Bethsaïde.
Aduga pakhonchatpasingna halaklabada makhoina toukhiba pumnamaksing adu Jisuda tamlammi. Adudagi Ibungona makhoibu puraduna makhoikhaktamak Bethsaida sahargi achikpa mapham amada chatlammi.
11 Lorsque le peuple l’eut appris, il le suivit; et Jésus les accueillit, et il leur parlait du royaume de Dieu, et il rendait la santé à ceux qui avaient besoin d’être guéris.
Adubu miyam aduna madu khangladuna Ibungogi matung illaklammi. Amasung Ibungona makhoibu taramna okladuna Tengban Mapu leibakki maramda takpirammi amadi anabasingbu phahanbirammi.
12 Cependant le jour commençait à baisser; et les douze s’approchant, lui dirent: Renvoyez le peuple, afin qu’il aille dans les bourgs et dans les villages d’alentour, pour y loger et trouver de la nourriture; car ici nous sommes en un lieu désert.
Numit taramdai matamda tung-inba taranithoi aduna Ibungogi manakta changlaktuna hairak-i, “Miyam asina akoibada leiba khungangsingda amadi khunsingda chattuna thungpham chapham thijarunaba makhoibu thabikhro. Maramdi eikhoina leiriba asi mi tadaba lamhangni.”
13 Mais il leur dit: Donnez leur vous-mêmes à manger. Ils lui répondirent: Nous n’avons pas plus de cinq pains et deux poissons, à moins que nous n’allions nous-mêmes acheter des vivres pour toute cette multitude.
Maduda Jisuna makhoida hairak-i, “Nakhoina makhoida chananaba karigumba khara piyu.” Makhoina khumlak-i, “Eikhoina chattuna miyam pumnamak asigi chananaba leiruba nattragadi, eikhoida leiriba haibabu tal manga amadi nga ani asida mangaire.”
14 Or ils étaient environ cinq mille hommes. Jésus dit alors à ses disciples: Faites-les asseoir par groupes de cinquante.
Maramdi mapham aduda nupa lising mangarom leirammi. Adudagi Jisuna tung-inbasing aduda hairak-i, “Mising adubu mi yangkhei yangkheigi kangbu semduna phamhallu.”
15 Et ils firent ainsi: ils les firent tous asseoir.
Aduga tung-inbasing aduna adumna touduna makhoi pumnamakpu phamhalle.
16 Jésus ayant donc pris les cinq pains et les deux poissons, leva les yeux au ciel, et les bénit; puis il les rompit, et les donna à ses disciples, pour les servir aux groupes.
Adudagi Jisuna tal manga amadi nga ani adu louraga swargada yengkhattuna Tengban Mapubu thagatchare. Aduga Ibungona talsing amadi nga adu segairaduna miyam aduda yenthoknanaba mahakki tung-inbasingda pire.
17 Et tous mangèrent et furent rassasiés. Et on emporta, de ce qui leur resta, douze corbeilles de morceaux.
Amasung makhoi pumnamakna mapuk thanna chare. Aduga makhoina chabagi lemhouba tal amasung nga machetsing adu Ibungogi tung-inbasingna thumok taranithoi thanna khomgatle.
18 Or il arriva que comme il priait seul, n’ayant avec lui que ses disciples, il les interrogea, disant: Qui dit-on que je suis?
Nongma Jisuna mathanta haijaduna leirammi. Amasung mahakki manakta tung-inbasing khaktamak mahakka loinarammi. Ibungona makhoida hanglak-i, “Miyamna eibu kanani haina hainabage?”
19 Ils lui répondirent et dirent: Jean-Baptiste; d’autres. Elie; d’autres, un des anciens prophètes qui est ressuscité.
Maduda makhoina khumlak-i, “Mi kharanadi Ibungobu baptize toubiba John-ni hainei, aduga mi kharana Elijah-ni hai, aduga mi khara amanadi mamangeigi Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichousinggi maraktagi amana amuk hingatlakpani hainei.”
20 Et vous, leur dit-il, qui dites-vous que je suis? Simon Pierre répondant, dit: Le Christ de Dieu.
Adudagi Ibungona makhoida hanglak-i, “Adubu nakhoinadi eibu kanani hainabage?” Maduda Peter-na khumlak-i, “Ibungo nahakti Tengban Mapuna thabirakpa Christta aduni.”
21 Mais il leur défendit, avec menace, de le dire à personne,
Adudagi Jisuna makhoida madu mi kanadasu haidananaba akanba yathang pirammi.
22 Ajoutant: Il faut que le Fils de l’homme souffre beaucoup, qu’il soit rejeté par les anciens, par les princes des prêtres et par les scribes, qu’il soit mis à mort, et qu’il ressuscite le troisième jour.
Aduga Jisuna makhoida asimasu hairak-i, “Migi Machanupa adu awaba nangba tai aduga ahal lamansing, athoiba purohitsing amasung wayel yathanggi ojasingna mahakpu yadaba tai. Mahakpu hatkani, adubu humni suba numitta mahakna amuk hinggatkani.”
23 Il disait encore à tous: Si quelqu’un veut venir après moi, qu’il renonce à lui-même, et porte sa croix chaque jour, et me suive.
Adudagi mahakna makhoi pumnamakta hairak-i, “Kanagumba amana eigi itung inninglabadi, mahakna masabu yajadasanu aduga numit khuding masagi cross thanggatchaduna eigi itung insanu.
24 Car celui qui voudra sauver son âme, la perdra; et qui perdra son âme à cause de moi, la sauvera.
Kanagumba amana mathawai kanjaba pamlabadi madu mangjagani, adubu eigi maramgidamak mathawai mangjarabadi mahakki thawai adu kanba phangjagani.
25 Et que sert à l’homme de gagner le monde entier à son détriment et en se perdant lui-même?
Mi amana taibangpan apumba phangjaraga mahak masamak mangjarabadi nattraga maithijarabadi, mahakki kari tongjaba leibage?
26 Car qui aura rougi de moi et de mes paroles, le Fils de l’homme rougira de lui, lorsqu’il viendra dans sa majesté et dans celle du Père et des saints anges.
Kanagumbana eigidamak amasung eigi waheigidamak ikairabadi, Migi Machanupa aduna mahak masagi, Mapagi amadi asengba swarga dutsinggi matik mangalga loinana lenglakpa matam aduda mahak adugidamak ikaigani.
27 Et je vous le dis en vérité: Il y en a quelques-uns ici présents qui ne goûteront point de la mort qu’ils n’aient vu le royaume de Dieu.
Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, mapham asida lepliba makhoi kharadi Tengban Mapugi ningthouleibak aduna lakpa udriba phaoba sibagi mahao tangloi.”
28 Or, il arriva, environ huit jours après qu’il eut dit ces paroles, qu’il prit Pierre, Jacques, et Jean, et monta sur la montagne pour prier.
Ibungona waheising asi haikhiba matung numit nipannimukki matungda, Peter, John amadi Jacob-pu puraduna Ibungona ching amada haijananabagidamak kakhatlammi.
29 Et, pendant qu’il priait, l’aspect de sa face devint tout autre, et son vêtement d’une éclatante blancheur.
Aduga Ibungona haijaringeida Ibungogi maithong honglakle aduga mahakki phijondu nganna langna ngourakle.
30 Et voilà que deux hommes s’entretenaient avec lui. Or c’était Moïse et Elie,
Amasung ikhang khanghoudana nupa anikhak thoraktuna Ibungoga wari sanarammi. Makhoi ani adudi Moses amasung Elijah-ni.
31 Paraissant en grande majesté; et ils parlaient de sa fin, qui devait s’accomplir à Jérusalem.
Makhoina swargagi matik mangalga loinana thoraklammi. Amasung makhoina, Ibungona thuna thunghangadouriba Tengban Mapugi thourang haibadi mahakna Jerusalemda sibigadouba matou adugi maramda Jisuga wari sannarammi.
32 Cependant Pierre et ceux qui se trouvaient avec lui, étaient appesantis par le sommeil; et se réveillant, ils virent sa gloire, et les deux hommes qui étaient avec lui.
Peter amasung mahakka loinabasing adudi ningngaidana tumlammi, adubu makhoina hougatpa matamda Jisugi matik mangal amadi mahakka loinana lepminnariba nupa ani adu ure.
33 Et il arriva que lorsqu’ils le quittèrent, Pierre dit à Jésus: Maître, il nous est bon d’être ici; faisons trois tentes, une pour vous, une pour Moïse, et une pour Elie; ne sachant ce qu’il disait.
Aduga Moses amadi Elijah-na Jisuga khainaramdai matam aduda Peter-na Ibungoda hairak-i, “Oja Ibungo, eikhoina mapham asida leijabasi eikhoigidamak kayada phakhraba! Eikhoina sang ahum, Ibungogi ama, Moses-gi ama, amasung Elijah-gi ama sasi.” (Mahakna haijariba adu kari hairibano haiba Peter-na khangjaramde.)
34 Comme il parlait ainsi, il se forma une nuée qui les enveloppa de son ombre; et les disciples furent saisis de frayeur en les voyant entrer dans la nuée.
Mahakna nganglingeimaktada leichil ama thoraktuna makhoibu khanjinlammi; aduga leichil aduna makhoibu kupsinba aduda tung-inbasing adu kirammi.
35 Et une voix vint de la nuée, disant: Celui-ci est mon Fils bien-aimé; écoutez-le.
Adudagi leichil marak adudagi khonjel amana hairak-i, “Masi eina khandoklaba eigi nungsiraba Ichanupani, mahakna haiba tao!”
36 Et pendant que la voix parlait, Jésus se trouva seul. Mais gardant eux-mêmes le silence, ils ne dirent à personne, en ces jours-là, rien de ce qu’ils avaient vu.
Khonjel aduna lepkhraba matungda tung-inbasing aduna mapham aduda Jisukhaktamak leiba urammi. Aduga thokkhiba pumnamaksing adugi maramda makhoi tumin leirammi amasung makhoina ukhibasing adu matam aduda makhoina mi kanadasu tamthoklamde.
37 Il arriva que le jour suivant, comme ils descendaient de la montagne, une foule nombreuse vint au-devant d’eux.
Mathanggi numitta makhoina chingthaktagi kumtharaklammi, aduga yamlaba miyam amana Ibungoga unarammi.
38 Et voilà que de la foule un homme s’écria, disant: Maître, je vous supplie, jetez un regard sur mon fils; car c’est le seul que j’aie.
Aduga miyam adugi maraktagi nupa amana laoraduna hairak-i, “Oja, eina nangonda haijari, eigi ichanupa asibu yengbiyu, mahak eigi amata ngairaba ichanupani.
39 Et voilà qu’un esprit se saisit de lui, et aussitôt il crie, puis l’esprit le brise contre terre, le déchire en le faisant écumer, et à peine le quitte-t-il après l’avoir tout déchiré;
Phattaba thawai amana mahakpu phajinduna mahakpu khanghoudana lao-khonghalli aduga mahakpu tamthina nikhanduna mayada konggol kahalli. Aduga mahakpu thina asok apan thokhallaga phattaba thawai adu thokningdana mangondagi thokkhi.
40 J’ai prié vos disciples de le chasser, et ils ne l’ont pu.
Eina Ibungogi tung-inbasingda phattaba thawai adubu tanthokpinaba haijarambani, adubu makhoina tanthokpa ngamdre.”
41 Jésus répondant, dit: ô race infidèle et perverse, jusqu’à quand serai-je avec vous, et vous supporterai-je? Amène ici ton fils.
Maduda Jisuna hairak-i, “He thajaba leitaba amadi phattaba miron! Kayam kuina eina nakhoiga leiminnaduna khangkhigadage?” Adudagi Ibungona nupa aduda hairak-i, “Nachanupa adu maphamasida pusillak-u.”
42 Et comme il approchait, le démon le brisa contre terre et le déchira.
Nupamacha aduna changlakpa matam adudasu phattaba thawai aduna mahakpu leimaida inthuduna mahakpu tamthina nikhallammi. Adubu Jisuna phattaba thawai aduda yathang piraduna nupamacha adubu phahanbiraga, mahakpu mapada amuk pibirammi.
43 Alors Jésus gourmanda l’esprit impur, guérit l’enfant, et le rendit à son père.
Aduga makhoi pumnamakna Tengban Mapugi matik leiraba pangal aduda yamna ngaklammi. Jisuna toukhibasing aduda miyam aduna ingak ngaktuna leiringeida Ibungona mahakki tung-inbasing aduda hairak-i,
44 Et tous étaient fort étonnés de la grandeur de Dieu; et comme ils admiraient tout ce que faisait Jésus, il dit à ses disciples: Mettez, vous autres, ces paroles dans vos cœurs: Il arrivera que le Fils de l’homme sera livré entre les mains des hommes.
“Eina haigadouriba wasing asi pukning changna tao! Migi Machanupa adubu misinggi makhutta pithokkadouri.”
45 Mais eux n’entendaient pas cette parole; elle était voilée pour eux, de sorte qu’ils ne la comprenaient point; et ils craignaient de l’interroger sur cette parole.
Adubu Ibungona hairiba adu karino haiba tung-inbasing aduna khangba ngamlamde. Makhoina madu khangba ngamdanaba wa adugi nunggi oiba wahandok adu lottuna thamlammi. Aduga makhoina madugi maramda Ibungoda hangbasu kirammi.
46 Or une pensée leur vint à l’esprit, lequel d’entre eux était le plus grand?
Adudagi makhoigi marakta kanana khwaidagi henna chaobage haiduna tung-inbasinggi marakta yetnaba hourammi.
47 Mais Jésus, voyant les pensées de leur cœur, prit un enfant, le plaça près de lui,
Makhoina khalliba wakhal adu Jisuna khangladuna apikpa angang amabu pairaduna mahakki nakalda lephallaga,
48 Et leur dit: Quiconque recevra cet enfant en mon nom, me reçoit; et quiconque me reçoit, reçoit celui qui m’a envoyé. Car celui qui est le plus petit entre vous tous, celui-là est le plus grand.
Makhoida hairak-i, “Kanagumbana apikpa angang asibu eigi mingda lousillabadi eibu lousinbani; aduga kanagumbana eibu lousillabadi eibu tharakpa Ibungo mahakpu lousillabani. Maramdi nakhoigi maraktagi khwadagi tonthajaba mahak aduna khwadagi chaoba oigani.”
49 Alors prenant la parole, Jean dit: Maître, nous avons vu un homme qui chasse les démons en votre nom, et nous l’en avons empêché, parce qu’il ne vous suit pas avec nous.
Aduga John-na hairak-i, “Oja Ibungo, eikhoina Ibungogi mingda lai phattabasing tanthokpa mi ama ujei amasung eikhoina mangonda madu toknanaba hairammi maramdi mahak eikhoigi irakta yaoba mi natte.”
50 Et Jésus lui dit: Ne l’en empêchez point; car qui n’est point contre vous est pour vous.
Maduda Jisuna hairak-i, “Mahakpu thingluganu, maramdi eikhoigi maiyokta leitaba mahak adu eikhoigini.”
51 Or, il arriva que, quand les jours de son ascension s’accomplissaient, il fixa son visage pour aller à Jérusalem.
Jisubu swargada loukhatkadaba matam adu naksillaklabada Ibungona Jerusalemda chatnanaba chetna leplammi.
52 Il envoya donc devant lui des messagers, qui, étant partis, entrèrent dans une ville des Samaritains, pour lui préparer un logement;
Aduga Ibungona mahakki thungpham thourang tounanaba pao-pubasingbu mahakki mang thana Samaria-gi khunggangda tharammi.
53 Mais il ne fut pas reçu, parce que son visage était celui de quelqu’un allant à Jérusalem.
Adubu mapham adugi misingna mahakpu lousillamde. Maramdi Ibungona Jerusalemda chatlibani haibadu sengna khanglammi.
54 Ce qu’ayant vu, ses disciples Jacques et Jean dirent: Seigneur, voulez-vous que nous disions que le feu descende du ciel, et les consume?
Aduga tung-inba Jacob amadi John-na madu ubada, makhoina Jisuda hairak-i, “Ibungo, Elijah-na toukhibagum makhoibu mang-hannaba eikhoina swargadagi mei kouthaba Ibungona pambibra?”
55 Mais se tournant, il les gourmanda, disant: Vous ne savez pas de quel esprit vous êtes.
Maduda Jisuna makhoida onsillaktuna makhoibu cheirammi, aduga hairak-i, “Nakhoi karamba thawaigi oiba misingno haibadu nakhoi khangdre.
56 Le Fils de l’homme n’est pas venu perdre les âmes, mais les sauver. Et ils s’en allèrent dans un autre village.
Maramdi Migi Machanupa adu migi punsibu manghannanaba lakpa natte adubu makhoibu kanbinanaba lakpani.” Adudagi Jisu amasung mahakki tung-inbasing aduna atoppa khunggang amada chatkhirammi.
57 Et il arriva, comme ils étaient en chemin, que quelqu’un lui dit: Je vous suivrai partout où vous irez.
Aduga makhoina lambida asum chatlingeida kanagumba nupa amana Jisuda hairak-i, “Ibungona chatpa mapham khudingda eina Ibungogi tung-injagani.”
58 Jésus lui dit: Les renards ont des tanières, et les oiseaux du ciel des nids; mais le Fils de l’homme n’a pas où reposer la tête.
Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Lamhuisinggi makon lei, aduga atiyagi ucheksingsu mahum lei, adubu Migi Machanupa adugidi makok ngathapham mapham phaoba leite.”
59 Mais il dit à un autre: Suis-moi. Celui-ci répondit: Seigneur, permettez-moi d’aller d’abord, et d’ensevelir mon père.
Aduga Ibungona atoppa nupa amada hairak-i, “Itung illu.” Adubu nupa aduna hairak-i, “Ibungo, eina yumda hanna hanjaduna ipabu leiron chanjarukhige!”
60 Et Jésus lui dit: Laisse les morts ensevelir leurs morts; pour toi, va, et annonce le royaume de Dieu.
Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Asibasingna masagi asibasingbu leiron chanjasanu; adubu nahakti chattuna Tengban Mapugi leibak adu sandok-u.”
61 Un autre dit: Je vous suivrai. Seigneur; mais permettez-moi d’abord de renoncer à ce qui est dans ma maison.
Aduga atoppa amanasu hairak-i, “Ibungo, eina nanggi natung injagani, adubu eina hanna yumda hanjaduna eigi imung manunggi misingda khainabagi wa haijaruge.”
62 Jésus lui répondit: Quiconque ayant mis la main à la charrue, regarde en arrière, n’est pas propre au royaume de Dieu.
Adubu Jisuna mangonda hairak-i, “Langgol khutna pairaga tunglomda yengba mi kana amatana Tengban Mapugi leibakkidamak matik chade.”