< Luc 3 >
1 L’an quinzième du règne de César Tibère, Ponce Pilate étant gouverneur de la Judée, Hérode, tétrarque de Galilée, Philippe, son frère, tétrarque d’Iturée et du pays de Trachonite, et Lysanias tétrarque d’Abylène;
Rim impératori Tibérius Qeyserning seltenitining on beshinchi yili, Pontius Pilatus Yehudiye ölkisining waliysi, Hérod xan Galiliye ölkisining hakimi, Hérod xanning inisi Filip xan Ituriye we Traxonitis ölkisining hakimi, Lisanyas xan Abiliniy ölkisining hakimi bolghanda,
2 Sous les grands prêtres Anne et Caïphe, la parole du Seigneur se fit entendre à Jean, fils de Zacharie, dans le désert.
Hannas hem Qayafa bash kahinliq qiliwatqanda, Xudaning söz-kalami chölde yashawatqan Zekeriyaning oghli Yehyagha keldi.
3 Et il vint dans toute la région du Jourdain, prêchant le baptême de pénitence pour la rémission des péchés.
U Iordan deryasi wadisidiki barliq rayonlarni kézip, kishilerge gunahlargha kechürüm élip kélidighan, towa qilishni bildüridighan [sugha] «chömüldürüsh»ni jakarlashni bashlidi.
4 Ainsi qu’il est écrit au livre des paroles du prophète Isaïe: Voix de quelqu’un qui crie dans le désert: Préparez la voie du Seigneur, faites droits ses sentiers:
Xuddi Tewrattiki Yeshaya peyghemberning sözliri xatirilen’gen qisimda pütülgendek: «Bayawanda towlighuchi bir kishining: Rebning yolini teyyarlanglar, Uning yollirini tüz qilinglar! — dégen awazi anglandi.
5 Toute vallée sera comblée, et toute montagne et toute colline seront abaissées, les chemins tortueux deviendront droits, et les raboteux, unis;
Barliq jilghilar toldurulidu, Barliq tagh-döngler peslitilidu; Egri-toqay jaylar tüzlinidu, Ongghul-dongghul yerler tekshi yollar qilinidu.
6 Et toute chair verra le salut de Dieu.
Shundaq qilip, barliq et igiliri Xudaning nijatini köreleydighan bolidu! — dep towlaydu».
7 Ainsi il disait à ceux qui accouraient en foule pour être baptisés par lui: Race de vipères, qui vous a montré à fuir la colère à venir?
Yehya emdi aldigha chömüldürüshni qobul qilishqa chiqqan top-top xalayiqqa: — Ey zeherlik yilan baliliri! Kim silerni [Xudaning] chüshüsh aldida turghan ghezipidin qéchinglar dep agahlandurdi?!
8 Faites donc de dignes fruits de pénitence, et ne commencez pas par dire: Nous avons pour père Abraham. Car je vous dis que de ces pierres mêmes Dieu peut susciter des enfants à Abraham.
Emdi towigha layiq méwilerni keltürünglar! We öz ichinglarda: «Bizning atimiz bolsa Ibrahimdur!» dep xiyal eylimenglar; chünki men shuni silerge éytip qoyayki, Xuda Ibrahimgha mushu tashlardinmu perzentlerni yaritip béreleydu.
9 Déjà la cognée a été mise à la racine des arbres. Tout arbre donc qui ne produit pas de bon fruit sera coupé et jeté au feu.
Palta alliqachan derexlerning yiltizigha tenglep qoyuldi; yaxshi méwe bermeydighan herqandaq derexler késip otqa tashlinidu!» — dédi.
10 Et la foule l’interrogeait, disant: Que ferons-nous donc?
[Uning etrapigha] toplashqan kishiler emdi uningdin: — Undaqta, biz qandaq qilishimiz kérek? — dep soridi.
11 Et répondant, il leur disait: Que celui qui a deux tuniques en donne une à celui qui n’en a point, et que celui qui a de quoi manger fasse de même.
U jawaben: — Ikki qur chapini bar kishi birini yoq kishige bersun, yeydighini bar kishimu shundaq qilsun, — dédi.
12 Des publicains vinrent aussi pour être baptisés, et lui demandèrent: Maître, que ferons-nous?
Bezi bajgirlarmu chömüldürüshni qobul qilghili uning aldigha kélip: — Ustaz, biz qandaq qilimiz? — dep soridi.
13 Et il leur répondit: Ne faites rien de plus que ce qui vous a été prescrit.
U ulargha: — Belgilen’gendin artuq baj almanglar, — dédi.
14 Et des soldats aussi l’interrogeaient, disant: Et nous, que ferons-nous? Et il leur dit: N’usez de violence ni de fraude envers personne, et contentez-vous de votre paye.
Andin bezi leshkerlermu uningdin: — Bizchu, qandaq qilishimiz kérek? — dep sorashti. U ulargha: — Bashqilarning pulini zorawanliq bilen éliwalmanglar, héchkimge yalghandin shikayet qilmanglar we ish heqqinglargha razi bolunglar, — dédi.
15 Or le peuple croyait et tous pensaient en leurs cœurs que Jean pourrait bien être le Christ.
Emdi xelq teqezzaliqta bolup hemmeylen könglide Yehya toghruluq «Mesih mushu kishimidu?» dep oylashti.
16 Jean répondit, disant à tous: Pour moi, je vous baptise dans l’eau; mais viendra un plus puissant que moi, de la chaussure de qui je ne suis pas digne de délier la courroie: lui vous baptisera dans l’Esprit-Saint et le feu;
Yehya hemmeylen’ge jawaben: — Men silerni derweqe sugha chömüldürimen. Lékin mendin qudretlik bolghan birsi kélidu; men hetta keshlirining boghquchini yéshishkimu layiq emesmen! U silerni Muqeddes Rohqa hem otqa chömüldüridu.
17 Son van est en sa main, et il nettoiera son aire, puis il rassemblera le froment dans son grenier, et brûlera la paille dans un feu qui ne peut s’éteindre.
Uning sorughuchi küriki qolida turidu; u öz xaminini topa-samandin teltöküs tazilaydu, sap bughdayni ambargha yighidu, emma topa-samanni öchmes otta köydürüwétidu, — dédi.
18 C’est ainsi qu’en lui apprenant beaucoup d’autres choses, il évangélisait le peuple.
Emdi shundaq köp bashqa nesihetler bilen Yehya xush xewerni xelqqe yetküzdi.
19 Mais comme il reprenait Hérode le tétrarque, au sujet d’Hérodiade, femme de son frère, et à cause de tous les maux qu’il avait faits,
[Kéyin], hakim Hérod [ögey] akisining ayali Hérodiyeni [tartiwalghanliqi] tüpeylidin we shuningdek uning barliq bashqa rezil qilmishliri üchün Yehya teripidin eyiblen’gen,
20 Hérode ajouta encore celui-ci à tous les autres, il fit mettre Jean en prison.
Hérod bu barliq rezillikining üstige yene shuni qildiki, Yehyani zindan’gha tashlidi.
21 Or il arriva que, comme tout le peuple recevait le baptême, et que Jésus ayant été baptisé, priait, le ciel s’ouvrit;
Shundaq boldiki, hemme xelq Yehyadin chömüldürüshni qobul qilghanda, Eysamu chömüldürüshni qobul qildi. U dua qiliwatqanda, asmanlar yérilip,
22 Et l’Esprit-Saint descendit sur lui sous la forme sensible d’une colombe; et une voix vint du ciel: Vous êtes mon fils bien-aimé; c’est en vous que j’ai mis mes complaisances.
Muqeddes Roh kepter siyaqida chüshüp uning üstige qondi. Shuning bilen asmandin: «Sen Méning söyümlük Oghlum, Men sendin toluq xursenmen!» dégen bir awaz anglandi.
23 Or Jésus avait, quand il commença son ministère, environ trente ans, étant, comme l’on croyait, fils de Joseph, qui le fut d’Héli, qui le fut de Mathat.
Eysa öz [xizmitini] bashlighanda, ottuzgha kirip qalghanidi. U (xeqning neziride) Yüsüpning oghli idi; Yüsüp Xéliyning oghli,
24 Qui le fut de Lévi, qui le fut de Melchi, qui le fut de Janné, qui le fut de Joseph,
Xéliy Mattatning oghli, Mattat Lawiyning oghli, Lawiy Melkiyning oghli, Melkiy Yannayning oghli, Yannay Yüsüpning oghli,
25 Qui le fut de Mathathias, qui le fut d’Amos, qui le fut de Nahum, qui le fut de Hesli, qui le fut de Naggé,
Yüsüp Mattatiyaning oghli, Mattatiya Amosning oghli, Amos Nahumning oghli, Nahum Héslining oghli, Hésli Naggayning oghli,
26 Qui le fut de Mahath, qui le fut de Mathathias, qui le fut de Séméi, qui le fut de Joseph, qui le fut de Juda,
Naggay Mahatning oghli, Mahat Mattatiyaning oghli, Mattatiya Sémeyning oghli, Sémey Yüsüpning oghli, Yüsüp Yudaning oghli,
27 Qui le fut de Joanna, qui le fut de Réza, qui le fut de Zorobabel, qui le fut de Salathiel, qui le fut de Néri,
Yuda Yoananning oghli, Yoanan Résaning oghli, Résa Zerubbabelning oghli, Zerubbabel Salatiyelning oghli, Salаtiyel Nériyning oghli,
28 Qui le fut de Melchi, qui le fut d’Addi, qui le fut de Cosan, qui le fut d’Elmadan, qui le fut de Her,
Nériy Melkiyning oghli, Melkiy Addining oghli, Addi Qosamning oghli, Qosam Élmadamning oghli, Élmadam Érning oghli,
29 Qui le fut de Jésu, qui le fut d’Eliézer, qui le fut de Jorim, qui le fut de Mathat, qui le fut de Lévi,
Ér Yosening oghli, Yose Eliézerning oghli, Eliézer Yorimning oghli, Yorim Mattatning oghli, Mattat Lawiyning oghli,
30 Qui le fut de Siméon, qui le fut de Juda, qui le fut de Joseph, qui le fut de Jona, qui le fut d’Eliakim,
Lawiy Siméonning oghli, Siméon Yehudaning oghli, Yehuda Yüsüpning oghli, Yüsüp Yonanning oghli, Yonan Eliaqimning oghli,
31 Qui le fut de Méléa, qui le fut de Menna, qui le fut de Mathatha, qui le fut de Nathan, qui le fut de David,
Eliaqim Méléahning oghli, Méléah Mennaning oghli, Menna Mattataning oghli, Mattata Natanning oghli, Natan Dawutning oghli,
32 Qui le fut de Jessé, qui le fut d’Obed, qui le fut de Booz, qui le fut de Salmon, qui le fut de Naasson,
Dawut Yessening oghli, Yesse Obedning oghli, Obed Boazning oghli, Boaz Salmonning oghli, Salmon Nahshonning oghli, Nahshon Amminadabning oghli,
33 Qui le fut d’Aminadab, qui le fut d’Aram, qui le fut d’Esron, qui le fut de Pharès, qui le fut de Juda,
Amminadab Aramning oghli, Aram Hézronning oghli, Hézron Perezning oghli, Perez Yehudaning oghli,
34 Qui le fut de Jacob, qui le fut d’Isaac, qui le fut d’Abraham, qui le fut de Tharé, qui le fut de Nachor,
Yehuda Yaqupning oghli, Yaqup Ishaqning oghli, Ishaq Ibrahimning oghli, Ibrahim Terahning oghli, Terah Nahorning oghli,
35 Qui le fut de Sarug, qui le fut de Ragaü, qui le fut de Phaleg, qui le fut d’Héber, qui le fut de Salé,
Nahor Sérugning oghli, Sérug Raghuning oghli, Raghu Pelegning oghli, Peleg Éberning oghli, Éber Shélahning oghli,
36 Qui le fut de Caïnan, qui le fut d’Arphaxad, qui le fut de Sem, qui le fut de Noé, qui le fut de Lamech,
Shélah Qainanning oghli, Qainan Arpaxshadning oghli, Arpaxshad Shemning oghli, Shem Nuhning oghli, Nuh Lemexning oghli,
37 Qui le fut de Mathusalé, qui le fut d’Hénoch, qui le fut de Jared, qui le fut de Malaléel, qui le fut de Caïnan,
Lemex Metushelahning oghli, Metushelah Hanoxning oghli, Hanox Yaredning oghli, Yared Mahalalilning oghli, Mahalalil Qénanning oghli,
38 Qui le fut d’Hénos, qui le fut de Seth, qui le fut d’Adam, qui fut de Dieu.
Qénan Énoshning oghli, Énosh Sétning oghli, Sét Adem’atining oghli, Adem’ata bolsa, Xudaning oghli idi.