< Luc 19 >
1 Jésus étant entré dans Jéricho, le traversait.
Adudagi Jisuna Jericho-da changduna sahar adu phaoduna chatlammi.
2 Or il y avait un homme appelé Zachée; il était chef des publicains, et même fort riche.
Aduga mapham aduda maiming Zacchaeus kouba kanggat khombasinggi makok oiba inak-khunba nupa ama leirammi.
3 Et il cherchait à voir qui était Jésus, et il ne le pouvait, à cause de la foule, parce qu’il était très petit de taille.
Mahakna Jisu kanano haibadu yengnanaba hotnarammmi adubu miyam adugi maramna mahakna Jisubu uba phanglamde. Maramdi mahak marep nemba mi oirammi
4 Courant donc en avant, il monta sur un sycomore pour le voir, parce qu’il devait passer par là.
Maram aduna mahakna mang thana chenkhiduna Jisubu unanaba lambi mapanda houba heibong pambi amada kakhatle, maramdi Jisu lambi aduda lakkadourammi.
5 Lorsqu’il arriva en cet endroit, Jésus leva les yeux, l’aperçut. et lui dit: Zachée, descends vite, parce qu’aujourd’hui il faut que je loge dans ta maison.
Aduga Jisuna mapham adu yourakpa matamda mahakna mathakta yengkhatladuna hairak-i, “Zacchaeus, thuna khumtharak-u, ei ngasi nanggi yumda thungba tare.”
6 Et il descendit à la hâte, et le reçut avec joie.
Adudagi Zacchaeus-na kumtharaktuna Ibungobu yamna haoraobaga loinana taramna okchare.
7 Voyant cela, tous murmuraient disant qu’il était allé loger chez un homme pécheur.
Aduga madu uba mi pumnamakna murum murum sonba hourak-i, “Nupa asina pappi asigi yumda thungnanaba chatkhre!”
8 Mais se tenant devant le Seigneur, Zachée lui dit: Seigneur, voici que je donne la moitié de mes biens aux pauvres; et si j’ai fait tort à quelqu’un, je lui rends le quadruple.
Adudagi Zacchaeusna hougatladuna Ibungoda hairak-i, “Yengbiyu, Ibungo, Eina eigi leijaba lan-thumgi saruk tangkhai ama lairabasingda pijagani, aduga eina kanagumbabu kanggat louba matamda minamlabadi eina mangonda senpham adu saruk mari hanbigani.”
9 Jésus lui dit: Aujourd’hui cette maison a reçu le salut, parce que celui-ci aussi est enfant d’Abraham.
Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Ngasi imung asida aran-khubham lakle, maramdi nupa asina mahak masamak Abrahamgi asengba machani haibadu utchare.
10 Car le Fils de l’homme est venu chercher et sauver ce qui était perdu.
Maramdi Migi Machanupa adu mangkhraba adubu thinaba amadi kanbinaba lakpani.”
11 Comme ils écoutaient ces discours, il dit encore une parabole sur ce qu’il était près de Jérusalem, et sur ce qu’ils pensaient que le royaume de Dieu serait incontinent manifesté.
Miyam aduna Ibungona haibadu taringeida makha tana makhoida pandam amasu hairammi. Maramdi Ibungona Jerusalem naksillaklammi, amasung Tengban Mapugi leibak adu thuna uragani haina makhoina khallammi.
12 Il dit donc: Un homme de grande naissance s’en alla en un pays lointain pour prendre possession d’un royaume et revenir ensuite.
Maram aduna Ibungona hairak-i, “Kanagumba awangba pham paiba nupa amana ningthou khubam lourunaba aduga amuk halaknaba thourangduna arappa leibak amada chatlammi.
13 Ainsi dix de ses serviteurs appelés, il leur donna dix mines, et leur dit: Négociez jusqu’à ce que je revienne.
Mahakna chatringeida mahakki manai tarabu kouraga sanagi senmayek amamam piraduna hairak-i, ‘Eina chatkhringeida masina sel kaya tanba ngambage haibadu yeng-u.’
14 Or ceux de son pays le haïssaient; et ils envoyèrent après lui une députation, disant: Nous ne Avouions point que celui-ci règne sur nous.
Adubu mahak masamakki misingna mahakpu yengthirammi aduga mahakna eikhoigi ningthou oiba pamde haina haihallunabagidamak mahakki tungda pao pubasing tharammi.
15 Et il arriva qu’il revint, après avoir pris possession du royaume, et il fit appeler les serviteurs auxquels il avait donné de l’argent, pour savoir combien chacun l’avait négocié.
“Adudagi nupa aduna ningthou phamthol phanglaba matungda mayumda halaklammi. Aduga mahakna sel piramba manaising aduna sel kaya kaya yamna tonglabage haibadu khangnanaba makhoibu manakta kouraknaba yathang pirammi.
16 Le premier vint, disant: Seigneur, votre mine a produit dix autres mines.
Aduga ahanba manai aduna laktuna hairak-i, ‘Ibungo, eina nahakna piramba sanagi senmayek ama aduna tara tongba ngamjare.’
17 Il lui dit: Fort bien, bon serviteur, parce que tu as été fidèle en peu de choses, tu auras puissance sur dix villes.
Maduda mabungo aduna hairak-i, ‘Nahakna yamna phajana toure, eigi aphaba inai. Nahakna thabak machada thajaba yabagi maramna sahar taragi mathakta mapu oijaro.’
18 Un autre vint, et dit: Seigneur, votre mine a produit cinq autres mines.
Adudagi anisuba manai adu laktuna hairak-i, ‘Ibungo, eina nahakna piramba sanagi senmayek ama aduna manga tongba ngamjare.’
19 Et il dit à celui-ci: Toi aussi, sois à la tête de cinq villes.
Maduda mabungo aduna hairak-i, ‘Nahaksu sahar mangagi mathakta mapu oijaro.’
20 Un autre vint, disant: Seigneur, voici votre mine que j’ai tenu enveloppée dans un linge,
Aduga atoppa manai ama laktuna hairak-i, ‘Ibungo, yengbiyu, nahakki sanagi senmayek adu asida leijare; eina masibu phi macha amada lottuna thamlambani.
21 Car je vous ai craint, parce que vous êtes un homme sévère: vous emportez ce que vous n’avez pas déposé, et moissonnez ce que vous n’avez pas semé.
Maramdi nahak sathiba mi oibanina eina nangbu kijarammi. Nahakna nahakki nattaba adu lou-i aduga hunkhidaba adu lok-i.’
22 Le maître lui dit: C’est par ta propre bouche que je te juge, mauvais serviteur. Tu savais que je suis un homme sévère, emportant ce que je n’ai pas déposé, et moissonnant ce que je n’ai point semé.
Maduda mabungo aduna hairak-i, ‘He phattaba manai! Nahak nasamakki wahei aduna eina nahakpu wayengani. Nahakna eibu eigi nattaba adubu louba aduga eina hunkhidaba adubu lokpa shathiba mini haiba khanglibanine?
23 Pourquoi donc n’as-tu pas donné mon argent à la banque, afin que, moi revenant, je le reprisse avec usure?
Adu oirabadi karigi nangna sel adu sel tungsinphamda thamlamdribano? Adu oiramlabadi eina halakpada madu sendoiga loinana phanglamgadabani.’
24 Et il dit à ceux qui étaient présents: Otez-lui la mine, et donnez-la à celui qui a dix mines.
Adudagi mahakna leplibasing aduda hairak-i, ‘Minai asidagi sanagi sen mayek adu louthoktuna sanagi senmayek tara leiba mangonda piyu.’
25 Ils lui répondirent: Seigneur, il a déjà dix mines.
Adubu makhoina mangonda hairak-i, ‘Ibungo, mahakki senmayek tara hanna leire.’
26 Mais, je vous le dis, on donnera à celui qui a, et il sera dans l’abondance; mais à celui qui n’a pas, même ce qu’il a lui sera ôté.
Maduda mahakna hairak-i. ‘Eina nakhoida hairibasini madudi areiba mi khudingmakta hennadum henna pibigani, aduga leitaba mahak adudagi mahakki areiba khara adu phaoba louthokkani.
27 Et pour mes ennemis, qui n’ont pas voulu que je régnasse sur eux, amenez-les ici, tuez-les devant moi.
Aduga eina ningthou oiba pamdaba eigi yeknabasing adubu mapham asida puraktuna makhoibu eigi imang asida hatlu.’”
28 Ces choses dites, il marchait devant eux, montant à Jérusalem.
Jisuna wa asi hairaba matungda mang tharaduna Jerusalem maikei panglammi.
29 Or il arriva, comme il approchait de Bethphagé et de Béthanie, près du mont nommé des Oliviers, qu’il envoya deux de ses disciples,
Aduga Ibungona Chorphon Chingda leiba Bethphage amasung Bethany naksillaklabada, tung-inba anibu mangjounana wa asi hairaduna tharammi,
30 Disant: Allez au village qui est là devant: en y entrant, vous trouverez un ânon attaché, sur lequel aucun homme ne s’est jamais assis: déliez-le et l’amenez.
“Nakhoigi mangda leiriba khun aduda chatlu, aduga nakhoina maduda hek changbaga mi kana amatana tongdriba lola macha ama punduna leiba nakhoina thengnagani. Madu thouri thoktuna eigi nakta purak-u.
31 Et si quelqu’un vous demande: Pourquoi le déliez-vous? vous lui répondrez ainsi: Parce que le Seigneur veut s’en servir.
Aduga kanagumbana nakhoida karigi madu thouri thoklibano haina hanglaklabadi, Ibungona masi mathou tai haina mangonda haiyu.”
32 Ceux donc qui étaient envoyés s’en allèrent, et trouvèrent, comme il leur avait dit, l’ânon arrêté.
Aduga makhoina chatkhiduna Jisuna makhoida haikhiba adumak thengnare.
33 Mais comme ils déliaient l’ânon, ses maîtres leur dirent: Pourquoi déliez-vous l’ânon?
Amasung makhoina lola macha adu thouri thoklingeida mapusingna laktuna makhoida hairak-i, “Nakhoina lola macha adugi thouri adu karigi thoklibano?”
34 Ils répondirent: Parce que le Seigneur en a besoin.
Maduda makhoina khumlak-i, “Ibungona masi mathou tai”
35 Et ils l’amenèrent à Jésus. Et jetant leurs vêtements sur l’ânon, ils mirent Jésus dessus.
Aduga makhoina lola macha adu Jisugi nakta purakle. Adudagi makhoina lola adugi mathakta makhoigi maphi thaduna Jisubu tonghalle.
36 Partout où il passait, le peuple étendait ses vêtements sur le chemin.
Amasung Ibungona asum chatlingeida miyam aduna makhoigi maphising lambi aduda tharammi.
37 Et comme il approchait de la descente du mont des Oliviers, toute la foule des disciples, pleine de joie, commença à louer Dieu à haute voix de tous les prodiges qu’ils avaient vus,
Aduga Ibungona Jerusalem nasillaklabada, chorphon chinggi kumthapham lambi leiriba mapham aduda Ibungogi tung-inba miyam aduna makhoina ukhiba matik leiba thabaksing adugidamak haraona Tengban Mapubu khonjel wangna thagatpa hourak-i:
38 Disant: Béni celui qui vient roi au nom du Seigneur! paix dans le ciel et gloire au plus haut des cieux!
“MAPU IBUNGO-gi mingda lenglakliba ningthou adu yaiphabani! Oire swargada ingthaba amadi Tengban Mapuda matik mangal!”
39 Alors quelques-uns des pharisiens, du milieu de la foule, lui dirent: Maître, réprimez vos disciples.
Adudagi miyam adugi maraktagi pharisee kharana Jisuda hanglak-i, “Oja Ibungo, nahakki tung-inbasing asibu tuminna leinaba cheibiyu!”
40 Il leur répondit: Je vous déclare que si ceux-ci se taisent, les pierres crieront.
Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Eina nakhoida hairibasini, karigumba makhoina tuminna leirabasu nungsing asina laorakkani.”
41 Et comme il approchait, voyant la ville, il pleura sur elle, disant:
Adudagi Jisuna sahar adu naksillaklammi amasung mahakna sahar adu ubada sahar adugidamak kapladuna,
42 Si tu connaissais, toi aussi, au moins en ce jour qui t’est encore donné, ce qui importe à ta paix! mais maintenant ces choses sont cachées à tes yeux.
hairak-i, “Numit asida, nahak khaktana oiraba phaoba, ingthabagi lambi adu khanglamlabadiko! Adubu houjikti madu nahakki mityengdagi lotkhre.
43 Car des jours viendront sur toi, où tes ennemis t’environneront de tranchées, t’enfermeront, te serreront de toutes parts,
Maramdi Nahakki yeknabasingna nahakki akoibada pal khajingadaba, nahakpu thattuna amasung maikei pumnamaktagi nahakpu koisinduna thamgadaba numitsing adu lakkani.
44 Et te renverseront par terre, toi et tes enfants qui sont au milieu de toi, et ils ne laisseront pas en toi pierre sur pierre, parce que tu n’as pas connu le temps où tu as été visitée.
Makhoina nahakpu amadi chekpal manungda leiriba nachasing pumnamakpu pummang manghallagani, makhoina nung amaphaoba maphamduda lonnaduna thanamloi. Maramdi Tengban Mapuna nahakpu kanbiba lakkhiba matam adu nahakna khangkhide.”
45 Et étant entré dans le temple, il commença à chasser ceux qui y vendaient et y achetaient,
Adudagi Jisuna Mapugi Sanglenda changduna lalonbagi thabak touriba masing adubu tanthokpa horammi.
46 Leur disant: Il est écrit: Ma maison est une maison de prière; mais vous, vous en avez fait une caverne de voleurs.
Ibungona makhoida hairak-i, “Mapugi puyada masi iduna lei, ‘Eigi yumbu haijanabagi yum kougani’ adubu nakhoina masibu huranbasinggi makon oihalle.”
47 Et il enseignait tous les jours dans le temple. Cependant les princes des prêtres, les scribes, et les principaux du peuple, cherchaient à le perdre;
Numit khudinggi Ibungona Mapugi Sanglenda tambirammi. Adubu athoiba purohitsing, wayen yathanggi ojasing amadi miyamgi luchingbasingna Ibungobu hatnanaba hotnarammi.
48 Mais ils ne trouvaient pas que lui faire; parce que tout le peuple était suspendu en l’écoutant.
Adumakpu makhoina madu pangthoknaba lambi amata phanglamde, maramdi mi pumnamakna Ibungogi ngangba adu wahei amata phaoba chithadana adumak tadunata leirammi.