< Luc 14 >

1 Il arriva que comme Jésus était entré un jour de sabbat dans la maison d’un chef des pharisiens pour y manger du pain, ceux-ci l’observaient.
Jun qꞌij rech uxlanem, ri Jesús xeꞌwoꞌk cho rachoch jun kinimaꞌqil ri fariseo, e kꞌo chi kꞌu nikꞌaj fariseos ri tajin kakiwalwechij ri jastaq ri kubꞌan ri Jesús.
2 Et voilà qu’un homme hydropique était devant lui.
Jun achi kꞌut ri kꞌo sipoj che kꞌo chilaꞌ cho ri Jesús.
3 Or prenant la parole, Jésus dit aux docteurs de la loi et aux pharisiens: Est-il permis de guérir le jour du sabbat?
Ri Jesús kꞌut xuta chike ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ ri fariseos. ¿La yaꞌtalik kabꞌan kunanik pa ri qꞌij rech uxlanem?
4 Mais ils gardèrent le silence. Alors Jésus prenant cet homme par la main, le guérit et le renvoya.
Maj kꞌu jun xchꞌawik chike ri e kꞌo chilaꞌ. Ri Jesús kꞌut xukꞌam apanoq ri yawabꞌ, xukunaj bꞌik, kꞌa te riꞌ xutaq bꞌik cho rachoch.
5 Puis, s’adressant à eux, il demanda: Qui de vous, si son âne ou son bœuf tombe dans un puits, ne l’en retire pas aussitôt, même le jour du sabbat?
Xubꞌij xuqujeꞌ: We kꞌo jun chiꞌwe kꞌo jun ukꞌojol o wine kꞌo jun uwakax ri katzaq bꞌik pa jun jul, ¿la man aninaq keꞌresaj loq pune jun qꞌij rech uxlanem?
6 Et ils ne pouvaient rien répondre à cela.
Maj kꞌu jas xekwinik xkibꞌij che.
7 Il dit encore cette parabole aux conviés, en voyant comment ils choisissaient les premières places à table:
Are xril ri Jesús jas ri kakibꞌan ri winaq ri e sikꞌital pa ri waꞌim chuchaꞌik ri sibꞌalaj utz taq kꞌolibꞌal chwi ri mexa, xutzijoj we jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj.
8 Lorsque tu seras invité à des noces, ne te mets pas à la première place, de peur que quelqu’un plus considéré que toi n’ait été invité aussi,
Are katsikꞌix pa jun nimaqꞌij rech kꞌulanem, man kattꞌuyiꞌ taj pa ri sibꞌalaj jeꞌl laj kꞌolibꞌal ri nim ubꞌantajik rumal cher rukꞌ jubꞌiqꞌ kꞌo chi na jun winaq sikꞌitalik ri sibꞌalaj kꞌo na uqꞌij chawach ri sikꞌitalik.
9 Et que celui qui t’a invité, toi et lui, ne vienne et ne te dise: Donne cette place à celui-ci; et qu’alors tu n’ailles avec confusion occuper la dernière place.
We jeriꞌ, kape riꞌ ri winaq ri xixsikꞌinik kubꞌij na chawe: “Chaya kan le atꞌuyulibꞌal che we achi riꞌ rukꞌ kꞌu kꞌixibꞌal riꞌ kateꞌ tꞌuyul pa ri kꞌisbꞌal tem.”
10 Mais lorsque tu seras invité, va te mettre à la dernière place, afin que, quand viendra celui qui t’a convié, il te dise: Mon ami, monte plus haut. Alors ce sera une gloire pour toi devant ceux qui seront à table avec toi:
Are katsikꞌixik pa jun nimaqꞌij, are utz we kattꞌuyiꞌ kan pa ri kꞌisbꞌal tem, rech are katril ri winaq ri xatsikꞌinik kubꞌij chawe: “Wech chꞌabꞌeꞌn chatqꞌax choch, kꞌo jun jeꞌl laj atꞌuyulibꞌal xaq awe at.” Xa jeriꞌ kanimarisax na aqꞌij chikiwach konojel ri e sikꞌitalik.
11 Car quiconque s’exalte sera humilié, et quiconque s’humilie sera exalté.
Xapachin kꞌu ri kunimarisaj ribꞌ kanitzꞌarisax na uqꞌij, xuqujeꞌ xapachin ri kunitzꞌarisaj na ribꞌ kanimarisax na uqꞌij.
12 Il disait aussi à celui qui l’avait invité: Lorsque tu donneras à dîner ou à souper, n’appelle ni tes amis, ni tes frères, ni tes parents, ni tes voisins riches, de peur qu’ils ne t’invitent à leur tour, et qu’ils ne te rendent ce qu’ils ont reçu de toi.
Kꞌa te riꞌ xubꞌij ri Jesús che ri winaq ri sikꞌininaq: Are kabꞌan jun tzuquꞌnijik o kaya ne jun rekeqꞌij, man are ta kaꞌsikꞌij ri awech chꞌabꞌeꞌn, xuqujeꞌ man are ta kaꞌsikꞌij ri awachalal, man are ta kaꞌsikꞌij ri uqꞌabꞌ taq alaxik awukꞌ, xuqujeꞌ man are ta kaꞌsikꞌij ri e qꞌinom taq aꞌkꞌulja. Rukꞌ jubꞌiqꞌ katsikꞌix chi kumal aꞌreꞌ kakitzalij la ukꞌaxel chawe.
13 Mais quand tu fais un festin, appelles-y des pauvres, des estropiés, des boiteux et des aveugles:
Xane are kabꞌan nimaqꞌij, chaꞌsikꞌij ri e mebꞌaibꞌ, ri man e tzꞌaqat winaq taj, ri e chꞌokeꞌr, xuqujeꞌ e moyabꞌ.
14 Et tu seras heureux de ce qu’ils n’ont rien à te rendre; car ce te sera rendu à la résurrection des justes.
Utz kꞌu na awe we jeriꞌ kabꞌano, pune man kekwin taj katkitoj we winaq riꞌ chawe, kayaꞌtaj kꞌu na rajilal ukꞌaxelal chawe pa ri kꞌastajibꞌal ke ri e sukꞌ taq winaq.
15 Ce qu’ayant entendu, un de ceux qui étaient à table lui dit: Heureux celui qui mangera du pain dans le royaume de Dieu.
Are xutabꞌej rech ri jun achi ri tꞌuyul puꞌwiꞌ ri mexa, xubꞌij che ri Jesús: Sibꞌalaj utz rech ri kawaꞌ pa ri nimaqꞌij rech ri ajawarem rech ri Dios.
16 Mais Jésus lui dit: Un homme fit un grand souper, et y appela beaucoup de monde.
Ri Jesús xubꞌij: Jun qꞌijal, kꞌo jun achi ri xuꞌsikꞌij sibꞌalaj e kꞌi winaq, xubꞌan kꞌut jun nimalaj nimaqꞌij.
17 Et à l’heure du souper, il envoya son serviteur dire aux conviés de venir, parce que tout était prêt.
Pa ri qꞌotaj rech ri nimaqꞌij, xutaq bꞌik jun chike ri e patanil rech, xeꞌkibꞌij chike ri sikꞌital pa ri nimaqꞌij: “Ronojel xutzirik, chixanloq.”
18 Mais ils commencèrent à s’excuser tous ensemble. Le premier lui dit: J’ai acheté une maison de compagne, et il faut que j’aille la voir; je vous prie, excusez-moi.
Konojel kꞌut xok chutayik toqꞌobꞌ, ri nabꞌe xubꞌij, chakuyu numak, xa kꞌa te xinloqꞌ jubꞌiqꞌ wulew keꞌnwila kꞌu na,
19 Un second dit: J’ai acheté cinq paires de bœufs, et je vais les essayer; je vous prie, excusez-moi.
Ri jun chik xubꞌij, chakuyu numak xa kꞌa te xinloqꞌ e jobꞌ wok nuwakax rech chak, kubꞌeꞌn wi la na jas kechakunik.
20 Et un autre dit: J’ai pris une femme, et c’est pourquoi je ne puis venir.
Ri jun chik xubꞌij: Xa kꞌa te xinkꞌuliꞌk rumal riꞌ man kinkwin taj kineꞌek.
21 Le serviteur étant revenu, rapporta tout ceci à son maître. Alors le père de famille irrité dit à son serviteur: Va vite dans les places et les rues de la ville, et amène ici les pauvres et les estropiés, les aveugles et les boiteux.
Xtzalij kꞌu ri ajchak xuꞌtzaqa utaqkil che ri rajaw. Are xutabꞌej rech ri ajchoqꞌe ri ja xyojtajik, xusikꞌij kꞌu ri patanil rech xubꞌij che: Jat aninaq pa taq ri kꞌayibꞌal xuqujeꞌ xoꞌl taq ri ja, ja bꞌa kꞌamaloq ri e mebꞌaibꞌ xuqujeꞌ ri man e tzꞌaqat taq winaq taj, ri maj kaqꞌan, xuqujeꞌ ri e moy.
22 Et le serviteur dit: Seigneur, il a été fait comme tu l’as ordonné, et il y a encore de la place.
Ri patanijel xubꞌij che ri rajaw: Xbꞌantaj ri xbꞌij la chwe, kꞌa kꞌo kꞌu na kꞌolibꞌal.
23 Et le maître dit au serviteur: Va dans les chemins et le long des haies, et force les gens d’entrer, afin que ma maison soit remplie.
Ri rajaw xubꞌij che: Jat pa ri nima bꞌe xuqujeꞌ pa taq ri solibꞌal taq bꞌe, chakojo achuqꞌabꞌ, chikimulixik loq ri winaq rech kanoj ri wachoch.
24 Mais je vous le dis, aucun de ceux qui avaient été invités, ne goûtera de mon souper.
Qas kinbꞌij na chiꞌwe, maj jun chike riꞌ ri qas xeꞌnsikꞌij kakikiꞌkotebꞌej ri nunimaqꞌij.
25 Or, comme une grande foule de peuple allait avec lui, il se tourna vers eux et leur dit:
Ri Jesús kꞌut xtzalqꞌomij kukꞌ ri e sibꞌalaj kꞌi winaq ri e teren chirij xubꞌij chike:
26 Si quelqu’un vient à moi, et ne hait point son père et sa mère, sa femme et ses fils, ses frères et ses sœurs, et même sa propre âme, il ne peut être mon disciple.
We kꞌu kꞌo jun ri karaj kuxik nutijoxel rajawaxik kꞌo na ri kubꞌan chinuloqꞌaxik chikiwach ri unan, rixoqil, e ralkꞌwaꞌl, e rachalal, ranabꞌ, xuqujeꞌ kinuloqꞌaj na in cho areꞌ. We man jewaꞌ kanoꞌjin ri winaq, man kakwin taj kux nutijoxel.
27 Et qui ne porte point sa croix et ne me suit point, ne peut être mon disciple.
Ri man kareqaj ta ri ucheꞌ ripbꞌal xuqujeꞌ man kinutereneꞌj taj, man kakwin taj kuxik nutijoxel.
28 Car qui d’entre vous, voulant bâtir une tour, ne s’assied pas auparavant, pour calculer les dépenses qui sont nécessaires, et s’il a de quoi l’achever?
Qaꞌnampe che, kꞌo jun achi ri karaj kuyak jun nimalaj torre. ¿La man nabꞌe katꞌuyiꞌk chi rilik janipa kel wi ri kubꞌano, xuqujeꞌ we kꞌo nim urajil chukꞌisik ri chak?
29 De peur qu’après avoir posé les fondements, et n’avoir pu l’achever, ceux qui le verront ne se mettent à se moquer de lui,
Xaq kayoqꞌ riꞌ kumal konojel ri winaq ri kiꞌlowik we xwi kubꞌan ri utakꞌalibꞌal ri ja, man xkwin taj xukꞌiso.
30 Disant: Cet homme a commencé à bâtir; et il n’a pu achever.
“Man xkwin ta le kꞌin achi chukꞌisik ri xumajij,” kecha riꞌ ri winaq che.
31 Ou, quel est le roi qui, devant aller faire la guerre à un autre roi, ne s’assied pas auparavant, et ne songe pas en lui-même, s’il peut, avec dix mille hommes, aller à la rencontre de celui qui vient contre lui avec vingt mille?
Xuqujeꞌ qaꞌnampe che kꞌo jun taqanel kachꞌoꞌjin rukꞌ jun taqanel chik. ¿La man nabꞌe riꞌ katꞌuyiꞌ chi rilik la rukꞌ lajuj mil achyabꞌ kakwinik kachꞌoꞌjin rukꞌ ri ukꞌamom loq juwinaq mil achyabꞌ?
32 Autrement, tandis que celui-ci est encore loin, envoyant une ambassade, il lui fait des propositions de paix.
Kutaq bꞌik uꞌtaqoꞌn riꞌ rech keꞌkita jaꞌmaril che riꞌ ri taqanel are naj petinaq wi na, we karilo chi man kakwin taj kachꞌoꞌjin rukꞌ.
33 Ainsi donc, quiconque d’entre vous ne renonce point à tout ce qu’il possède, ne peut être mon disciple.
Je xuqujeꞌ xapachin ri man kuya ta kan ronojel ri uqꞌinomal, man kakwin taj kux nutijoxel.
34 Le sel est bon. Mais si le sel perd sa vertu, avec quoi l’assaisonnera-t-on?
Sibꞌalaj utz ri atzꞌam, we kꞌu kel ri utzayil ri atzꞌam, ¿la xaq jeꞌ kꞌu riꞌ utz na kanoꞌwik?
35 Il n’est plus propre, ni pour la terre, ni pour le fumier; mais il sera jeté dehors. Que celui qui a des oreilles pour entendre, entende.
Man kꞌo ta chi ne riꞌ kutayij, xa ta ne che ri ulew, xa ta ne che uqꞌayisal tikoꞌn, kakꞌyaq bꞌik riꞌ pa mes. Chutatabꞌej bꞌa ri kꞌo uxikin chutatabꞌexik.

< Luc 14 >