< Luc 13 >
1 En ce même temps, quelques-uns vinrent lui annoncer ce qui s’était passé touchant les Galiléens, dont Pilate avait mêlé le sang à leurs sacrifices.
Matam aduda, Galilee-gi misingna Tengban Mapuda iratpot katlingeida Pilate-na makhoibu hatkhibagi maramda Jisuda pao tamlamba mioi khara mapham aduda leirammi.
2 Et Jésus répondant, leur dit: Pensez-vous que ces Galiléens fussent plus pécheurs que tous les autres Galiléens, parce qu’ils ont souffert de telles choses?
Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Makhoina asumna sikhiba asigi maramna Galilee-da leiba mi ateisingdagi makhoina henna phattaba papisingni haina nakhoina khanbra?
3 Non, je vous le dis: mais si vous ne faites pénitence, vous périrez tous de la même manière.
Eina nakhoida hairibasini, madu natte! Adubu nakhoina paptagi pukning hongdrabadi makhoida toukhibagumna nakhoi pumnamaksu manggani.
4 Comme ces dix-huit sur qui tomba la tour de Siloé, et qu’elle tua, croyez-vous qu’ils fussent plus redevables que tous les autres habitants de Jérusalem?
Aduga Siloam-da leiba awangba yum ningkhaibada nanduna sikhiba makhoi taranipan aduna Jerusalem-da leiriba mising ateidagi henna papchenba misingni haina nakhoina khanbra?
5 Non, je vous le dis: mais si vous ne faites pénitence, vous périrez tous de la même manière.
Eina nakhoida hairi, madu natte! Adubu nakhoina pukning hongdrabadi matou adugumna nakhoi pumnamaksu manggani.”
6 Il leur disait encore cette parabole: Un homme avait un figuier planté dans sa vigne, et il vint y chercher du fruit, et n’en trouva point.
Adudagi Jisuna makhoida pandam asi hairak-i, “Kanagumba nupa amagi anggur ingkholda thajaba heiyit pambi ama hourammi. Amasung mahakna laktuna pambi aduda mahei panbra haiduna yenglammi adubu mahakna mahei amata panba thengnaramde.
7 Alors il dit au vigneron: Voilà trois ans que je viens chercher du fruit à ce figuier, et je n’en trouve point: coupe-le donc; pourquoi occupe-t-il encore la terre?
Maram aduna mahakna mahakki ingkhol koiba nupa aduda hairak-i, ‘Yengngu, chahi ahum eina heiyit pambi asida mahei panbra haina yengba lakli adubu mahei amata phaoba panba thengnadre. Aduna pambisi yanthatkhro, masina lam manghanduna karibu tougadouribano?’
8 Mais le vigneron répondant, lui dit: Seigneur, laissez-le encore cette année; jusqu’à ce que je creuse tout autour, et que j’y mette du fumier:
Adubu ingkhol koiba nupa aduna khumlak-i, ‘Ibungo, chahi amatangga masi leijakhisanu; eina akoibada touthoktuna leihao hapchage.
9 Peut-être qu’il portera ainsi du fruit; sinon vous le couperez.
Maduda mahei pallabadi phare adubu pandrabadi nahakna masi yanthatpiyu.’”
10 Or Jésus enseignait dans leur synagogue les jours du sabbat.
Nongma Potthaba numit amada Jisuna synagogue amada tambirammi.
11 Et voici venir une femme qui avait un esprit d’infirmité depuis dix-huit ans; et elle était courbée et ne pouvait aucunement regarder en haut.
Mapham aduda phattaba thawai amana soinaihallabi nupi ama leirammi. Mahakna chahi taranipan manam ponduna tingkhatchaba ngamdana leirammi.
12 Jésus, la voyant, l’appela et lui dit: Femme, vous êtes délivrée de votre infirmité.
Jisuna mahakpu ubada kouthokladuna hairak-i, “Nahakki anaba adudagi nahakpu thadokpirabani.”
13 Et il lui imposa les mains, et aussitôt elle se redressa, et elle glorifiait Dieu.
Adudagi mahakna nupi aduda khut thambiba khudak aduda nupi adu tingkhatchaba ngamjarammi amasung Tengban Mapubu thagatchakhi.
14 Or le chef de la synagogue prit la parole, s’indignant de ce que Jésus l’eût guérie pendant le sabbat; et il dit au peuple: Il y a six jours pendant lesquels on doit travailler; venez donc ces jours-là vous faire guérir, et non pas le jour du sabbat.
Adubu Jisuna Potthaba numitta anaba phahanba aduda synagogue-ki phamnaibasing aduna saoraduna miyam aduda hairak-i, “Hapta amada misingna thabak sunaba numit tarukni lei. Maram aduna numitsing aduda nakhoigi anaba phahanbinaba lak-u, adubu potthaba numitadi lakkanu.”
15 Mais le Seigneur, lui répondant, dit: Hypocrites, chacun de vous ne délie-t-il pas son bœuf ou son âne de la crèche le jour du sabbat, pour les mener boire?
Maduda Ibungona mangonda khumlak-i, “He, Aphasasinnabasa! Nakhoi khudingmakna Potthaba numitta nakhoi nakhoigi sal laba nattraga lolabu sanggoldagi thadoktuna ising pithaknaba puthoktabra?
16 Et cette fille d’Abraham que Satan a liée, voici dix-huit ans, ne fallait-il pas qu’elle fût délivrée de ses liens le jour du sabbat?
Adu oirabadi Abrahamgi charon suron oiribi Satan-na chahi taranipan punduna leirurabi mahakpudi Potthaba Numitta pulliba adudagi thadokpipham thoktra?”
17 Lorsqu’il parlait ainsi, tous ses adversaires étaient couverts de confusion, et tout le peuple se réjouissait de toutes les choses qu’il faisait avec tant d’éclat.
Ibungogi paokhum asina mahakki yeknaba pumnamak ikaiba nanghallammi aduga Ibungona toukhiba angakpa thabaksing adugidamak miyam pumnamak haraojarammi.
18 Il disait donc: À quoi est semblable le royaume de Dieu, et à quoi le comparerai-je?
Adudagi Jisuna hairak-i, “Tengban Mapugi Leibak adu kariga manabage? Madu eina kariga changdamnagadage?
19 Il est semblable à un grain de sénevé qu’un homme prit et jeta dans son jardin; il crût, devint un grand arbre, et les oiseaux du ciel se reposèrent sur ses branches.
Madu mi amana louraga mahakki ingkholda hunkhiba hangam marugumbani. Madu houraktuna achouba pambi oirak-i aduga atiyagi ucheksingna madugi masada mahum sai.”
20 Et il dit encore: À quoi comparerai-je le royaume de Dieu?
Jisuna amukka hanna hairak-i, “Tengban Mapugi Leibak adu kariga manabage? Madu eina kariga changdamnagadage?
21 Il est semblable à du levain qu’une femme prend et mêle dans trois mesures de farine, jusqu’à ce que tout soit fermenté.
Madu nupi amana louduna yam thumok amada yansinduna anoiba yam pumnamak aduna kamkhattriphaoba thamba hameigumbani.”
22 Et il allait par les villes et par les villages, enseignant, et faisant son chemin vers Jérusalem.
Aduga Jisuna Jerusalem tamna chatpada sahar amadi khunggangsing phaora phaoraduna misingbu tambirammi.
23 Or quelqu’un lui demanda: Seigneur, y en a-t-il peu qui soient sauvés? Il leur répondit:
Matam aduda kanagumba amana Ibungoda hairak-i, “Ibungo, mi khara khaktamak kanbiba phanggadabra?” Maduda Jisuna makhoida hairak-i,
24 Efforcez-vous d’entrer par la porte étroite; car beaucoup, je vous le dis, chercheront à entrer, et ne le pourront pas.
“Akhuba thong aduda changnanaba kanna hotnou. Eina nakhoida hairibasini, mi kaya amana maduda changnaba hotnagani adubu ngamloi.
25 Lorsque le père de famille sera entré et aura fermé la porte, vous commencerez par vous tenir dehors et par frapper à la porte, disant: Seigneur, ouvrez-nous; et vous répondant, il vous dira: Je ne sais d’où vous êtes.
Aduga yumbu aduna hougattuna thong adu thingjinkhrabadi, nakhoina mapanda lepkani aduga nakhoina thong thinduna haijagani, ‘Ibungo, thong asi eikhoida hangdokpiyu.’ Adubu mahakna nakhoida haigani, ‘Nakhoi kanano aduga kadaidagi lakpano haiba ei khangde.’
26 Alors vous commencerez à dire: Nous avons mangé et bu devant vous, et vous avez enseigné dans nos places publiques.
Adudagi nakhoina haigani, ‘Eikhoina nahakka chaminnakhi amasung thakminnakhi aduga nahakna eikhoigi lambisingda tambikhi.’
27 Et il vous dira: Je ne sais d’où vous êtes; retirez-vous de moi, vous tous, ouvriers d’iniquité.
Adubu mahakna amuk haigani, ‘Nakhoi kanano aduga kadaidagi lakpano haiba ei khangde. He phattaba thabak toubasa! Nakhoi pumnamak Eingondagi chatthokhro.’
28 Là sera le pleur et le grincement de dents, quand vous verrez Abraham, Isaac, Jacob, et tous les prophètes dans le royaume de Dieu, et vous, chassés dehors.
Aduga nakhoina Abraham, Isaac, Jacob amasung Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichou pumnamakna Tengban Mapugi leibakta uraga nakhoibuna mapanda hundokpiba matam aduda nakhoina kapkani amasung naya krak-krak chikkani.
29 Il en viendra de l’orient, et de l’occident, et de l’aquilon, et du midi, et ils auront place au festin dans le royaume de Dieu.
Misingna nongpok, nongchup, kha amadi awangdagi lakkani aduga makhoina Tengban Mapugi ningthou leibakki chaklen aduda phamgani.
30 Et ce sont les derniers qui seront les premiers, et ce sont les premiers qui seront les derniers.
Aduga yengu! Houjik akonba oibasing aduna ahanba oigani aduga houjik ahanba oibasing aduna akonba oigani.”
31 Ce même jour, quelques-uns des pharisiens s’approchèrent, disant: Allez-vous-en, retirez-vous d’ici; car Hérode veut vous faire mourir.
Matam adumaktada Jisugi manakta Pharisee khara laktuna mangonda hairak-i, “Nahak mapham asi thadoktuna mapham kadaidano ama chatkhro, maramdi Herod-na nahakpu hatpa pamli.”
32 Et il leur dit: Allez, et dites à ce renard: Voilà que je chasse les démons et guéris les malades aujourd’hui et demain, et c’est le troisième jour que je dois être consommé.
Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Chatlu aduga lamhui aduda hairu, ‘ngasisu hayengsu eina lai phattabasingbu tanthokhigani aduga anabasingbusu phahankhigani aduga humnisuba numitta eina eigi thabak adu loisingani.’
33 Cependant il faut que je marche aujourd’hui et demain, et le jour suivant; parce qu’il ne peut se faire qu’un prophète périsse hors de Jérusalem.
Adum oinamakpu, ngasisu, hayengsu aduga hangchitsu eina eigi lambi aduda adumak chakhiba tari; maramdi Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichou kanabusu Jerusalemda nattana atei maphamda hatte.
34 Jérusalem, Jérusalem, qui tues les prophètes, et qui lapides ceux qui te sont envoyés, combien de fois ai-je voulu rassembler tes enfants, comme un oiseau rassemble sa couvée sous ses ailes, et tu ne l’as point voulu?
“Ho Jerusalem, Jerusalem! Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichousingbu nahakna hatli aduga Tengban Mapuna nangonda thakhiba pao pubasingbu nungna thai! Yenbina machasingbu mathanungda konsinjabagum eina nanggi nachasingbu kayada toina konsinjaba pamjaramba! Adubu nahakna eingonda kolhankhide.
35 Voici que votre maison vous sera laissée déserte. Je vous le dis, vous ne me verrez plus, jusqu’à ce qu’il arrive que vous disiez: Béni celui qui vient au nom du Seigneur!
Houjikti yengu, nahakki yum thadoktuna thanamlabani. Aduga eina nakhoida hairibasini, ‘MAPU IBUNGO-gi mingda lenglakliba mahak adu yaiphabani’ haina nakhoina haidriba matam adu phaoba nakhoina eibu amuk hanna uba phanglaroi.”