< Juges 18 >
1 En ces jours-là il n’y avait point de roi en Israël, et la tribu de Dan se cherchait une possession pour y habiter; car jusqu’à ce jour elle n’avait pas reçu de lot parmi les autres tribus.
ʻI he ngaahi ʻaho ko ia naʻe ʻikai ha tuʻi ʻi ʻIsileli: pea ʻi he ngaahi ʻaho ko ia naʻe kumi ʻe he faʻahinga ʻo Tani hanau tofiʻa kenau nofo ai; koeʻuhi naʻe teʻeki ai ke tō honau tofiʻa kiate kinautolu ʻi he ngaahi faʻahinga ʻo ʻIsileli, ʻo aʻu ki he kuonga ko ia.
2 Les enfants de Dan envoyèrent donc cinq hommes de leur race et de leur famille, des plus vaillants de Saraa et d’Esthaol, pour explorer la terre, et l’examiner avec soin; et ils leur dirent: Allez et considérez la terre. Lorsque ceux-ci, s’étant mis en chemin, furent venus à la montagne d’Ephraïm, et qu’ils furent entrés dans la maison de Michas, ils s’y reposèrent;
Pea naʻe fekau ʻe he fānau ʻa Tani ʻae kau tangata ʻe toko nima ʻi honau faʻahinga mei honau fonua, ʻae kau tangata toʻa, mei Sola pea mei Esitaoli, kenau vakai ʻae fonua, pea ke malakiʻi ia; pea naʻa nau pehē kiate kinautolu, ʻAlu, pea matakiʻi ʻae fonua: pea ʻi heʻenau hoko ki he moʻunga ʻo ʻIfalemi, ki he fale ʻo Maika, naʻa nau mohe ʻi ai.
3 Et reconnaissant la voix du jeune Lévite, et se trouvant dans son logis, ils lui demandèrent: Qui t’a amené ici? qu’y fais-tu? pour quel motif as-tu voulu y venir?
Pea ʻi heʻenau ofi ki he fale ʻo Maika, naʻa nau ʻilo ʻae leʻo ʻoe tangata talavou ko e Livai: pea naʻa nau afe ki ai, ʻonau pehē kiate ia, “Ko hai naʻa ne ʻomi koe ki heni? Pea ko e hā ʻoku ke fai ʻi heni?”
4 Il leur répondit: Michas a fait pour moi telle et telle chose, et il ma loué moyennant un salaire, pour que je lui serve de prêtre.
Pea naʻe pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku pehē pē, mo pehē pe ʻe Maika kiate au, pea kuo ne nō au kiate ia ʻaki ʻae totongi, pea ko hono taulaʻeiki au.”
5 Or, ils le prièrent de consulter le Seigneur, afin qu’ils pussent savoir s’ils feraient un heureux voyage, et si leur entreprise aurait son effet.
Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Ko eni ʻoku mau kole kiate koe, ke ke kole ki he ʻOtua ʻae poto, koeʻuhi ke mau ʻilo pē ʻe monūʻia homau hala ʻaia ʻoku mau ʻalu ai.”
6 Il leur répondit: Allez en paix, le Seigneur regarde votre voie, et le chemin par lequel vous allez.
Pea naʻe pehē ʻe he taulaʻeiki, “Mou ʻalu fiemālie pē: ʻoku ʻafio ʻe Sihova ʻa homou hala ʻaia ʻoku mou ʻalu ai.”
7 S’en allant donc, les cinq hommes vinrent à Laïs, et ils virent que le peuple y habitait sans aucune crainte, selon la coutume des Sidoniens, en sécurité et tranquille, personne absolument ne s’opposant à lui, ayant de grandes richesses, loin de Sidon, et séparé de tous les hommes.
Pea naʻe toki ʻalu ai ʻae kau tangata ʻe toko nima ʻonau hoko ki Leisi, ʻo mamata ki he kakai naʻe ʻi ai, mo ʻenau nofo noa ai pe, ʻo hangē ko e kau Saitoni, ʻo fakafiemālie pe mo hamumunoa; pea naʻe ʻikai ha fakamaau ʻi he fonua ke fakamā ʻakinautolu ʻi ha meʻa ʻe taha; pea naʻa nau mamaʻo mei he kau Saitoni; pea naʻe ʻikai tenau feongoongoi mo ha kakai.
8 Et étant retournés vers leurs frères à Saraa et à Esthaol, ils répondirent à ceux qui leur demandèrent ce qu’ils avaient fait:
Pea naʻa nau haʻu ki honau kāinga ki Sola mo Esitaoli: pea pehē ʻe honau kāinga kiate kinautolu, Ko e hā hoʻomou lea?
9 Levez-vous, montons vers eux, car nous avons vu la terre très riche et très fertile; ne mettez point de négligence, et ne différez point. Allons, et possédons-la, il n’y aura aucun labeur.
Pea naʻa nau pehē, “Tuʻu hake koeʻuhi ke tau ʻalu hake kiate kinautolu: he kuo mau mamata ki he fonua, pea vakai, ʻoku lelei ʻaupito ia: pea ʻoku mou taʻengāue? ʻOua naʻa mou fakapikopiko ke ʻalu, pea ke hoko atu pea maʻu ʻae fonua.
10 Nous entrerons chez des gens en sécurité, dans une contrée très étendue, et le Seigneur nous livrera un lieu dans lequel il n’y a manque d’aucune chose de ce qui est produit sur la terre.
Ka mou ka ʻalu, te mou hoko ki he kakai ʻoku nofo noa pē, pea ki he fonua lahi: he kuo foaki ia ʻe he ʻOtua ki homou nima; ko e potu ʻoku ʻikai masiva ʻi ha meʻa ʻe taha ʻoku ʻi māmani.”
11 Ils partirent donc de la famille de Dan, c’est-à-dire de Saraa et d’Esthaol, six cents hommes, munis d’armes de guerre,
Pea naʻe ʻalu mei ai ʻi he fānau ʻoe faʻahinga ʻo Tani, mei Sola pea mei Esitaoli, ʻae kau tangata ʻe toko onongeau naʻe toʻo mahafutau.
12 Et, montant, ils demeurèrent à Cariathiarim de Juda; lequel lieu, depuis ce temps-là, reçut le nom de Camp de Dan, et il est derrière Cariathiarim.
Pea naʻa nau ʻalu hake, ʻo ʻapitanga ʻi Keasa-Sialimi, ʻi Siuta: ko ia naʻa nau ui ai ʻae potu ko ia ko Mahaneani ʻo aʻu ki he ʻaho ni: vakai, ʻoku tuʻu ia ʻituʻa Keasa-Sialimi.
13 De là ils passèrent à la montagne d’Ephraïm. Et lorsqu’ils furent venus à la maison de Michas,
Pea naʻa nau ʻalu mei ai ki he moʻunga ko ʻIfalemi, ʻo hoko atu ki he fale ʻo Maika.
14 Les cinq hommes qui auparavant avaient été envoyés pour considérer la terre de Laïs, dirent à tous leurs autres frères: Vous savez qu’en ces maisons-là il y a un ephod, des théraphims, une image taillée au ciseau, et une idole de fonte; voyez ce qui vous plaît.
Pea naʻe lea ʻae kau tangata ʻe toko nima naʻe ʻalu ke matakiʻi ʻae fonua ko Leisi, ʻonau pehē ki honau kāinga, “ʻOku mou ʻilo ʻoku ʻi he ngaahi fale ni ʻae ʻefoti, mo e tamapua, mo e meʻa fakatātā kuo tā mo e fakatātā kuo haka? Pea ko eni mou fakakaukau pe ko e hā te mou fai.”
15 Lors donc qu’ils se furent un peu détournés, ils entrèrent dans la maison du jeune Lévite qui était dans la maison de Michas; et ils le saluèrent avec des paroles de paix.
Pea naʻa nau afe ki ai, pea hoko ki fale ʻoe talavou ko e Livai, ʻio, ki he fale ʻo Maika ʻonau fetapa kiate ia.
16 Cependant, les six cents hommes, tels qu’ils étaient armés, se tenaient devant la porte.
Pea ko e kau tangata ʻe toko onongeau naʻe toʻo mahafutau ʻaia naʻe ʻi he fānau ʻa Tani, naʻa nau tuʻu ʻi he hūʻanga ʻoe matapā.
17 Mais ceux qui étaient entrés dans la maison du jeune homme s’efforçaient d’enlever l’image taillée au ciseau, l’éphod, les théraphims et l’idole de fonte; et le prêtre se tenait devant la porte, les six cents hommes très vaillants se tenant non loin de là.
Pea naʻe ʻalu hake ʻo hū ki ai, ʻae kau tangata ʻe toko nima, naʻe ʻalu ke matakiʻi ʻae fonua, ʻo [nau ]toʻo ʻae meʻa fakatātā kuo tā mo e ʻefoti, mo e tamapua, mo e fakatātā kuo haka; pea naʻe tuʻu ʻae taulaʻeiki ʻi he hūʻanga ʻoe matapā fakataha mo e kau tangata ʻe toko onongeau ʻaia naʻe toʻo mahafutau.
18 Ceux donc qui étaient entrés enlevèrent l’image taillée au ciseau, l’éphod, les idoles, et celle de fonte. Le prêtre leur dit: Que faites-vous?
Pea naʻe ʻalu ʻakinautolu ki he fale ʻo Maika, pea ʻomi mei ai ʻae meʻa fakatātā kuo tā, mo e ʻefoti, mo e tamapua, mo e fakatātā kuo haka. Pea pehē ʻe he taulaʻeiki kiate kinautolu, “Ko e hā ʻoku mou fai?”
19 Ils lui répondirent: Tais-toi, et mets ton doigt sur ta bouche; et viens avec nous, afin que nous t’ayons pour père et pour prêtre. Lequel est le meilleur pour toi, que tu sois prêtre dans la maison d’un homme, ou dans une tribu et une famille en Israël?
Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Ke ke longo pē koe; ʻai ho nima ki ho ngutu, pea ke haʻu ke tau ō, pea ke hoko kiate kimautolu ko e tamai mo e taulaʻeiki: he ʻoku lelei kiate koe ke nofo ko e taulaʻeiki ki he fale ʻoe tangata pē taha, pe ko hoʻo hoko ko e taulaʻeiki ki he faʻahinga mo e fale ʻo ʻIsileli?”
20 Ce qu’ayant entendu, il acquiesça à leurs paroles, prit l’éphod, les idoles et l’image taillée au ciseau, et partit avec eux.
Pea naʻe fiefia ʻae loto ʻoe taulaʻeiki, pea naʻe toʻo ʻe ia ʻae ʻefoti, mo e tamapua, mo e meʻa fakatātā kuo tā, pea ʻalu ia ʻi he lotolotonga ʻoe kakai.
21 Lorsqu’ils étaient en chemin, et qu’ils avaient fait aller devant eux les enfants, les bestiaux et tout ce qui était précieux,
Ko ia naʻa nau tafoki ʻo ʻalu ai, pea naʻe fakaheka ʻae fānau siʻi ki he ngaahi saliote mo e fanga manu ke muʻomuʻa ʻiate kinautolu.
22 Et que déjà ils étaient loin de la maison de Michas, les hommes qui demeuraient dans la maison de Michas, s’appelant les uns les autres, les suivirent,
Pea ʻi heʻenau mamaʻo atu mei he fale ʻo Maika, naʻe kātoa ʻae kau tangata naʻe ʻi he ngaahi fale ofi ki he fale ʻo Maika, ʻonau tuli ʻo hoko atu ki he fānau ʻa Tani.
23 Et se mirent à crier après eux. Ceux-ci s’étant retournés, dirent à Michas: Que demandes-tu? Pourquoi cries-tu?
Pea naʻa nau tangi ki he fānau ʻa Tani. Pea naʻa nau tangaki kimui, ʻo pehē kia Maika, “Ko e hā ʻaʻau, ʻoku ke haʻu ai mo e kakai pehē?”
24 Il répondit: Vous m’avez enlevé mes dieux que je me suis faits, mon prêtre, et tout ce que j’ai, et vous dites: Qu’as-tu?
Pea naʻe pehē ʻe ia, “Kuo mou toʻo ʻo ʻave hoku ngaahi ʻotua naʻaku ngaohi, pea mo e taulaʻeiki, pea kuo mou ʻalu: pea ko e hā ʻoku toe ʻiate au? Pea ko e hā ia ʻoku mou lea ai kiate au, ‘Ko e hā ʻa au?’”
25 Et les enfants de Dan lui dirent: Prends garde que tu ne nous parles davantage, que des hommes excités par la colère ne viennent contre toi, et que toi-même tu ne périsses avec toute ta maison.
Pea naʻe pehē ʻe he fānau ʻa Tani kiate ia, “ʻOua naʻa ongona ho leʻo ʻiate kimautolu telia naʻa ʻoho atu kiate koe ʻae kau siana loto ʻita, pea ʻe mole ʻiate koe hoʻo moʻui, fakataha mo e moʻui ʻa ho kau nofoʻanga.”
26 Et ils continuèrent ainsi leur chemin commencé. Mais Michas, voyant qu’ils seraient plus forts que lui, s’en retourna à sa maison.
Pea naʻe ʻalu ʻae fānau ʻa Tani ʻi honau hala: pea ʻi he mamata ʻa Maika ki heʻenau fai mālohi lahi kiate ia, naʻe tafoki ia ʻo ʻalu ki hono fale.
27 Cependant les six cents hommes emmenèrent le prêtre et ce que nous avons dit plus haut; et ils vinrent à Laïs, chez un peuple tranquille et en sécurité, et ils les frappèrent du tranchant du glaive, et livrèrent la ville aux flammes,
Pea naʻa nau ʻave ʻae ngaahi meʻa naʻe ngaohi ʻe Maika, mo e taulaʻeiki naʻa ne maʻu, ʻonau hoko ki Leisi, ki he kakai naʻe nofo fiemālie pe mo hamumunoa: pea naʻa nau teʻia ʻakinautolu ʻaki ʻae mata ʻoe heletā, pea naʻe tutu ʻenau kolo ʻaki ʻae afi.
28 Personne absolument ne portant secours aux habitants de Laïs, parce qu’ils habitaient loin de Sidon, et qu’ils n’avaient avec quelque homme que ce soit aucune société et aucun commerce. Or, la ville était située dans la contrée de Rohob; et l’ayant reconstruite, ils y habitèrent,
Pea naʻe ʻikai ha fakamoʻui, he naʻe mamaʻo ia mei Saitoni, pea naʻe ʻikai tenau kau mo ha kakai; pea naʻe tuʻu ia ʻi he teleʻa ʻaia ʻoku ofi ki Pete-Lehopi. Pea naʻa nau langa ʻae kolo ʻo nofo ʻi ai.
29 Appelant cette ville du nom de Dan, selon le nom de leur père qu’avait engendré Israël, elle qui auparavant était appelée Laïs.
Pea naʻa nau ui ʻae hingoa ʻoe kolo ko Tani, ʻo hangē ko e hingoa ʻo Tani ko ʻenau tamai, ʻaia naʻe fānau kia ʻIsileli: ka ko e moʻoni naʻe fuofua ui ʻae kolo ko ia ko Leisi.
30 Ils érigèrent pour eux l’image taillée au ciseau, et ils établirent Jonathan, fils de Gersam, fils de Moïse, et ses fils prêtres dans la tribu de Dan, jusqu’au jour de leur captivité.
Pea naʻe fokotuʻu hake ʻe he fānau ʻa Tani ʻae tamapua fakatātā: pea ko Sioatani, ko e foha ʻo Kesomi, ko e foha ʻo Manase, ko ia mo hono ngaahi foha naʻe hoko ko e kau taulaʻeiki ki he faʻahinga ʻo Tani ʻo aʻu ki he ʻaho ʻoe fakapōpulaʻi ʻae fonua.
31 Et l’idole de Michas demeura parmi eux pendant tout le temps que la maison de Dieu fut à Silo. En ces jours-là il n’y avait point de roi dans Israël.
Pea naʻa nau fokotuʻu hake ʻae tamapua naʻe tā ʻe Maika, ʻaia naʻa ne ngaohi, ʻi he kuonga kotoa pē naʻe nofo ai ʻae fale ʻoe ʻOtua ʻi Sailo.