< Juges 16 >
1 Il alla aussi à Gaza, et là il vit une femme de mauvaise vie, et il entra chez elle.
Pea naʻe ʻalu ʻa Samisoni ki Kesa, ʻo ne mamata ʻi ai ki he fefine angahala, pea ʻalu ia kiate ia.
2 Lorsque les Philistins l’eurent appris, et que le bruit se fut répandu chez eux, que Samson était entré dans la ville, ils l’environnèrent, mettant des gardes à la porte de la ville, et attendant là, toute la nuit, en silence, pour le tuer, le matin venu, lorsqu’il sortirait.
Pea naʻe tala ki he kakai Kesa, ʻo pehē, Kuo haʻu ʻa Samisoni ki heni. Pea naʻa nau ʻāʻi ʻa Samisoni ʻi ai, pea naʻe toka ʻae malumu kiate ia ʻi he pō kotoa ko ia ʻi he matapā ʻoe kolo, ʻonau longo pe ʻi he pō kotoa, ko ʻenau pehē, “ʻI he ʻapongipongi ʻoka ʻaho, te tau tāmateʻi ia.”
3 Mais Samson dormit jusqu’au milieu de la nuit; et se levant alors il prit les deux battants de la porte avec ses poteaux et son verrou, et les ayant mis sur ses épaules, il les porta sur le sommet de la montagne qui regarde Hébron.
Pea naʻe mohe ʻa Samisoni ʻo aʻu ki he tuʻuapō, pea ʻi heʻene tuʻuapō, naʻe tuʻu ʻa Samisoni, ʻo ne ʻave ʻae matapā lōua ʻoe kolo, mo hono ongo pou, pea ʻalu mo ia, mo hono fakamaʻu kotoa pē, pea naʻa ne hili ia ki hono uma, pea fua hake kotoa pē ki he tumutumu ʻoe moʻunga ʻoku ʻi he ʻao ʻo Hepeloni.
4 Après cela il aima une femme, qui habitait dans la vallée de Sorec, et s’appelait Dalila.
Pea hili ia, pea pehē, naʻe ʻofa ia ki he fefine ʻi he teleʻa ʻo Soleki, ʻaia naʻe hingoa ko Tilila.
5 Et les princes des Philistins vinrent vers elle, et dirent: Trompe Samson, et apprends de lui comment il a une si grande force, et de quelle manière nous pourrions le vaincre, et après l’avoir lié, le tourmenter. Que si tu fais cela, nous te donnerons chacun mille et cent pièces d’argent.
Pea naʻe haʻu ʻae houʻeiki ʻoe kau Filisitia kiate ia, ʻonau pehē kiate ia, “Ke ke fakakolekole kiate ia, pea vakai pe ʻoku tuʻu ʻi he hā ʻene mālohi lahi, pea ko e hā ʻae meʻa ko ia te mau lavaʻi ai ia, koeʻuhi ke mau haʻi ia pea fakavaivaiʻi ia: pea te mau taki taha ʻatu kiate koe ha konga siliva ʻe taha afe ma teau.”
6 Dalila dit donc à Samson: Dis-moi, je te conjure, d’où te vient ta très grande force, et quel est le lien, dont étant lié, tu ne pourrais t’échapper?
Pea naʻe pehē ʻe Tilila kia Samisoni, “ʻOku ou kole kiate koe, tala mai kiate au, ʻOku ʻi he hā ʻa ho mālohi lahi, pea ʻe faʻa haʻi koe ʻaki ʻae ha ke fakavaivai koe.”
7 Samson lui répondit: Si on me lie avec sept cordes de boyau non sèches, mais encore humides, je serai faible comme tous les autres hommes.
Pea naʻe pehē ʻe Samisoni kiate ia, “Kapau tenau haʻi ʻaki au ʻae afo mata ʻe fitu ʻaia naʻe ʻikai tauaki te u vaivai ai ʻo hangē ko ha tangata kehe.”
8 Les satrapes des Philistins lui apportèrent sept cordes comme il avait dit, dont elle le lia;
Pea naʻe toki ʻomi kiate ia ʻe he houʻeiki ʻoe kau Filisitia ʻae afo mata ʻe fitu ʻaia naʻe ʻikai tauaki, pea naʻa ne haʻi ʻaki ia.
9 Et, une embuscade ayant été placée chez elle, et attendant dans la chambre l’issue de la chose, elle lui cria: Les Philistins sur toi, Samson! Et lui, rompit les cordes, comme quelqu’un romprait un fil tordu avec le rebut de l’étoupe, lorsqu’il sent l’odeur du feu; et on ne connut point d’où venait sa force.
Pea naʻe tuʻu teuteu ʻi ai ʻae kau tangata, ʻo nofo mo ia ʻi he potu fale. Pea naʻe pehē ʻe ia kiate ia, “Samisoni kuo hoko ʻae kau Filisitia kiate koe.” Pea naʻe motumotuhi ʻe ia ʻae ngaahi afo, ʻo hangē ko e motu ha foʻi filo vaivai ʻoka lave ki ai ʻae afi. Pea ko ia naʻe ʻikai ʻilo ai ʻene mālohi.
10 Alors Dalila lui dit: Voilà que tu t’es joué de moi, et tu as dit faux: au moins maintenant indique-moi avec quoi tu devrais être lié.
Pea naʻe pehē ʻe Tilila kia Samisoni, “Vakai, kuo ke manuki kiate au, ʻo lea loi kiate au: ko eni, ʻoku ou kole kiate koe, ke ke tala mai kiate au ʻaia ʻe faʻa haʻi ʻaki koe.”
11 Samson lui répondit: Si je suis lié avec des cordes neuves, qui jamais n’ont été mises en œuvre, je serai faible et semblable aux autres hommes.
Pea pehē ʻe ia kiate ia, “Kapau tenau haʻi au ʻaki ʻae ngaahi maea foʻou ʻaia naʻe ʻikai ngāueʻaki, te u vaivai ai, ʻo hoko ʻo hangē ko e tangata kehe.”
12 Dalila le lia encore avec ces cordes, et cria: Les Philistins sur toi, Samson! une embuscade ayant été disposée dans la chambre. Et lui rompit les cordes comme des fils de toiles.
Ko ia naʻe toe ʻai ʻe Tilila ʻae ngaahi maea foʻou, pea haʻi ʻaki ia, ʻo ne pehē kiate ia, “Samisoni kuo ʻiate koe ʻae kau Filisitia.” Pea naʻe ʻi ai ʻae kau toitoi naʻe nofo mo ia ʻi he potu fale. Pea naʻa ne motuhi ia mei hono nima ʻo hangē ha foʻi filo tuitui.
13 Et Dalila lui dit de nouveau: Jusqu’à quand me tromperas-tu, et diras-tu faux? montre par quoi tu dois être lié. Samson lui répondit: Si tu entrelaces les sept tresses des cheveux de ma tête avec le fil de la trame, et que tu enfonces dans la terre le clou entouré de ces tresses, je serai faible.
Pea pehē ʻe Tilila kia Samisoni, “Kuo ke fai manuki pē kiate au pea lea loi mai: tala mai kiate au, ʻe haʻi koe ʻaki ʻae hā?” Pea naʻe pehē ʻe ia kiate ia, “Kapau te ke fī ha vāhenga louʻulu ʻe fitu ʻo hoku ʻulu fakataha mo e lalanga.”
14 Ce que Dalila ayant fait, elle lui dit: Les Philistins sur toi, Samson! Et lui, sortant de son sommeil, arracha le clou avec les tresses de cheveux et le fil de la trame.
Pea naʻa ne fakamaʻu ʻaki ia ʻae faʻo ʻo ne pehē kiate ia, “Samisoni kuo ʻiate koe ʻae kau Filisitia.” Pea naʻe ʻā hake ia mei heʻene mohe, pea ne ʻalu ia mo e faʻo ʻoe fuʻu ʻakau, pea mo e lalanga.
15 Et Dalila lui dit: Comment dis-tu que tu m’aimes, puisque ton cœur n’est pas avec moi? Par trois fois tu m’as menti, et tu n’as pas voulu dire d’où vient ta très grande force.
Pea pehē ʻe ia kiate ia, “ʻOku fēfē hoʻo pehē, ʻOku ou ʻofa kiate koe, ka ʻoku ʻikai ʻiate au hoʻo ʻofa? Kuo ke kākaaʻi au ʻo liunga tolu, pea ʻoku teʻeki siʻi tala kiate au pē ʻoku tuʻu ʻi he hā ʻa hoʻo mālohi lahi.”
16 Et comme elle lui était importune, et que pendant bien des jours elle se tint constamment attachée auprès de lui, ne lui accordant point de temps pour le repos, son âme défaillit, et se lassa jusqu’à la mort.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene taukave ʻene lea kiate ia ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo fakafiuʻi ia, naʻe mamahi ai hono laumālie ʻo tei mate;
17 Alors découvrant la vérité de la chose, il lui dit: Jamais fer n’a monté sur ma tête, parce que je suis nazaréen, c’est-à-dire, consacré à Dieu dès le sein de ma mère; si ma tête est rasée, ma force se retirera de moi; je deviendrai faible, et je serai comme tous les autres hommes.
Ko ia naʻa ne fakahā kiate ia hono loto kotoa pē, ʻo ne pehē kiate ia, “Naʻe ʻikai hoko ha tele ki hoku ʻulu; he ko e Fakamavahe au ki he ʻOtua mei he manāva ʻo ʻeku faʻē: kapau ʻe tekefua au, pea ʻe mole ai ʻeku mālohi ʻiate au, pea te u hoko ʻo vaivai, pea te u hangē ko e tangata kehe.”
18 Or, Dalila, voyant qu’il lui avait confessé tout son cœur, envoya vers les princes des Philistins, et leur manda: Montez encore une fois, parce que maintenant il m’a ouvert son cœur. Et ils montèrent, après avoir pris avec eux l’argent qu’ils avaient promis.
Pea ʻi he mamata ʻe Tilila kuo ne fakahā kiate ia hono loto kotoa, naʻe fekau ia ʻo ui ke haʻu ʻae houʻeiki ʻoe kau Filisitia, ʻo ne pehē, “Mou haʻu ke toe tā tuʻo taha, he kuo ne fakahā kiate au ʻa hono loto kotoa.” Pea naʻe haʻu ai ʻae ngaahi ʻeiki ʻoe kau Filisitia kiate ia, pea naʻe ʻomi ʻae ngaahi paʻanga ʻi honau nima.
19 Ainsi, elle le fit dormir sur ses genoux, et reposer la tête sur son sein. Elle appela aussi un barbier, et il rasa les sept tresses de ses cheveux: alors elle commença à le chasser et à le repousser d’auprès d’elle; car aussitôt sa force se retira de lui.
Pea naʻa ne fakamohe ia ki hono tui; pea naʻa ne ui ke haʻu ha tangata, ke ne tele ke ʻosi hono tope louʻulu ʻe fitu; pea naʻa ne kamata fakavaivai ia, pea naʻe mole ʻene mālohi ʻiate ia.
20 Et elle dit: Les Philistins sur toi, Samson! Et lui, sortant de son sommeil, dit en son cœur: Je sortirai, comme j’ai fait auparavant, et je me dégagerai, ne sachant pas que le Seigneur s’était retiré de lui.
Pea pehē ʻe ia, “Samisoni, ʻoku ʻiate koe ʻae kau Filisitia.” Pea naʻe ʻā hake ia mei heʻene mohe, pea ne pehē, “Te u ʻalu atu ʻo hangē ko ʻeku faʻa ʻalu, ʻo tupetupeʻi au.” Pea naʻe ʻikai mahalo ʻe ia kuo ʻalu ʻa Sihova ʻiate ia.
21 Lorsque les Philistins l’eurent pris, ils arrachèrent aussitôt ses yeux, le conduisirent à Gaza lié de chaînes, et l’enfermant dans la prison, ils lui firent tourner la meule.
Ka naʻe puke ia ʻe he kau Filisitia, ʻonau kapeʻi hono mata, pea naʻe ʻohifo ia ki Kesa, pea haʻi ʻaki ia ʻae meʻa haʻi palasa; pea naʻe fai ʻe ia ʻae momosi meʻa ʻi he fale fakapōpula.
22 Et déjà ses cheveux commençaient à revenir,
Ka naʻe toe kamata tupu hono louʻulu ʻi he hili ʻene tekefua.
23 Lorsque les princes des Philistins s’assemblèrent pour immoler des hosties solennelles à Dagon leur dieu, et faire des festins, disant: Notre Dieu a livré Samson notre ennemi en nos mains.
Pea naʻe fakataha ʻae ngaahi ʻeiki ʻoe kau Filisitia koeʻuhi kenau ʻatu ha feilaulau lahi kia Takoni ko honau ʻotua, pea kenau fiefia: he naʻa nau pehē, “Kuo tuku ʻe hotau ʻotua ʻa Samisoni, ko hotau fili ki hotau nima.”
24 Ce que le peuple aussi voyant, il louait son Dieu, et disait les mêmes choses: Notre dieu a livré en nos mains notre ennemi, qui a ruiné notre terre et a tué un grand nombre de Philistins.
Pea ʻi he mamata kiate ia ʻae kakai, naʻa nau fakamālō ki honau ʻotua: he naʻa nau pehē, “Kuo tuku ʻe hotau ʻotua ki hotau nima ʻa hotau fili, mo e fakaʻauha ʻo hotau fonua, ʻaia naʻa ne tāmateʻi hotau toko lahi.”
25 Or, comme ils se réjouissaient au milieu des festins, les repas étant déjà pris, ils ordonnèrent que Samson fût appelé, et qu’il jouât devant eux. Samson ayant été amené de la prison, jouait devant eux, et ils le firent tenir debout entre les deux colonnes.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he fiefia ʻo honau loto, naʻa nau pehē, “Ui ke haʻu ʻa Samisoni, koeʻuhi ketau fakavele kata ai.” Pea naʻa nau ui ke haʻu ʻa Samisoni mei he fale fakapōpula; pea naʻa ne fai meʻa fakakata ʻi honau ʻao, pea naʻa nau tuku ia ʻi he vahaʻa ʻoe ongo pou.
26 Samson dit à l’enfant qui dirigeait ses pas: Laisse-moi toucher les colonnes par lesquelles toute la maison est soutenue, et m’appuyer contre elles, et me reposer un peu.
Pea naʻe pehē ʻe Samisoni ki he tamasiʻi naʻe puke hono nima, “Tuku au ke u ala ki he ongo pou ʻaia ʻoku faʻaki ki ai ʻae fale, koeʻuhi ke u faʻaki ki ai.”
27 Or la maison était pleine d’hommes et de femmes, et là étaient tous les princes des Philistins, et environ trois mille personnes de l’un et de l’autre sexe, regardant, du toit et de la terrasse, Samson qui jouait.
Pea ko eni, naʻe fonu ʻae fale ʻi he kau tangata mo e kau fefine; pea naʻe ʻi ai ʻae ngaahi houʻeiki kotoa pē ʻoe kakai Filisitia; pea naʻe nofo ʻi he tuʻafale ʻae kau tangata mo e kau fefine ʻe toko tolu afe nai, ke mamata ki he fai meʻa fakakata ʻa Samisoni.
28 Mais, Samson, le nom du Seigneur invoqué, dit: Seigneur Dieu, souvenez-vous de moi, et rendez-moi maintenant ma première force, mon Dieu, afin que je me venge de mes ennemis, et que, pour la perte de mes deux yeux, je lire une seule vengeance.
Pea naʻe hū ʻa Samisoni kia Sihova, ʻo ne pehē, “ʻE Sihova ko e ʻOtua, ʻoku ou kole kiate koe, ke ke manatuʻi au; ʻoku ou kole kiate koe, ʻE ʻOtua, ke ke fakamālohi au, ke tuʻo taha ni, koeʻuhi ke u totongi leva ni ki he kakai Filisitia koeʻuhi ko hoku ongo mata.”
29 Et saisissant les deux colonnes sur lesquelles était appuyée la maison, tenant l’une d’elles de la main droite, et l’autre de la main gauche,
Pea naʻe puke ʻe Samisoni ki he ongo pou ʻe ua ʻi loto ʻaia naʻe falala ai ʻae fale, ʻaia naʻa na poupou hake ia, ko e taha ʻi hono nima toʻomataʻu, mo e taha ʻi hono toʻohema.
30 Il dit: Meure mon âme avec les Philistins; et, les colonnes fortement ébranlées, la maison tomba sur tous les princes et sur toute la multitude qui était là, et il en tua beaucoup plus en mourant, qu’il n’en avait tué auparavant, lorsqu’il vivait.
Pea naʻe pehē ʻe Samisoni, “Tuku au ke u mate mo e kakai Filisitia.” Pea naʻa ne tulolo ʻi hono mālohi kotoa; pea naʻe holo ʻae fale ki he ngaahi houʻeiki, pea ki he kakai kotoa pē naʻe ʻi ai. Ko ia ko e mate naʻa ne tāmateʻi ʻi heʻene pekia naʻe tokolahi hake ʻiate kinautolu naʻa ne tāmateʻi ʻi heʻene moʻui.
31 Or, ses frères et toute sa parenté descendant en ce lieu-, prirent son corps et l’ensevelirent entre Saraa et Esthaol dans le sépulcre de son père Manué. Et il jugea Israël pendant vingt ans
Pea naʻe ʻalu hifo ʻa hono ngaahi kāinga mo kinautolu kotoa pē ʻi he fale ʻo ʻene tamai, ke toʻo ia, ʻo ʻalu hake mo ia, pea naʻe fai hono putu ʻi he vahaʻa ʻo Sola mo Esitaoli ʻi he tanuʻanga ʻo ʻene tamai ko Manoa. Pea naʻa ne fakamaauʻi ʻe ia ʻa ʻIsileli ʻi he taʻu ʻe uofulu.