< Josué 17 >
1 Mais un lot échut à la tribu de Manassé (car c’est le premier-né de Joseph), à Machir, premier-né de Manassé et père de Galaad, qui fut un homme belliqueux et qui eut la possession de Galaad et de Basan,
Pea naʻe ʻi ai ʻae tofiʻa ki he faʻahinga ʻo Manase; he ko e ʻuluaki foha ia ʻo Siosefa; kia Mekili ko e ʻuluaki foha ʻo Manase, ko e tamai ʻa Kiliati: koeʻuhi ko e tangata tau ia, ko ia naʻa ne maʻu ai ʻa Kiliati mo Pesani.
2 Au reste des enfants de Manassé, selon leurs familles, aux enfant d’Abiézer, aux enfants d’Hélec, aux enfants d’Esriel, aux enfants de Séchem, aux enfants d’Hépher et aux enfants de Sémida: ce sont là les enfants mâles de Manassé, fils de Joseph, selon leur parenté.
Pea naʻe ʻi ai ʻae tofiʻa ki hono toe ʻoe fānau ʻa Manase ʻi honau ngaahi faʻahinga: ki he faʻahinga ʻa Epiesa, pea ki he fānau ʻa ʻEleki, pea ki he fānau ʻa ʻEsileli, pea ki he fānau ʻa Sikemi, pea ki he fānau ʻa Hefeli pea ki he fānau ʻa Simita: ko e ngaahi fānau tangata eni ʻa Manase ko e foha ʻo Siosefa ʻi honau ngaahi faʻahinga.
3 Mais Salphaad, fils d’Hépher, fils de Galaad, fils de Machir, fils de Manassé, n’avait pas de fils, mais des filles seulement, dont voici les noms: Maala, Noa, Hégla, Melcha et Thersa.
Ka ko Sailofitati, ko e foha ʻo Hefeli, ko e foha ʻo Kiliati, ko e foha ʻo Mekili, ko e foha ʻo Manase, naʻe ʻikai hano foha, ka ko e ngaahi ʻofefine: pea ko e ngaahi hingoa eni ʻo hono ngaahi ʻofefine, ko Mala, mo Noa, mo Hokila, mo Milika, mo Tilisa.
4 Elles vinrent en présence d’Eléazar, le prêtre, de Josué, fils de Nun, et des princes, disant: Le Seigneur a ordonné par l’entremise de Moïse qu’on nous donnât une possession au milieu de nos frères. Et Josué leur donna selon l’ordre du Seigneur une possession au milieu des frères de leur père.
Pea naʻa nau haʻu ʻo ofi ki he ʻao ʻo ʻEliesa ko e taulaʻeiki, pea ki he ʻao ʻo Siosiua ko e foha ʻo Nuni, pea ki he ʻao ʻoe houʻeiki, ʻo pehē, “Naʻe fekau ʻe Sihova kia Mōsese ke foaki kiate kimautolu hamau tofiʻa fakataha mo homau kāinga.” Ko ia naʻa ne foaki kiate kinautolu ʻae tofiʻa fakataha mo e kāinga ʻo ʻenau tamai ʻo fakatatau ki he fekau ʻa Sihova.
5 Ainsi échurent dix portions à Manassé, outre la terre de Galaad et de Basan au-delà du Jourdain.
Pea naʻe hoko kia Manase ʻae ngaahi konga ʻe hongofulu, ka ʻoku kehe ʻae fonua ʻo Kiliati mo Pesani, ʻaia naʻe ʻi he kauvai ʻe taha ʻo Soatani;
6 Car les filles de Manassé possédèrent un héritage au milieu de ses enfants; mais la terre de Galaad tomba dans le lot des autres enfants de Manassé,
Koeʻuhi naʻe maʻu foki ʻe he ngaahi ʻofefine ʻo Manase hanau tofiʻa fakataha mo hono ngaahi foha: pea ko hono toe ʻoe foha ʻo Manase naʻa nau maʻu ʻae fonua ko Kiliati.
7 Or, la frontière de Manassé fut depuis Aser jusqu’à Machméthath, qui regarde Sichem, et elle s’avance à droite près des habibants de la fontaine de Taphua.
Pea ko e ngataʻanga ʻoe potu ʻo Manase naʻe fai mei ʻAseli ki Mikimeta, ʻaia ʻoku hangatonu ki Sikemi; pea ʻalu ai hono ngataʻanga ʻi he nima toʻomataʻu ʻo hoko ki he kakai ʻo Enitapua.
8 Car, c’est dans le lot de Manassé qu’était tombée la terre de Taphua, qui, située près des frontières de Manassé, est aux enfants d’Ephraïm.
Pea naʻe maʻu ʻe Manase ʻae fonua ko Tapua: ka ko Tapua ʻi he veʻe fonua ʻo Manase ʻoku ʻoe fānau ʻa ʻIfalemi ia;
9 Et la frontière de la Vallée des roseaux descend au midi du torrent des cités d’Ephraïm, qui sont au milieu des villes de Manassé: la frontière de Manassé est depuis le septentrion du torrent, et elle va finir à la mer;
Pea naʻe ʻalu hifo hono ngataʻanga ʻo aʻu ki he vaitafe ʻo Kana, ko e potu tonga ʻi he vaitafe: ko e ngaahi kolo ni ʻo ʻIfalemi, ʻoku tuʻu fakataha mo e ngaahi kolo ʻo Manase: ko e ngataʻanga foki ʻo Manase naʻe ʻi he potu tokelau ʻoe vaitafe, pea naʻe aʻu atu hono ngataʻanga ki tahi:
10 En sorte que la possession d’Ephraïm est du côté du midi, et celle de Manassé du côté de l’aquilon, que la mer termine l’une et l’autre, et qu’elles s’unissent dans la tribu d’Aser du côté de l’aquilon, et dans la tribu d’Issachar du côté de l’orient.
Naʻe ʻo ʻIfalemi ʻae potu tonga, pea ko e potu tokelau naʻe ʻo Manase ia, pea ko hono ngataʻanga ʻoʻona ko e tahi: pea na fakataha ʻi ʻAseli ʻi he potu tokelau, pea ʻi ʻIsaka ʻi he potu hahake.
11 L’héritage de Manassé en Issachar et en Aser, fut Betsan et ses bourgades, Jéblaam avec ses bourgades, les habitants de Dor avec leurs bourgs, les habitants d’Endor aussi avec leurs bourgades; pareillement, les habitants de Thénac avec leurs bourgades, les habitants de Mageddo avec leurs bourgades, et la troisième partie de la ville de Nopheth.
Pea naʻe maʻu ʻe Manase ʻi ʻIsaka, pea ʻi ʻAseli ʻa Pete-Seani mo hono ngaahi potu kakai, mo Ipiliami mo hono ngaahi potu kakai, pea mo e kakai ʻo Toa mo hono ngaahi potu kakai, mo e kakai ʻo Enitoa mo hono ngaahi potu kakai, mo e kakai ʻo Tenaki mo hono ngaahi potu kakai, mo e kakai ʻo Mekito mo hono ngaahi potu kakai, ʻio, ko e fonua ʻe tolu.
12 Les enfants de Manassé ne purent détruire ces villes; mais le Chananéen commença à habiter dans son pays.
Ka naʻe ʻikai faʻa kapusi ʻe he fānau ʻa Manase ʻae kakai ʻoe ngaahi kolo ko ia; ka naʻe loto pe ʻae kau Kēnani kenau nonofo ʻi he fonua.
13 Mais après que les enfants d’Israël se furent fortifiés, ils soumirent les Chananéens, et se les rendirent tributaires; mais ils ne les tuèrent pas.
Ka naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he fakaʻaʻau ke mālohi ʻae fānau ʻa ʻIsileli, naʻa nau fakamoʻulaloa ʻae kau Kēnani kenau tukuhau: ka naʻe ʻikai tenau kapusi ʻakinautolu kituaʻā.
14 Or, les enfants de Joseph parlèrent à Josué, et dirent: Pourquoi m’as-tu donné la possession d’un seul lot et d’un seul héritage, puisque je forme une si grande multitude, et que le Seigneur m’a béni?
Pea naʻe lea ʻae fānau ʻa Siosefa kia Siosiua, ʻo pehē, “Ko e hā kuo ke foaki ai kiate au ʻae tofiʻa pe taha ke u maʻu, ka ko e kakai tokolahi au, he koeʻuhi kuo tāpuaki au maʻuaipē ʻe Sihova?”
15 Josué leur répondit: Si tu es un peuple nombreux, monte à la forêt, et fais-toi de l’espace en l’abattant dans la terre du Phérézéen et des Raphaïm, puisque la possession de la montagne d’Ephraïm est étroite pour toi.
Pea naʻe pehē ʻe Siosiua kiate kinautolu, “Kapau ko e kakai lahi koe, pea ke fei mo ʻalu hake ki he fonua ʻakauʻia, pea ke tā hifo ʻi ai maʻau, ʻi he fonua ʻoe kau Pelesi, pea mo e kakai lalahi, ʻo kapau ʻoku ʻapiʻapi ʻae moʻunga ko ʻIfalemi kiate koe.
16 Les enfants de Joseph lui répondirent: Nous ne pourrons monter jusqu’aux montagnes, parce que les Chananéens qui habitent dans le pays plat dans lequel sont situées Bethsan avec ses bourgades, et Jezraël qui occupe le milieu de la vallée, se servent de chars armés de fers.
Pea naʻe pehē ʻe he fānau ʻa Siosefa, ʻOku siʻi ʻae moʻunga kiate kimautolu: pea ʻoku ʻi he kau Kēnani kotoa pē ʻoku nofo ʻi he teleʻa, ʻae ngaahi saliote ʻaione, ʻakinautolu ʻoku kau mo Pete-Seani mo hono ngaahi potu kakai, mo kinautolu ʻoku kau mo e teleʻa ʻo Sesilili.”
17 Et Josué répondit à la maison de Joseph, Ephraïm et Manassé: Tu es un peuple nombreux et d’une grande force; tu n’auras pas seulement un lot;
Pea naʻe lea ʻa Siosiua ki he fale ʻo Siosefa, ʻio, kia ʻIfalemi mo Manase, ʻo pehē, “Ko e kakai lahi koe, pea ʻoku ke mālohi lahi: ʻe ʻikai te ke maʻu ʻae tofiʻa pē taha:
18 Mais tu passeras à la montagne, et en abattant les arbres, tu te feras de l’espace pour y habiter; et tu pourras aller au-delà, lorsque tu auras détruit le Chananéen, que tu dis avoir des chars armés de fers, et être très fort.
Ka ʻe ʻoʻou ʻae moʻunga; he ʻoku ʻakauʻia, pea ke tā hifo ia: pea ko hono ngaahi ʻaluʻanga ʻe ʻomoutolu ia: te ke kapusi ʻae kau Kēnani, neongo ʻoku nau maʻu ʻae saliote ʻaione, pea ʻoku nau mālohi.”