< Jean 4 >
1 Lors donc que Jésus sut que les pharisiens avaient appris qu’il faisait plus de disciples et baptisait plus que Jean,
Naizvozvo Ishe paakaziva kuti VaFarisi vakange vanzwa kuti Jesu anoita nekubhabhatidza vadzidzi vakawanda kupfuura Johwani,
2 (Quoique Jésus ne baptisât point, mais ses disciples),
kunyange Jesu pachake wakange asingabhabhatidzi, asi vadzidzi vake,
3 Il quitta la Judée, et s’en alla de nouveau en Galilée;
akabva Judhiya, akaendazve muGarirea.
4 Or il lui fallait passer par la Samarie.
Asi wakange achifanira kugura neSamaria.
5 Il vint donc dans une ville de Samarie, nommée Sichar, près de l’héritage que Jacob donna à Joseph, son fils.
Zvino wakasvika paguta reSamaria rinonzi Sikari, pedo nedunhu Jakobho raakange apa Josefa mwanakomana wake.
6 Là était le puits de Jacob. Ainsi, Jésus, fatigué de la route, s’assit sur le bord du puits. Il était environ la sixième heure.
Zvino chitubu chaJakobho chakange chiripo. Naizvozvo Jesu aneta nerwendo wakagara saizvozvo pachitubu. Raiva awa rinenge rechitanhatu.
7 Or une femme de Samarie vint puiser de l’eau. Jésus lui dit: Donnez-moi à boire.
Kwakasvika mukadzi achibva muSamaria kuzochera mvura; Jesu akati kwaari: Ndipe ndinwe.
8 (Car ses disciples étaient allés à la ville acheter de quoi manger.)
(Nokuti vadzidzi vake vakange vaenda muguta kunotenga kudya).
9 Cette femme samaritaine lui répondit donc: Comment toi, qui es Juif, me demandes-tu à boire, à moi, qui sais une femme samaritaine? car les Juifs n’ont point de commerce avec les Samaritains.
Naizvozvo mukadzi ari muSamaria wakati kwaari: Sei iwe uri muJudha uchikumbira kunwa kwandiri, mukadzi muSamaria? Nokuti VaJudha havadyidzani neVaSamaria.
10 Jésus lui répondit et dit: Si vous saviez le don de Dieu, et qui est celui qui vous dit: Donnez-moi à boire, peut-être lui en eussiez-vous demandé vous-même, et il vous aurait donné d’une eau vive.
Jesu akapindura akati kwaari: Dai waiziva chipo chaMwari, uye kuti ndiani anoti kwauri: Ndipe ndinwe; ungadai waikumbira kwaari, uye ungadai akupa mvura mhenyu.
11 La femme lui repartit: Seigneur, tu n’as pas même avec quoi puiser, et le puits est profond; d’où aurais-tu donc de l’eau vive?
Mukadzi akati kwaari: Ishe, hamuna chinhu chekucheresa, uye tsime rakadzika; zvino munoitora kupi mvura mhenyu?
12 Es-tu plus grand que notre père Jacob qui nous a donné ce puits, et qui en a bu, lui, ses enfants et ses troupeaux?
Imwi muri mukuru kuna baba vedu Jakobho, vakatipa tsime, vakanwa pariri ivo, nevana vavo, nezvipfuwo zvavo here?
13 Jésus répliqua et lui dit: Quiconque boit de cette eau aura encore soif;
Jesu akapindura ndokuti kwaari: Ani nani anonwa pamvura iyi, achava nenyotazve;
14 au contraire, qui boira de l’eau que je lui donnerai, n’aura jamais soif; Mais l’eau que je lui donnerai deviendra une fontaine d’eau jaillissante jusque dans la vie éternelle. (aiōn , aiōnios )
asi ani nani anonwa pamvura yandichamupa ini, haachatongozovi nenyota nekusingaperi; asi mvura yandichamupa ichava maari chitubu chemvura, inodzutukira kuupenyu husingaperi. (aiōn , aiōnios )
15 La femme lui dit: Seigneur, donne-moi de cette eau afin que je n’aie plus soif, et que je ne vienne point puiser ici.
Mukadzi akati kwaari: Ishe, ndipei mvura iyi, kuti ndirege kuva nenyota, kana kuuya pano kuzochera.
16 Allez, lui répondit Jésus, appelez votre mari et venez ici.
Jesu akati kwaari: Enda, unodana murume wako, ugouya pano.
17 La femme répliqua et dit: Je n’ai point de mari. Jésus ajouta: Vous avez bien dit: Je n’ai point de mari;
Mukadzi akapindura ndokuti: Handina murume. Jesu akati kwaari: Wareva zvakanaka kuti: Handina murume.
18 Car vous avez eu cinq maris, et celui que vous avez maintenant n’est pas votre mari; en cela vous avez dit vrai.
Nokuti wakava nevarume vashanu, uyo waunaye ikozvino haasi murume wako; apa wareva chokwadi.
19 La femme lui dit: Seigneur, je vois que vous êtes vraiment prophète.
Mukadzi akati kwaari: Ishe, ndinoona kuti imwi muri muporofita.
20 Nos pères ont adoré sur cette montagne, et vous dites, vous, que Jérusalem est le lieu où il faut adorer.
Madzibaba edu ainamata mugomo iri; asi imwi munoti muJerusarema ndimo munzvimbo munhu yaanofanira kunamatapo.
21 Jésus lui dit: Femme, croyez-moi, vient une heure où vous n’adorerez le Père ni sur cette montagne ni à Jérusalem.
Jesu akati kwaari: Mukadzi, nditende, kuti awa rinouya, ramuchashumira Baba musiri mugomo iri, kana paJerusarema.
22 Vous adorez, vous, ce que vous ne connaissez point; nous, nous adorons ce que nous connaissons, parce que le salut vient des Juifs.
Imwi munonamata chamusingazivi; isu tinoshumira chatinoziva; nokuti ruponeso rwunobva kuVaJudha.
23 Mais vient une heure, et elle est déjà venue, où les vrais adorateurs adoreront le Père en esprit et en vérité; car ce sont de tels adorateurs que le Père cherche.
Asi awa rinouya, uye ratova iro, apo vanamati vechokwadi vachanamata Baba mumweya nemuchokwadi; nokutiwo Baba vanotsvaka vakadaro kuti vavanamate.
24 Dieu est esprit, et ceux qui l’adorent doivent l’adorer en esprit et en vérité.
Mwari Mweya; neavo vanomunamata vanofanira kunamata mumweya nemuchokwadi.
25 La femme lui dit: Je sais que le Messie (c’est-à-dire le Christ) vient; lors donc qu’il sera venu, il nous apprendra toutes choses.
Mukadzi akati kwaari: Ndinoziva kuti Mesiasi anouya anonzi Kristu; kana iye asvika, achatiudza zvinhu zvese.
26 Jésus lui dit: Je le suis, moi qui vous parle.
Jesu akati kwaari: Ini ndinotaura kwauri, ndini.
27 En même temps ses disciples vinrent, et ils s’étonnaient de ce qu’il parlait avec une femme; néanmoins aucun ne dit: Que lui demandez-vous? ou pourquoi parlez-vous avec elle?
Zvino nenguva iyi vadzidzi vake vakasvika, vakashamisika kuti anotaura nemukadzi; asi hakuna umwe wakati: Munotsvakei? Kana: Munotaurirei naye?
28 La femme donc laissa là sa cruche, s’en alla dans la ville et dit aux habitants:
Naizvozvo mukadzi akasiya chirongo chake, ndokubva oenda muguta, akati kuvanhu:
29 Venez, voyez un homme qui m’a dit tout ce que j’ai fait, n’est-ce point le Christ?
Uyai, muone munhu, wandiudza zvinhu zvese zvandakaita; ko uyu haasi iye Kristu here?
30 Ils sortirent donc de la ville, et ils venaient à lui.
Naizvozvo vakabuda muguta, vakauya kwaari.
31 Cependant ses disciples le priaient, disant: Maître, mangez.
Zvichakadaro vadzidzi vakamunyengetedza vachiti: Rabhi, idyai.
32 Mais il leur dit: Moi, j’ai à manger une nourriture que vous ne connaissez point.
Asi iye wakati kwavari: Ini ndine kudya kwekudya kwamusingazivi imwi.
33 Les disciples disaient alors entre eux: Quelqu’un lui a-t-il apporté à manger?
Naizvozvo vadzidzi vakataurirana vachiti: Kuti pane umwe wamuvigira zvekudya?
34 Jésus leur dit: Ma nourriture est de faire la volonté de celui qui m’a envoyé, et d’accomplir son œuvre.
Jesu akati kwavari: Zvekudya zvangu ndizvo kuti ndiite chido chewakandituma, nekupedza basa rake.
35 Ne dites-vous pas vous-mêmes: Il y a encore quatre mois, et la moisson viendra? Mais moi, je vous dis maintenant: Levez les yeux et voyez les champs; car ils blanchissent déjà pour la moisson.
Imwi hamutauri here kuti: Kuchine mwedzi mina, zvino kukohwa kunosvika? Tarirai, ndinoti kwamuri: Simudzai meso enyu, muone minda, kuti yatochenera kukohwa.
36 Et celui qui moissonne reçoit une récompense, et recueille du fruit pour la vie éternelle, afin que celui qui sème se réjouisse aussi bien que celui qui moissonne. (aiōnios )
Zvino anokohwa anogamuchira mubairo, uye anounganidza zvibereko muupenyu husingaperi; kuti vaviri anokusha neanokohwa vafare pamwe. (aiōnios )
37 Car, en ceci, ce qu’on dit est vrai: Autre est celui qui sème, et autre celui qui moissonne.
Nokuti pane izvi shumo ndeyechokwadi inoti: Umwe anokusha, uye umwe anokohwa.
38 Pour moi, je vous ai envoyés moissonner où vous n’avez point travaillé; d’autres ont travaillé, et vous, vous êtes entrés dans leurs travaux.
Ini ndakakutumai kukohwa zvamusakashandira; vamwe vakashanda, zvino imwi mapinda pabasa ravo.
39 Or beaucoup de Samaritains de cette ville crurent en lui, sur la parole de la femme qui avait rendu ce témoignage: Il m’a dit tout ce que j’ai fait.
Zvino vazhinji veVaSamaria kubva muguta iro vakatenda kwaari nekuda kweshoko remukadzi, rakapupura richiti: Wandiudza zvese zvandakaita.
40 Lors donc que les Samaritains furent venus à lui, ils le prièrent de demeurer en ce lieu, et il y demeura deux jours.
Zvino VaSamaria vakati vachisvika kwaari, vakamunyengetedza kuti agare navo; ndokugarapo mazuva maviri.
41 Et beaucoup plus crurent en lui, à cause de ses discours.
Vazhinji vakawedzerwa vakatenda nekuda kweshoko rake.
42 De sorte qu’ils disaient à la femme: Maintenant ce n’est plus sur votre parole que nous croyons, nous l’avons entendu nous-mêmes, et nous savons que c’est vraiment lui qui est le Sauveur du monde.
Zvino vakati kumukadzi: Hatichatendi nekuda kwekureva kwako; nokuti tazvinzwira, uye tinoziva kuti uyu ndiye zvirokwazvo Muponesi wenyika, Kristu.
43 Ainsi après les deux jours il partit de là et s’en alla en Galilée.
Zvino shure kwemazuva maviri wakabvapo, ndokuenda kuGarirea;
44 Car Jésus lui-même a rendu ce témoignage qu’un prophète n’est point honoré dans sa patrie.
nokuti Jesu amene wakapupura kuti muporofita haana rukudzo munyika yekwake.
45 Quand il fut venu en Galilée, les Galiléens l’accueillirent, parce qu’ils avaient vu tout ce qu’il avait fait à Jérusalem pendant la fête; car ils étaient venus, eux aussi, à la fête.
Zvino wakati asvika kuGarirea, VaGarirea vakamugamuchira, vaona zvinhu zvese zvaakaita paJerusarema pamabiko, nokuti naivo vakange vaenda kumabiko.
46 Il vint donc de nouveau à Cana de Galilée, où il avait changé l’eau en vin. Or il y avait un officier du roi dont le fils était malade à Capharnaüm.
Zvino Jesu wakasvikazve paKana yeGarirea, paakange aita mvura ive waini. Zvino pakange pane rimwe jinda, mwanakomana waro wakange achirwara paKapenaume.
47 Lorsque cet officier eut appris que Jésus venait de Judée en Galilée, il alla vers lui, et le pria de venir guérir son fils qui se mourait.
Iro rakati richinzwa kuti Jesu wabva Judhiya akasvika kuGarirea, rikaenda kwaari, rikamugombedzera kuti aburukire aporese mwanakomana waro; nokuti wakange odofa.
48 Jésus lui dit donc: Si vous ne voyez des miracles et des prodiges, vous ne croyez point.
Naizvozvo Jesu akati kwariri: Kunze kwekuti maona zviratidzo nezvishamiso, hamungatongotendi.
49 L’officier lui dit: Seigneur, venez avant que mon fils meure.
Jinda rikati kwaari: Ishe, burukai mwana wangu asati afa.
50 Jésus lui répondit: Va, ton fils vit. Cet homme crut à la parole que lui dit Jésus, et s’en alla.
Jesu akati kwaari: Enda, mwanakomana wako anorarama. Munhu ndokutenda shoko Jesu raakareva kwaari, akaenda.
51 Or, comme il s’en retournait, ses serviteurs vinrent à sa rencontre et lui annoncèrent que son fils vivait.
Zvino wakati oburuka, varanda vake vakamuchingamidza, vakamuudza vachiti: Mwana wenyu anorarama.
52 Et il leur demandait à quelle heure il s’était trouvé mieux. Et ils lui dirent: Hier, à la septième heure, la fièvre l’a quitté.
Zvino akavabvunza awa raakatanga kunaya. Zvino vakati kwaari: Zuro neawa rechinomwe fivhiri yakamuregedza.
53 Le père reconnut alors que c’était l’heure à laquelle Jésus lui avait dit: Ton fils vit; et il crut, lui et toute sa maison.
Naizvozvo baba vakaziva kuti maiva imo muawa Jesu maakati kwaari: Mwanakomana wako anorarama; zvino akatenda iye neimba yake yese.
54 Ce fut là le second miracle que fit encore Jésus quand il fut revenu de Judée en Galilée.
Ichizve chiratidzo chechipiri Jesu chaakaita, abva Judhiya asvika Garirea.