< Jean 4 >

1 Lors donc que Jésus sut que les pharisiens avaient appris qu’il faisait plus de disciples et baptisait plus que Jean,
Ibungona John-dagi mi masing henna tung-inbasing semduna baptize toure haiba Pharisee-singna tare haibasi Jisuna khangle.
2 (Quoique Jésus ne baptisât point, mais ses disciples),
Asengbamakti Jisu masanadi makhoibu baptize touba natte mahakki tung inbasingna toubani.
3 Il quitta la Judée, et s’en alla de nouveau en Galilée;
Maram asina Ibungona Judea thadoktuna Galilee-da amuk hallammi.
4 Or il lui fallait passer par la Samarie.
Ibungogi khongchat adu Samaria phaoduna chatpa tarammi.
5 Il vint donc dans une ville de Samarie, nommée Sichar, près de l’héritage que Jacob donna à Joseph, son fils.
Ibungona asum lakpada Sychar kouba Samaria-gi sahar amada thunglammi. Mapham adu Jacob-na mahakki machanupa Joseph-ta pikhiba lam machet adugi manaktani.
6 Là était le puits de Jacob. Ainsi, Jésus, fatigué de la route, s’assit sur le bord du puits. Il était environ la sixième heure.
Jacob-ki oiramba guha adu mapham aduda leirammi; Ibungona lamsang chatpadagi waraduna guha adugi manakta phamthare. Pungpham adu numit yungba matamni.
7 Or une femme de Samarie vint puiser de l’eau. Jésus lui dit: Donnez-moi à boire.
Tanja aduda Samaria-gi nupi amana mapham aduda ising sokpa laklammi, maduda Ibungona mangonda hairak-i, “Eingonda thaknaba ising khara pibiyu.”
8 (Car ses disciples étaient allés à la ville acheter de quoi manger.)
(Matamdu Ibungogi tung-inbasingna khunggang aduda chana thaknaba leiba chatkhibagi maramna Ibungo mathantamak leirammi.)
9 Cette femme samaritaine lui répondit donc: Comment toi, qui es Juif, me demandes-tu à boire, à moi, qui sais une femme samaritaine? car les Juifs n’ont point de commerce avec les Samaritains.
Maduda nupi aduna hairak-i, “Nahakti Jihudini aduga eina Samaria-gi nupini aduga kamdouna nahakna eingonda thaknaba ising piyu hairibano?” (Jihudisingdi Samaria-gi misingna sijinnaba kol-lik sijinnade.)
10 Jésus lui répondit et dit: Si vous saviez le don de Dieu, et qui est celui qui vous dit: Donnez-moi à boire, peut-être lui en eussiez-vous demandé vous-même, et il vous aurait donné d’une eau vive.
Jisuna khumlak-i, “Nahakna Tengban Mapugi khudol adu khanglamlaba aduga nangonda thaknaba ising piyu hairiba mahak adu kanano haiba khanglamlabadi, nahakna mangonda nijaramgadabani aduga mahakna nangonda hingba piba ising adu pibiramgadabani.”
11 La femme lui repartit: Seigneur, tu n’as pas même avec quoi puiser, et le puits est profond; d’où aurais-tu donc de l’eau vive?
Nupi aduna hairak-i, “Ibungo, guha asisu yamna lui aduga nangonda ising sokkatnaba kon amattasu yaode aduga kadaidagi hingba piba ising adu lougadouribano?
12 Es-tu plus grand que notre père Jacob qui nous a donné ce puits, et qui en a bu, lui, ses enfants et ses troupeaux?
Guha asibu piramba eikhoigi ipa ipu oiriba Jacob-tagi nahakna henna chaobra? Mahak masamak, machasing amadi mahakki sa sansingsu guha asigi ising thakkhi.”
13 Jésus répliqua et lui dit: Quiconque boit de cette eau aura encore soif;
Maduda Jisuna khumlak-i, “Guha asigi ising thakpa mi khudingmak amuk khouranglakkani
14 au contraire, qui boira de l’eau que je lui donnerai, n’aura jamais soif; Mais l’eau que je lui donnerai deviendra une fontaine d’eau jaillissante jusque dans la vie éternelle. (aiōn g165, aiōnios g166)
adubu eina piba ising adu thakpa mi khudingmak adudi makhoida khourangba amuk hanna leiraroi. Eina pigadaba ising aduna makhoida hingba piba iphut oiraktuna makhoida lomba naidaba hingba pibigani.” (aiōn g165, aiōnios g166)
15 La femme lui dit: Seigneur, donne-moi de cette eau afin que je n’aie plus soif, et que je ne vienne point puiser ici.
Nupi aduna hairak-i, “Ibungo, eingonda khourangba amuk leitanaba aduga mapham asida ising sokpa amuk laktanaba eingonda ising adu pibiyu.”
16 Allez, lui répondit Jésus, appelez votre mari et venez ici.
Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Chatlu, nahakki napuroiba kouraklaga mapham asida lak-u.”
17 La femme répliqua et dit: Je n’ai point de mari. Jésus ajouta: Vous avez bien dit: Je n’ai point de mari;
Nupi aduna khumlak-i, “Eigi ipuroiba leijade.” Maduda Jisuna hairak-i, “Nahakki napuroiba leite haibadu achumbani.
18 Car vous avez eu cinq maris, et celui que vous avez maintenant n’est pas votre mari; en cela vous avez dit vrai.
Achumbamakti, nahakki napuroiba manga leirammi aduga nahakka houjik leiminnariba nupa adusu nahakki napuroiba natte. Nahakna houjik haikhibadu yamna chummi.”
19 La femme lui dit: Seigneur, je vois que vous êtes vraiment prophète.
Nupi aduna hairak-i, “Ibungo, nahak asi Mapu Ibungogi wa phongdokpa maichou ama oigani haiba eina khangjare.
20 Nos pères ont adoré sur cette montagne, et vous dites, vous, que Jérusalem est le lieu où il faut adorer.
Eikhoi Samaria-gi ipa ipusingnadi Gerizim chingthak asida Tengban Mapubu khurumjei adubu nakhoi Jihudisingnadi Tengban Mapu khurumgadaba maphamdi Jerusalem-da oigadabani haina karigi hairibano?”
21 Jésus lui dit: Femme, croyez-moi, vient une heure où vous n’adorerez le Père ni sur cette montagne ni à Jérusalem.
Jisuna mangonda hairak-i, “Nupi, eibu thajou, nakhoina Ipa adubu ching asida chatlaga nattraga Jerusalem-da chatlaga khurumloidaba matam adu lakli.
22 Vous adorez, vous, ce que vous ne connaissez point; nous, nous adorons ce que nous connaissons, parce que le salut vient des Juifs.
Nakhoi Samaria-singdi nakhoina khurumliba Mapu Ibungo mahakpu munna khangde adubu eikhoi Jihudisingdi eikhoina khurumliba Mapu Ibungo mahakpu khang-i maramdi aran-khubham asi Jihudisingdagi lakpani.
23 Mais vient une heure, et elle est déjà venue, où les vrais adorateurs adoreront le Père en esprit et en vérité; car ce sont de tels adorateurs que le Père cherche.
Thamoi sengna khurumjaribasingna Ipa adubu thawaida amadi achumbada khurumgadaba matam adu lakli aduga matam adu houjik oisu oiri. Ipa aduna adugumna khurumjabasing adubu thiri.
24 Dieu est esprit, et ceux qui l’adorent doivent l’adorer en esprit et en vérité.
Tengban Mapudi Thawaini maram aduna Ibungo mahakpu khurumjabasingna thawaida amadi achumbada khurumjagadabani.”
25 La femme lui dit: Je sais que le Messie (c’est-à-dire le Christ) vient; lors donc qu’il sera venu, il nous apprendra toutes choses.
Nupi aduna Ibungoda hairak-i, “Christta kouba Messiah adu lakkani haiba eina khang-i aduga mahakna lakpa matamda mahakna eikhoida maram pumnamak loina sandokna takpigani.”
26 Jésus lui dit: Je le suis, moi qui vous parle.
Adudagi Jisuna mangonda hairak-i, “Nangonda wari sariba eihak asi mahak aduni.”
27 En même temps ses disciples vinrent, et ils s’étonnaient de ce qu’il parlait avec une femme; néanmoins aucun ne dit: Que lui demandez-vous? ou pourquoi parlez-vous avec elle?
Tanja adumaktada Jisugi tung-inbasing adu mapham aduda hallaklammi. Ibungona nupi amaga wari sanaramba adu ubada makhoi yamna ngaklammi adum oinamak “Ibungona mangondagi kari pambage?” nattraga “Ibungona karigi mahakka wari saribano?” haina makhoina Ibungoda hanglamde.
28 La femme donc laissa là sa cruche, s’en alla dans la ville et dit aux habitants:
Nupi aduna mahakki ising pun adu guha manakta thanamlaga mahakki khunda chenkhiduna khundugi misingda hairammi,
29 Venez, voyez un homme qui m’a dit tout ce que j’ai fait, n’est-ce point le Christ?
“Eina toukhi toukhiba khudingmak eingonda loina haibiba nupa ama yeng-u lao. Mahaksibu Christta adu oiramgadra?”
30 Ils sortirent donc de la ville, et ils venaient à lui.
Maram aduna miyam aduna khun adudagi thoraktuna Jisugi manakta laklammi.
31 Cependant ses disciples le priaient, disant: Maître, mangez.
Cheirak aduda Jisugi tung-inbasingna Jisuda kanna haijarammi, “Oja Ibungo, khara chabiyu.”
32 Mais il leur dit: Moi, j’ai à manger une nourriture que vous ne connaissez point.
Maduda Ibungona khumlak-i, “Nakhoina sungkhang khangdaba eigi chanaba chinjak leire.”
33 Les disciples disaient alors entre eux: Quelqu’un lui a-t-il apporté à manger?
Maram aduna Ibungogi tung-inbasing aduna makhoi masel amaga amaga hangnarammi, “Eikhoina chatthoklingeida kanagumba amana Ibungogi chanaba puraklamba oigadra?”
34 Jésus leur dit: Ma nourriture est de faire la volonté de celui qui m’a envoyé, et d’accomplir son œuvre.
Jisuna makhoida hairak-i, “Eigi chinjakti eibu thabirakpa Ibungo mahakki aningba touba amadi mahakki thabakpu mapung phana loisinba aduni.
35 Ne dites-vous pas vous-mêmes: Il y a encore quatre mois, et la moisson viendra? Mais moi, je vous dis maintenant: Levez les yeux et voyez les champs; car ils blanchissent déjà pour la moisson.
Nakhoina asumna hainaba nattra, ‘Tha mari leiraga lourok tha oirani?’ Adubu eina nakhoida hairi, loubuksing asida yeng-u! Makhoi khoingang sare khaoba yare.
36 Et celui qui moissonne reçoit une récompense, et recueille du fruit pour la vie éternelle, afin que celui qui sème se réjouisse aussi bien que celui qui moissonne. (aiōnios g166)
Maru hunba mahakka akhaoba mahakka punna haraominnanaba, akhaoba mahak adu khutsuman phang-i amasung lomba naidaba hingbagi mahei khomjilli. (aiōnios g166)
37 Car, en ceci, ce qu’on dit est vrai: Autre est celui qui sème, et autre celui qui moissonne.
Hainaba asi achumbani, ‘Kanagumba mi amana maru hulli aduga atoppa kanagumba mi amana khao-i.’
38 Pour moi, je vous ai envoyés moissonner où vous n’avez point travaillé; d’autres ont travaillé, et vous, vous êtes entrés dans leurs travaux.
Nakhoina thabak suba yaorudaba loubukta khaorunanaba eina nakhoibu thare. Atoppa misingna awaba thabaksing adu subiramle aduga makhoina subirambagi kannaba adu nakhoina phangle.”
39 Or beaucoup de Samaritains de cette ville crurent en lui, sur la parole de la femme qui avait rendu ce témoignage: Il m’a dit tout ce que j’ai fait.
“Eina toukhi toukhiba khudingmak mahakna eingonda loina haibi” haina nupi aduna haibagi maramna khun adugi Samaria macha mayam amana Jisubu thajarammi.
40 Lors donc que les Samaritains furent venus à lui, ils le prièrent de demeurer en ce lieu, et il y demeura deux jours.
Makhoina Ibungogi manakta lakpa matamda, Ibungobu makhoiga leiminnanaba makhoina Ibungoda kanna haijarammi, maram aduna Ibungona mapham aduda numit nini amaga leire.
41 Et beaucoup plus crurent en lui, à cause de ses discours.
Aduga atoppa mi mayam amasu Ibungona haiba wa tabadagi thajare.
42 De sorte qu’ils disaient à la femme: Maintenant ce n’est plus sur votre parole que nous croyons, nous l’avons entendu nous-mêmes, et nous savons que c’est vraiment lui qui est le Sauveur du monde.
Makhoina nupi aduda hairak-i, “Houjikti nahakna haiba khaktadagi eikhoina thajaba nattre adubu eikhoi isamak Ibungona haiba tajare. Tasengnamak Ibungo mahak asi taibangpan asigi Kanbiba Mapu aduni.”
43 Ainsi après les deux jours il partit de là et s’en alla en Galilée.
Mapham aduda numit nini leiramlaba matungda, Jisuna Galilee-da chatlammi.
44 Car Jésus lui-même a rendu ce témoignage qu’un prophète n’est point honoré dans sa patrie.
Ibungo masamakna asumna haikhi, “Mapu Ibungogi wa phongdokpa maichousingdi makhoi masagi lamsingda ikai khumnabide.”
45 Quand il fut venu en Galilée, les Galiléens l’accueillirent, parce qu’ils avaient vu tout ce qu’il avait fait à Jérusalem pendant la fête; car ils étaient venus, eux aussi, à la fête.
Ibungona Galilee-da thungba matamda mapham adugi misingna Ibungobu taramna oklammi maramdi makhoina Lanthokpibagi chakkhangbagi thouramgidamak Jerusalem-da chatlubada mapham aduda Ibungona toukhiba thabak pumnamak loina makhoina ukhibagini.
46 Il vint donc de nouveau à Cana de Galilée, où il avait changé l’eau en vin. Or il y avait un officier du roi dont le fils était malade à Capharnaüm.
Jisuna isingbu anggur mahi olhanbikhiba mapham Galilee-gi Cana kouba khun aduda Ibungona amuk hanna chatlammi. Aduga Capernaum-da leiba ningthougi phamnaiba amagi machanupa ama narammi.
47 Lorsque cet officier eut appris que Jésus venait de Judée en Galilée, il alla vers lui, et le pria de venir guérir son fils qui se mourait.
Jisuna Judea-dagi Galilee-da lakle haiba tabadagi mahakki sigadabagi phibamda nariba machanupa adubu phahanbinaba mahakna Jisugi manakta chattuna Capernaum-da lakpinanaba haijarammi.
48 Jésus lui dit donc: Si vous ne voyez des miracles et des prodiges, vous ne croyez point.
Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Nakhoina khudamsing amadi angak angakpasing udriba phaoba nakhoina keidounungda thajaroi.”
49 L’officier lui dit: Seigneur, venez avant que mon fils meure.
Phamnaiba aduna khumlak-i, “Ibungo, eigi angang adu sidringeida lakpiyu.”
50 Jésus lui répondit: Va, ton fils vit. Cet homme crut à la parole que lui dit Jésus, et s’en alla.
Jisuna mangonda hairak-i, “Nayumda hallo, nahakki nachanupa naba pharagani.” Maduda phamnaiba aduna Jisuna mangonda haibiba wahei adu thajaduna mahakki mayumda chatpa hourammi.
51 Or, comme il s’en retournait, ses serviteurs vinrent à sa rencontre et lui annoncèrent que son fils vivait.
Mahakna hallakpagi lambida leireingeida mahakki macha adu naba phaduna hingle haibagi pao mahakki manaisingna mangonda puraklammi.
52 Et il leur demandait à quelle heure il s’était trouvé mieux. Et ils lui dirent: Hier, à la septième heure, la fièvre l’a quitté.
Karamba matamda angang adu phagatlakkhibage hangbada makhoina khumlak-i, “Ngarang numit yungba matung pung ama taba matamda mahakki laihou adu khanghoudana thakhre.”
53 Le père reconnut alors que c’était l’heure à laquelle Jésus lui avait dit: Ton fils vit; et il crut, lui et toute sa maison.
Maduda Jisuna mangonda, “Nahakki nachanupa adu pharagani” haibikhiba pungja adumaktadani haiba mapa aduna khangle. Maram aduna mahak amadi mahakki imung manung loina Jisubu thajare.
54 Ce fut là le second miracle que fit encore Jésus quand il fut revenu de Judée en Galilée.
Masi Jisuna Judea-dagi Galilee-da laklaba matungda touba anisuba angakpa khudamni.

< Jean 4 >