< Jean 4 >
1 Lors donc que Jésus sut que les pharisiens avaient appris qu’il faisait plus de disciples et baptisait plus que Jean,
Ri Jesús tajin kubꞌan kiqasanaꞌ sibꞌalaj e kꞌi winaq xuqujeꞌ tajin kuꞌx utijoxelabꞌ, sibꞌalaj e kꞌi na choch ri utijoxelabꞌ ri Juan. Xretaꞌmaj kꞌu ri Jesús chi xketaꞌmaj we riꞌ ri fariseos.
2 (Quoique Jésus ne baptisât point, mais ses disciples),
Man tzij ta kꞌut chi qas are ri Jesús tajin kabꞌanow ri qasanaꞌ xane are ri utijoxelabꞌ.
3 Il quitta la Judée, et s’en alla de nouveau en Galilée;
Are xretaꞌmaj ri Jesús we riꞌ, xel bꞌik pa ri tinimit Judea, xtzalij pa Galilea.
4 Or il lui fallait passer par la Samarie.
Choqꞌaqꞌ kꞌut kiꞌkow bꞌik pa ri tinimit Samaria.
5 Il vint donc dans une ville de Samarie, nommée Sichar, près de l’héritage que Jacob donna à Joseph, son fils.
Xok kꞌu bꞌik pa Sicar, jun tinimit ri kꞌo pa Samaria, ri kꞌo chuxukut ri ulew ri xuya ri Jacob che ri ukꞌojol José.
6 Là était le puits de Jacob. Ainsi, Jésus, fatigué de la route, s’assit sur le bord du puits. Il était environ la sixième heure.
Chilaꞌ kꞌo wi ri kꞌwaꞌ ri xukꞌot kanoq ri Jacob. Ri Jesús xqꞌiꞌtaj bꞌik che ri bꞌe, xeꞌtꞌuyul chuxukut ri kꞌwaꞌ. Qas pa ri unikꞌaj riꞌ qꞌij.
7 Or une femme de Samarie vint puiser de l’eau. Jésus lui dit: Donnez-moi à boire.
Ri utijoxelabꞌ e bꞌenaq kanoq pa ri tinimit chuloqꞌik kiwa. Xopan kꞌut jun ixoq chresaxik ujaꞌ pa ri kꞌwaꞌ. Ri Jesús xubꞌij che: Chaya juqubꞌ nujoron.
8 (Car ses disciples étaient allés à la ville acheter de quoi manger.)
9 Cette femme samaritaine lui répondit donc: Comment toi, qui es Juif, me demandes-tu à boire, à moi, qui sais une femme samaritaine? car les Juifs n’ont point de commerce avec les Samaritains.
Ri ixoq xubꞌij che: ¿Jas che kata ajaꞌ chwe, at at aj Israel are kꞌu ri in, in aj Samaria? Jeriꞌ xubꞌij che rumal cher ri aꞌj Israel man kakitun taj ukojik jun jastaq kukꞌ ri aꞌj Samaria.
10 Jésus lui répondit et dit: Si vous saviez le don de Dieu, et qui est celui qui vous dit: Donnez-moi à boire, peut-être lui en eussiez-vous demandé vous-même, et il vous aurait donné d’une eau vive.
Ri Jesús xubꞌij che ri ixoq: We ta awetaꞌm ri kakwinik kuya ri Dios xuqujeꞌ ri tajin katow juqubꞌ jaꞌ chawe, at ta riꞌ nabꞌe xata ajaꞌ che, xuqujeꞌ xyaꞌtaj ta ajaꞌ riꞌ rumal, ri kuya kꞌaslemal ri maj ukꞌisik.
11 La femme lui repartit: Seigneur, tu n’as pas même avec quoi puiser, et le puits est profond; d’où aurais-tu donc de l’eau vive?
Ri ixoq xubꞌij che ri Jesús: Tat, man keꞌ ta resaxik le jaꞌ, naj qajinaq. ¿Jawjeꞌ kꞌu keꞌsaj wi la loq ri jaꞌ ri kuya kꞌaslemal?
12 Es-tu plus grand que notre père Jacob qui nous a donné ce puits, et qui en a bu, lui, ses enfants et ses troupeaux?
¿La lal ta kꞌu nim qꞌij la choch ri qamam Jacob, areꞌ xyoꞌw kan we kꞌwaꞌ riꞌ chaqe, chi riꞌ xresaj wi kijoron ri e ralkꞌwaꞌl xuqujeꞌ ri e rawaj?
13 Jésus répliqua et lui dit: Quiconque boit de cette eau aura encore soif;
Ri Jesús xubꞌij che ri ixoq: Xapachin ri kutij we jaꞌ riꞌ, kachaqiꞌj chi na uchiꞌ junmul chik.
14 au contraire, qui boira de l’eau que je lui donnerai, n’aura jamais soif; Mais l’eau que je lui donnerai deviendra une fontaine d’eau jaillissante jusque dans la vie éternelle. (aiōn , aiōnios )
Are kꞌu ri kutij rech ri jaꞌ ri kinya in man kachaqiꞌj ta chik uchiꞌ, xane ri jaꞌ ri kutijo kux na jun kꞌiyibꞌal jaꞌ ri kapulinik ri kuya kꞌaslemal ri maj ukꞌisik. (aiōn , aiōnios )
15 La femme lui dit: Seigneur, donne-moi de cette eau afin que je n’aie plus soif, et que je ne vienne point puiser ici.
Ri ixoq xubꞌij che: Tat, ya la we ri joron riꞌ rech man kinpe ta chik waral chi resaxik nujaꞌ xuqujeꞌ rech man kachaqiꞌj ta chik nuchiꞌ.
16 Allez, lui répondit Jésus, appelez votre mari et venez ici.
Ri Jesús xubꞌij che ri ixoq: Jaꞌsikꞌij bꞌa loq ri awachajil, kꞌa te riꞌ chattzalij loq waral.
17 La femme répliqua et dit: Je n’ai point de mari. Jésus ajouta: Vous avez bien dit: Je n’ai point de mari;
Ri ixoq xubꞌij che ri Jesús: Maj wachajil in. Ri Jesús xubꞌij: Qas tzij laꞌ le xabꞌij chi maj awachajil.
18 Car vous avez eu cinq maris, et celui que vous avez maintenant n’est pas votre mari; en cela vous avez dit vrai.
Jeriꞌ rumal e kꞌolinaq kanoq e jobꞌ awachajil xuqujeꞌ ri kꞌo awukꞌ kamik man are taj awachajil, qas tzij laꞌ le xabꞌij.
19 La femme lui dit: Seigneur, je vois que vous êtes vraiment prophète.
Ri ixoq xubꞌij: Tat, chanim kinchꞌobꞌo chi lal qꞌalajisal utzij ri Dios.
20 Nos pères ont adoré sur cette montagne, et vous dites, vous, que Jérusalem est le lieu où il faut adorer.
Ri qamam uj ojer xeqꞌijilaꞌn puꞌwiꞌ we juyubꞌ riꞌ, are kꞌu ri ix, ix aj Israel kibꞌij chi pa Jerusalén rajawaxik kixqꞌijilaꞌn wi.
21 Jésus lui dit: Femme, croyez-moi, vient une heure où vous n’adorerez le Père ni sur cette montagne ni à Jérusalem.
Ri Jesús xubꞌij: Ixoq, chakojo ri kinbꞌij. Kuꞌriqa na jun qꞌij are man kabꞌan ta chik ri qꞌijilaꞌnem che ri Tataxel Dios, puꞌwiꞌ we juyubꞌ riꞌ, xa ta ne pa Jerusalén kabꞌan wi qꞌijilaꞌnem.
22 Vous adorez, vous, ce que vous ne connaissez point; nous, nous adorons ce que nous connaissons, parce que le salut vient des Juifs.
Ix kiqꞌijilaꞌj ri man iwetaꞌm taj uwach, ri uj kꞌut kaqaqꞌijilaꞌj ri qetaꞌm uwach, jeriꞌ rumal ri kolotajem kukꞌ ri winaq aꞌj Israel petinaq wi.
23 Mais vient une heure, et elle est déjà venue, où les vrais adorateurs adoreront le Père en esprit et en vérité; car ce sont de tels adorateurs que le Père cherche.
Xqebꞌ kꞌu loq ri qꞌij xuqujeꞌ xopan ri qꞌotaj are taq ri qas e qꞌijilaꞌnelabꞌ kakiya na uqꞌij ri Tataxel Dios pa ri Uxlabꞌixel xuqujeꞌ qas tzij kekꞌojiꞌk, rumal jeriꞌ karaj ri Tataxel kabꞌanik.
24 Dieu est esprit, et ceux qui l’adorent doivent l’adorer en esprit et en vérité.
Ri Dios are uxlabꞌal, rajawaxik xuqujeꞌ chi ri e qꞌijilaꞌj taq rech kakiqꞌijilaꞌj pa ri uxlabꞌal xuqujeꞌ qas tzij kekꞌojiꞌk.
25 La femme lui dit: Je sais que le Messie (c’est-à-dire le Christ) vient; lors donc qu’il sera venu, il nous apprendra toutes choses.
Ri ixoq xubꞌij che: Wetaꞌm chi kape na ri Mesías ri kabꞌix Cristo che. Are kape riꞌ areꞌ, kubꞌij na chaqe jas ubꞌanik we jastaq riꞌ.
26 Jésus lui dit: Je le suis, moi qui vous parle.
Ri Jesús xubꞌij che: In riꞌ, ri tajin kintzijon awukꞌ.
27 En même temps ses disciples vinrent, et ils s’étonnaient de ce qu’il parlait avec une femme; néanmoins aucun ne dit: Que lui demandez-vous? ou pourquoi parlez-vous avec elle?
Qas jeꞌ riꞌ tajin kubꞌij are xoꞌpan ri utijoxelabꞌ, xemayijanik rumal tajin katzijon rukꞌ jun ixoq, maj kꞌu jun xtow chike: ¿Jas kaj la che le ixoq? O ¿jas katzijoj la rukꞌ?
28 La femme donc laissa là sa cruche, s’en alla dans la ville et dit aux habitants:
Ri ixoq xuya kanoq ri uqꞌebꞌal, xtzalij pa ri tinimit, xubꞌij chike ri winaq:
29 Venez, voyez un homme qui m’a dit tout ce que j’ai fait, n’est-ce point le Christ?
Chixanloq, jiliwila jun achi ri xubꞌij chwe ronojel ri nubꞌanom. ¿La man are waꞌ ri kabꞌix Cristo che?
30 Ils sortirent donc de la ville, et ils venaient à lui.
Ri winaq xeꞌl bꞌik pa ri tinimit, xeꞌkila ri Jesús.
31 Cependant ses disciples le priaient, disant: Maître, mangez.
Are majaꞌ koꞌpan ri winaq, ri tijoxelabꞌ xkibꞌij che ri Jesús: Ajtij, woꞌq la.
32 Mais il leur dit: Moi, j’ai à manger une nourriture que vous ne connaissez point.
Ri Jesús xubꞌij chike: Ri in kꞌo jun jaswe tijowik rij ri man iwetaꞌm ta ix uwach.
33 Les disciples disaient alors entre eux: Quelqu’un lui a-t-il apporté à manger?
Ri tijoxelabꞌ xkichapleꞌj utayik chibꞌil taq kibꞌ: ¿La kꞌo ta kꞌu jun xkꞌamow loq jun jas rech tijowik rij?
34 Jésus leur dit: Ma nourriture est de faire la volonté de celui qui m’a envoyé, et d’accomplir son œuvre.
Ri Jesús xubꞌij chike: Are nuwa in ri ubꞌanik ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri xintaqow loq xuqujeꞌ kinkꞌis kanoq ubꞌanik ri uchak.
35 Ne dites-vous pas vous-mêmes: Il y a encore quatre mois, et la moisson viendra? Mais moi, je vous dis maintenant: Levez les yeux et voyez les champs; car ils blanchissent déjà pour la moisson.
¿La man kꞌu kibꞌij ix: “Karaj na kajibꞌ ikꞌ che ri yakoj”? Ri in kꞌut kinbꞌij chiꞌwe: ¡Chijaqa ri ibꞌoqꞌoch, chikaꞌyej ronojel ri tikoꞌn! Xutzirik.
36 Et celui qui moissonne reçoit une récompense, et recueille du fruit pour la vie éternelle, afin que celui qui sème se réjouisse aussi bien que celui qui moissonne. (aiōnios )
Ri winaq ri kabꞌanow ri yakoj kukꞌamawaꞌj na ri tojbꞌal rech, xuqujeꞌ ri yakoj ri kubꞌano rech jun kꞌaslemal ri maj ukꞌisik. Ri ajtikolobꞌ xuqujeꞌ ri kabꞌanow ri yakoj junam kekiꞌkotik. (aiōnios )
37 Car, en ceci, ce qu’on dit est vrai: Autre est celui qui sème, et autre celui qui moissonne.
Jeriꞌ rumal kꞌo jun tzij kubꞌij: “Jun kabꞌanow ri tikoꞌn, jun chi wi ri kabꞌanow ri yakoj.”
38 Pour moi, je vous ai envoyés moissonner où vous n’avez point travaillé; d’autres ont travaillé, et vous, vous êtes entrés dans leurs travaux.
Ri in xixintaq bꞌik chuyakik ri man xiriq taj kꞌax chutikik. E nikꞌaj wi ri xeqꞌiꞌtajik, e nikꞌaj wi ri xechakunik, ri ix kꞌut xaq xwi kiꞌtzukuj loq uwach ri chak ri bꞌantajinaq chi kanoq.
39 Or beaucoup de Samaritains de cette ville crurent en lui, sur la parole de la femme qui avait rendu ce témoignage: Il m’a dit tout ce que j’ai fait.
E kꞌi chike ri winaq aꞌj Samaria xekojon che ri Jesús rumal xkita ri xubꞌij ri ixoq: Areꞌ xubꞌij chwe ronojel ri nubꞌanom.
40 Lors donc que les Samaritains furent venus à lui, ils le prièrent de demeurer en ce lieu, et il y demeura deux jours.
Jeriꞌ are xoꞌpan ri aꞌj Samaria rukꞌ ri Jesús xkibꞌij che chi kakanaj kan kukꞌ. Ri Jesús xkanaj kanoq chilaꞌ kebꞌ qꞌij.
41 Et beaucoup plus crurent en lui, à cause de ses discours.
E kꞌi winaq xekojon chi na che ri Jesús rumal ri xubꞌij areꞌ chike.
42 De sorte qu’ils disaient à la femme: Maintenant ce n’est plus sur votre parole que nous croyons, nous l’avons entendu nous-mêmes, et nous savons que c’est vraiment lui qui est le Sauveur du monde.
Xkibꞌij kꞌu che ri ixoq: Man xwi taj kujkojonik rumal ri xabꞌij chaqe xane rumal ri xqatatabꞌej uj rukꞌ ri qaxikin, xqetaꞌmaj chi are waꞌ ri Kolonel kech konojel ri winaq rech ri uwachulew.
43 Ainsi après les deux jours il partit de là et s’en alla en Galilée.
Are xikꞌow ri kebꞌ qꞌij, ri Jesús xel bꞌik pa ri tinimit Samaria, xeꞌ pa Galilea.
44 Car Jésus lui-même a rendu ce témoignage qu’un prophète n’est point honoré dans sa patrie.
(Jeriꞌ, rumal ri Jesús ubꞌim chi xa ta ne jun qꞌalajisal tzij kaya uqꞌij pa ri tinimit ri kel wi.)
45 Quand il fut venu en Galilée, les Galiléens l’accueillirent, parce qu’ils avaient vu tout ce qu’il avait fait à Jérusalem pendant la fête; car ils étaient venus, eux aussi, à la fête.
Are xopan pa Galilea utz xbꞌan chukꞌamawaꞌxik kumal ri winaq aꞌj chilaꞌ, jeriꞌ rumal kilom ronojel ri xubꞌan pa Jerusalén pa ri nimaqꞌij Pascua.
46 Il vint donc de nouveau à Cana de Galilée, où il avait changé l’eau en vin. Or il y avait un officier du roi dont le fils était malade à Capharnaüm.
Kꞌa te riꞌ xtzalij chik ri Jesús pa Caná rech Galilea, chilaꞌ xukꞌex wi ri jaꞌ pa vino. Kꞌo kꞌut jun ukꞌojol ri jun rajchak ri qꞌatal tzij yawabꞌ je laꞌ pa ri tinimit Capernaúm.
47 Lorsque cet officier eut appris que Jésus venait de Judée en Galilée, il alla vers lui, et le pria de venir guérir son fils qui se mourait.
Are xretaꞌmaj ri achi, utat ri yawabꞌ, chi xopan ri Jesús pa Galilea, upetik pa Judea, xeꞌ chutzukuxik. Are xuriqo, xuta toqꞌobꞌ che rech keꞌ chukunaxik ri ukꞌojol rumal xa jubꞌiqꞌ karaj kakamik.
48 Jésus lui dit donc: Si vous ne voyez des miracles et des prodiges, vous ne croyez point.
Ri Jesús xubꞌij che: Ri ix man kixkojon ta wi la we man kiwil kꞌutbꞌal xuqujeꞌ etal.
49 L’officier lui dit: Seigneur, venez avant que mon fils meure.
Ri ajchak rech ri qꞌatal tzij xubꞌij che ri Jesús: Wajaw, bꞌana la toqꞌobꞌ, oj la cho ri wachoch rech man kakam taj ri nukꞌojol.
50 Jésus lui répondit: Va, ton fils vit. Cet homme crut à la parole que lui dit Jésus, et s’en alla.
Ri Jesús xubꞌij che ri achi: Chattzalij cho awachoch, man kakam taj ri akꞌojol. Xukoj ri achi ri xbꞌix che rumal ri Jesús, kꞌa te riꞌ xtzalij cho rachoch.
51 Or, comme il s’en retournait, ses serviteurs vinrent à sa rencontre et lui annoncèrent que son fils vivait.
Are bꞌenaq ri achi cho rachoch, xeꞌl loq ri e rajchakibꞌ chukꞌulaxik pa ri bꞌe, xkibꞌij che chi man xkam taj ri ukꞌojol xane xkꞌasiꞌk xuqujeꞌ xutzirik.
52 Et il leur demandait à quelle heure il s’était trouvé mieux. Et ils lui dirent: Hier, à la septième heure, la fièvre l’a quitté.
Ri achi xuta chike jas qꞌotaj xutzir ri ukꞌojol. Ri ajchakibꞌ xkibꞌij: Iwir qas jun hora ikꞌowinaq che ri unikꞌajil qꞌij xel bꞌik ri qꞌaqꞌ che.
53 Le père reconnut alors que c’était l’heure à laquelle Jésus lui avait dit: Ton fils vit; et il crut, lui et toute sa maison.
Naꞌtaj kꞌu che ri utat ri akꞌal chi qas che riꞌ ri qꞌotaj riꞌ, xubꞌij ri Jesús che: “Ri akꞌojol kakꞌasiꞌ na.” Jeriꞌ konojel ri e kꞌo rukꞌ ri achi pa ri rachoch xekojon che ri Jesús.
54 Ce fut là le second miracle que fit encore Jésus quand il fut revenu de Judée en Galilée.
Are waꞌ ri ukabꞌ etal ri xubꞌan ri Jesús are xtzalij loq pa Galilea upetik pa Judea.