< Jacques 4 >
1 D’où viennent les guerres et les procès entre vous? N’est-ce pas de là? de vos convoitises qui combattent dans vos membres?
¿Jawjeꞌ kape wi ri nim taq chꞌoꞌj xuqujeꞌ ri nitzꞌ taq chꞌoꞌj ri kakꞌulmataj chiꞌxoꞌl? ¿La man kꞌu kakꞌulmataj wa rumal ri itzel taq rayinik ri kꞌo pa iwanimaꞌ?
2 Vous convoitez et vous n’avez point; vous tuez, vous êtes envieux, et ne pouvez obtenir; vous plaidez et faites la guerre, et VOUS n’avez point, parce que vous ne demandez point.
Man kixkwin taj chuloqꞌik ri jastaq ri kirayij, kixkamisanik rumal ri tiꞌtatem ri kꞌo chiꞌwe. Kixkꞌankꞌatik rumal riꞌ kixchꞌoꞌjinik. Maj kꞌo iwukꞌ rumal man kitata che ri Dios.
3 Vous demandez et ne recevez point, parce que vous demandez mal, pour satisfaire vos convoitises.
Man kayaꞌtaj taj ri jastaq ri kito rumal che etzelal kikoj wi, xaq rech ri itzel taq irayinik.
4 Adultères, ne savez-vous point que l’amitié de ce monde est ennemie de Dieu? Quiconque donc veut être ami de ce monde se fait ennemi de Dieu.
¡Winaq ri man utz ta iwanimaꞌ rukꞌ ri Dios! ¿La man iwetaꞌm chi ri keꞌ ranimaꞌ rukꞌ ri jastaq rech uwachulew kubꞌan ukꞌulel riꞌ che ri Dios? Xapachin ri keꞌ ukꞌuꞌx rukꞌ ri jastaq rech uwachulew kubꞌan ukꞌulel che ri Dios.
5 Pensez-vous que ce soit en vain que l’Ecriture dise: C’est après l’envie que soupire ardemment l’esprit qui habite en vous?
¿Teꞌq pikꞌuꞌx chi xaq bꞌanoj tzij ri kubꞌij ri utzij ri Dios are kubꞌij chi sibꞌalaj kuloqꞌaj ri Uxlabꞌixel ri kꞌo pa qanimaꞌ?
6 Mais il donne une grâce plus grande. C’est pourquoi elle dit: Dieu résiste aux superbes, mais aux humbles il donne la grâce.
Ri Dios pa ri utoqꞌobꞌ kujutoꞌo. Rumal riꞌ kubꞌij pa ri tzꞌibꞌatalik: Ri Dios man kuꞌkꞌamawaꞌj taj ri nimal kakinaꞌo, xaq xwi nim keꞌrilo ri kakimochꞌ kibꞌ.
7 Soyez donc soumis à Dieu et résistez au diable, et il s’enfuira de vous.
Chimochꞌo iwibꞌ choch ri Dios, rech kixukꞌamawaꞌj. Man kiya ta bꞌe che ri Itzel kok chiꞌwe xaq jeriꞌ kanimaj bꞌik.
8 Approchez-vous de Dieu, et il s’approchera de vous. Purifiez vos mains, pécheurs, et purifiez vos cœurs, vous doubles d’esprit;
Chixqebꞌ rukꞌ ri Dios rech kaqet are iwukꞌ. ¡Aꞌjmakibꞌ chichꞌajchꞌobꞌej iwibꞌ! Ri man qas tzij taj ix kꞌolik, chichꞌajchꞌobꞌej ri iwanimaꞌ.
9 Sentez votre misère, et gémissez et pleurez; que votre rire se change en deuil, et votre joie en tristesse.
Chikꞌamawaꞌj uqꞌabꞌ chi maj kꞌo iwukꞌ, chixoqꞌoq, kꞌax chinaꞌ. Chikꞌexa ri itzeꞌ pa oqꞌej xuqujeꞌ ri ikiꞌkotemal pa bꞌis.
10 Humiliez-vous devant le Seigneur, et il vous exaltera.
Chimochꞌo iwibꞌ cho ri Dios rech kuya na iqꞌij.
11 Mes frères, ne parlez point mal les uns des autres. Celui qui parle mal de son frère, ou qui juge son frère, parle mal de la loi et juge la loi. Or si tu juges la loi, tu n’en es pas l’observateur, mais le juge.
Qachalal, mibꞌij kꞌax chibꞌil taq iwibꞌ. We kꞌo jun itzel katzijon che ri rachalal, o wine kuqꞌat tzij puꞌwiꞌ, tajin karetzelaj riꞌ ri taqanik, man tajin ta kunimaj riꞌ ri taqanik xane tajin karesaj uwach ri qꞌatal tzij.
12 Il n’y a qu’un législateur et qu’un juge qui peut perdre et sauver.
Xa jun ri Dios qꞌatal tzij, ri kakwinik kakolonik xuqujeꞌ kubꞌan kꞌax. Are kꞌu ri at, ¿jachin jun jeꞌ kanaꞌo cher kaqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri ajil tzꞌaqat?
13 Mais qui es-tu, toi qui juges le prochain? Voyez maintenant, vous qui dites: Aujourd’hui ou demain nous irons dans cette ville; nous y demeurerons un an; nous trafiquerons et nous gagnerons beaucoup;
Chitampe ri kinbꞌij, ix kibꞌij kamik kujeꞌ pa we jun tinimit riꞌ, kujkꞌojiꞌk jun junabꞌ chilaꞌ, kaqabꞌan qakꞌay rech kaqachꞌek qarajil.
14 Vous qui ne savez pas même ce qui sera demain.
¡Man ne iwetaꞌm taj jas ri kakꞌulmataj chweꞌq! ¿La iwetaꞌm jas rukꞌ kajunumataj wi ri ikꞌaslemal? Jer ix kꞌo ri sutzꞌ xaq kꞌa te kukꞌut qꞌanoq ribꞌ xuqujeꞌ xaq kꞌa teꞌ kasachik.
15 Car qu’est-ce que votre vie? C’est une vapeur qui paraît pour un peu de temps, et qui ensuite sera dissipée. Au lieu de dire: Si le Seigneur le veut; et: Si nous vivons, nous ferons ceci ou cela.
Ri qas rajawaxik kibꞌij are: we karaj ri Ajawxel kujkꞌasiꞌk, kujkꞌasiꞌ waꞌ rech kaqabꞌano ri qachomam ubꞌanik.
16 Mais maintenant vous vous complaisez dans vos vaines présomptions. Toute complaisance semblable est mauvaise.
Man je ta kꞌu riꞌ tajin kibꞌano, kinaꞌ nimal che taq ri iwetzelal, man utz ta kꞌut unaꞌik nimal.
17 Celui donc qui sait le bien à faire et qui ne le fait pas, est coupable de péché.
Xaq jeriꞌ xapachin ri retaꞌm ubꞌanik utzilal kꞌa te riꞌ man kuchakubꞌej taj, kamakunik.