< Jacques 1 >
1 Jacques, serviteur de Dieu et de Notre Seigneur Jésus-Christ, aux douze tribus qui sont dans la dispersion, salut.
Neni Yakobu, ntumintumi gwa Mlungu na gwa Mtuwa Yesu Kristu, nuwalembera mwenga makabila lilongu na mawili ga Israeli yagaweriti kila pahala pasipanu! Nuwalamsiya.
2 Considérez comme sujet d’une joie complète, mes frères, lorsque vous tombez en diverses tentations,
Walongu wangu, muliholi kuwera na nemeleru nakamu pampatwa na majeru ga ntambu yingiyingi,
3 Sachant que l’épreuve de votre foi produit la patience;
muvimana handa kujerwa kwa njimiru yenu hayiwapanani uhepelera.
4 Or la patience rend les œuvres parfaites, de manière que vous soyez parfaits, accomplis, et ne manquant de rien.
Muweri na unakaka kuwera uhepelera wenu hawumalili lihengu mngati mwenu, mpati kuwera teratera na wagangamala pota kupungukiwa shoseri.
5 Que celui à qui manque la sagesse, la demande à Dieu qui donne à tous en abondance, et ne reproche rien, et elle lui sera donnée.
Kumbiti handa yumu gwenu kahera luhala, su kafiruwa kumluwa Mlungu, nayomberi hakamupanani, toziya Mlungu kawapanani woseri kwa uvuwa na kwa mawoku mawili.
6 Mais qu’il demande avec foi, sans aucun doute; car celui qui doute est semblable au flot de la mer, qui est agité et poussé çà et là par le vent.
Kumbiti kafiluwa kuluwa kwa njimiru pota na shashatika. Muntu yakawera na shashatika ndo kawera gambira makupala ga mubahali, geni gasukumwa na kwaswakwaswa na lipuga.
7 Que cet homme donc ne s’imagine pas recevoir quelque chose de Dieu.
Su muntu yakawera na maholu gingi, nakalihola kuwera kapata shoseri shilii kulawa kwa Mtuwa.
8 L’homme double d’esprit est inconstant dans toutes ses voies.
Toziya muntu yakawera na maholu gingi, kagalambuka galambuka munjira zyakuwi.
9 Que celui de nos frères qui est dans l’abaissement se réjouisse de son élévation,
Mlongu yakawera muhushu, kafiruwa kunemelera kwa kukweniziwa kwakuwi,
10 Et le riche de son abaissement, parce qu’il passera comme la fleur de l’herbe,
nayomberi mlunda kafiruwa kunemelera kwa kusulusiwa kwakuwi, toziya mlunda hakawuki gambira uluwa wa kuntundu.
11 Car le soleil s’est levé avec ses ardeurs, et il a desséché l’herbe, et sa fleur est tombée, et le charme de sa beauté s’est évanoui: ainsi le riche, lui aussi, se flétrira dans ses voies.
Mshenji gulawira na kwa livuki lyakuwi likalipa liyumiziya vimeru, na uluwa wakuwi utuluka na uherepa wakuwi woseri upera. Ntambu iraa ayi mlunda nayomberi akagamiziwi mumahengu gakuwi.
12 Bienheureux l’homme qui souffre patiemment la tentation, parce qu’après avoir été éprouvé, il recevra la couronne de vie, que Dieu a promise à ceux qui l’aiment.
Mbaka muntu yakasigala mwaminika mumajeru, toziya pakahepelera, hakanki lijenjeri lyakuwi, ukomu ulii Mlungu wakawalagiliti walii yawamfira.
13 Que nul, lorsqu’il est tenté, ne dise que c’est Dieu qui le tente; car Dieu ne tente point pour le mal, et il ne tente lui-même personne;
Handa muntu pakajerwa nakalonga, “Njerwa na Mlungu!” Toziya Mlungu hapeni kajerwi na ukondola, ama hapeni kamujeri muntu yoseri.
14 Mais chacun est tenté par sa concupiscence, qui l’entraîne et le séduit.
Kumbiti muntu kazyangalirwa pakanikwa na kugomuziwa na matamata zyakuwi zidoda.
15 Puis la concupiscence lorsqu’elle a conçu, enfante le péché, et le péché, quand il a été consommé, engendre la mort.
Shakapanu matamata payiwula ilera vidoda, na vidoda pavikamala vilera kuhowa.
16 Ne vous y trompez donc point, mes frères bien-aimés.
Walongu wangu yanuwafira, muntu nakawapayira!
17 Toute grâce excellente et tout don parfait vient d’en haut et descend du père des lumières, en qui il n’y a ni changement, ni ombre de vicissitudes.
Kila lifupu liherepa na lyalikamilika lilawa kumpindi kwa Mlungu Tati, yakanyawiti miweru yoseri yaiwera kulyera. Mlungu hapeni kagalambuki ama kuwera na ntambu ya kugalambuka.
18 Car c’est volontairement qu’il nous a engendrés par la parole de vérité, afin que nous fussions comme les prémices de ses créatures.
Kwa kufira kwakuwi mweni katupananiti ukomu kwa shisoweru shakuwi shanakaka, su tuweri gambira mabenu ga kwanja pakati pa viwumbi vyakuwi.
19 Vous le savez, mes frères bien-aimés. Ainsi, que tout homme soit prompt à écouter, lent à parler, et lent à la colère;
Walongu wangu yanuwafira, mushiholi shisoweru ashi, kila muntu kapikaniri kamkamu, kumbiti nakalopokera kulonga ama kukalala.
20 Car la colère de l’homme n’opère point la justice de Dieu.
Muntu yakawera na maya kaweza ndiri kutenda galii yagamfiriziya Mlungu yagawera ga nakaka.
21 C’est pourquoi, rejetant toute impureté et tout excès de malice, recevez avec docilité la parole entée en vous, qui peut sauver vos âmes.
Hangu, muleki kutali vitwatira vyoseri vidoda na matendu madoda gavuwa gageneya, mumjimiri Mlungu na kwanka shisoweru shashiyalitwi mumyoyu mwenu, na shiweza kuwalopoziya.
22 Mais pratiquez cette parole, et ne l’écoutez pas seulement, vous trompant vous-mêmes.
Namulipayira mwaweni kwa kupikinira hera shisoweru sha Mlungu, su mtendi ntambu yashilonga.
23 Car si quelqu’un écoute la parole et ne la pratique pas, celui-là sera comparé à un homme qui regarde dans un miroir le visage qu’il a reçu en naissant.
Toziya muntu yakapikanira hera shisoweru pota kutenda ntambu yashilonga, kalifana na muntu yakalilola sheni shakuwi mweni mushiloleru.
24 Il s’est regardé, et s’en est allé, et aussitôt il a oublié quel il était.
Kalilolaga, shakapanu kagenda zyakuwi, na katepu kalyaluwa ntambu yakawera.
25 Mais celui qui examine à fond la loi parfaite, la loi de la liberté, et qui s’y attache, n’écoutant pas pour oublier, mais pour agir, celui-là sera bienheureux dans ce qu’il fera.
Kumbiti muntu yakalilola weri lilagaliru teratera lyaliwapanana wantu ulekeru, na yakendereya kulikolera, na kulipikanira ndiri hera na shakapanu kulilyaluwa, kumbiti kalitenda nakamu, muntu ayu hakatekelerwi mukila shintu shakatenda.
26 Si quelqu’un croit être religieux, et ne met pas un frein à sa langue, mais séduit son propre cœur, sa religion est vaine.
Handa muntu pakalishera kuwera yomberi ndo muntu gwa njira ya kumfata Mlungu, kumbiti kaweza ndiri kululewelera lulimi lwakuwi, su kalipayira mweni, na njira yakuwi ya kumfata Mlungu yahera mota.
27 La religion pure et sans tache devant Dieu le Père, la voici: Visiter les orphelins et les veuves dans leurs afflictions, et se conserver sans être souillé par ce siècle.
Njira yaiherepa ya kumfata Mlungu na yahera likosa kulongolu kwa Mlungu Tati ndo ayi. Kuwatanga washiwa na wakenja mutabu zyawu, na kulilolera weri weni nawudodisiwa pasipanu.