< Hébreux 12 >
1 Etant donc environnés d’une si grande nuée de témoins, déchargeons-nous de tout poids et du péché qui nous enveloppe, et courons par la patience au combat qui nous est proposé;
Rumal kꞌu che ri sutital qij kumal sibꞌalaj kꞌi winaq ri tajin kujilow loq, qaya bꞌa kanoq ri raꞌlal ri makaj ri xaq kujuqꞌatej, xane are qilij ri bꞌinem ri kꞌo chiqawach.
2 Contemplant l’auteur et le consommateur de la foi, Jésus qui, dans la vue de la joie qui lui était proposée, a souffert la croix, méprisant la honte, et qui est maintenant assis à la droite du trône de Dieu.
Are qila ri Jesús rumal cher chirij areꞌ kuꞌl wi qakꞌuꞌx rumal areꞌ xmajin loq ri qakojobꞌal xuqujeꞌ are katzꞌaqatisan na. Are ri Jesús xqꞌiꞌowik ri kꞌixibꞌal are xkamik cho ri ripbꞌal rumal cher retaꞌm chi kakiꞌkot na are kikꞌow chupam ri kꞌaxkꞌolal. Chanim kꞌut tꞌuyul pa uwiqiqꞌabꞌ ri utꞌuyulibꞌal ri Dios pa ri kaj.
3 Pensez donc à celui qui a supporté une telle contradiction de la part des pécheurs soulevés contre lui, afin que vous ne vous lassiez point, et que vous ne soyez défaillants en vos âmes.
Chixchoman chirij ri xnoꞌjinik ri Jesús. Sibꞌalaj e kꞌi winaq xeꞌtzelan uwach xuqujeꞌ xkibꞌan kꞌax che, man xtzalij ta kꞌu kan chirij. Rumal riꞌ man kuya taj kixqꞌiꞌtaj chubꞌanik ri tajin kibꞌano.
4 Car vous n’avez point encore résisté jusqu’au sang en combattant contre le péché;
Kꞌamajaꞌ ya kixkamisaxik pa ri chꞌoꞌj ri kibꞌan rukꞌ ri mak.
5 Et vous avez oublié la consolation qui vous parle comme à des fils, disant: Mon fils, ne méprise point le châtiment du Seigneur, et lorsqu’il te reprend, ne te laisse pas abattre.
La xsachan kꞌu chiꞌwe ri utzij ri Dios ri bꞌiꞌtal loq chuyaꞌik ichuqꞌabꞌ jeriꞌ rumal cher ix ralkꞌwaꞌl ri Dios. Ri tzij ri xbꞌix loq chiꞌwe kubꞌij: Nukꞌojol, man kawetzelaj taj ri pixabꞌ ri kuya ri Ajawxel chawe, xuqujeꞌ man katchuquchubꞌ taj are katuyajo.
6 Car le Seigneur châtie celui qu’il aime, et il frappe de verges tout fils qu’il reçoit.
Rumal cher ri Dios kusukꞌumaj ri kuloqꞌaj xuqujeꞌ kurapuj ri kukꞌamawaꞌj che ralkꞌwaꞌl.
7 Ne vous découragez pas dans le châtiment. Dieu vous traite comme ses fils; car quel est le fils que ne corrige pas son père?
Ri Dios kixukꞌamawaꞌj che ralkꞌwaꞌl we kikochꞌo ri uyojonik ri Dios, rumal cher man kꞌo ta jun tataxel riꞌ ri mat kuꞌyaj ri ralkꞌwaꞌl.
8 Que si vous êtes hors du châtiment auquel tous ont été soumis, vous êtes donc des enfants illégitimes, et non des fils.
We man kixuyaj ri Dios jetaq ri kubꞌan chike ri e ralkꞌwaꞌl, man qas ta bꞌa ix ralkꞌwaꞌl ri Dios riꞌ.
9 De plus, nous avons reçu la correction des pères de notre chair, et nous les révérions; ne nous soumettrons-nous pas beaucoup plus au Père des esprits, afin que nous vivions?
Ojer, are uj akꞌalabꞌ na, ri e qatat qanan rech ri uwachulew xeꞌqanimaj pune xujkiyajo. La are ta kꞌu mat kaqanimaj ri Dios, ri qatat ri kꞌo pa ri kaj, rumal we kaqanimaj ri kubꞌij kaqarik na jun alik kꞌaslemal.
10 Car quant à eux, c’était dans l’espace de peu de jours, et selon leur volonté qu’ils nous corrigeaient; mais celui-ci, c’est en vue de ce qui est utile pour que nous recevions sa sanctification.
Qas tzij ri qatat qanan ojer xujkiyajo xuqujeꞌ xujkipixibꞌaj jun janipa qꞌij jetaq ri xkaj, ri Dios kꞌut kujupixabꞌaj rumal karaj kujuxik tyoxalaj taq winaq jacha ri areꞌ sibꞌalaj tyox.
11 Tout châtiment paraît être dans le présent un sujet de tristesse et non de joie; mais ensuite, il produit pour ceux qu’il a exercés un fruit de justice plein de paix.
Qas tzij man kꞌo ta jun pixabꞌ ri qas kaqaj pa ranimaꞌ jun, xane sibꞌalaj kꞌax kanoꞌwik, pune jeriꞌ are kakꞌamawaꞌtajik kuya jaꞌmaril, sukꞌal chike ri xekꞌamawaꞌnik.
12 C’est pourquoi, relevez vos mains languissantes et vos genoux défaillants,
Rumal bꞌa riꞌ, pune qꞌiꞌtajinaq chi ri iqꞌabꞌ xuqujeꞌ ri iwaqan, chikꞌamawaꞌj ichuqꞌabꞌ.
13 Et faites des voies droites pour vos pieds, afin que le boiteux ne s’égare point, mais plutôt qu’il se redresse.
Chixbꞌinoq pa ri sukꞌ bꞌe, rech ri man kakwin taj kabꞌinik, kutzirik xuqujeꞌ kuchapleꞌj bꞌinem.
14 Recherchez la paix avec tous, et la sainteté sans laquelle nul ne verra Dieu;
Chixkꞌoloq pa jaꞌmaril kukꞌ konojel ri winaq xuqujeꞌ chinimaj ri Dios rumal cher we man kixnimanik man kiꞌwila ta uwach riꞌ ri Dios.
15 Veillant à ce que personne ne manque à la grâce de Dieu, à ce qu’aucune racine amère, poussant en haut ses rejetons, n’empêche la bonne semence, et ne souille l’âme d’un grand nombre;
Qas chiwilaꞌ chi man kꞌo ta jun mat kuriq ri utoqꞌobꞌ ri Dios, xuqujeꞌ chi man kꞌo ta jun kakꞌiy kachkatem pa ranimaꞌ jeriꞌ man kubꞌan ta kꞌax chike nikꞌaj chik.
16 Et à ce qu’il n’y ait point de fornicateur, ou de profane comme Esaü, qui, pour un seul mets, vendit son droit d’aînesse.
Xuqujeꞌ man kꞌo ta bꞌa jun kubꞌan mak kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ ixoqibꞌ xuqujeꞌ maretzelaj uwach ri Dios jetaq ri xubꞌan ri Esaú, xukꞌayij ri tewechibꞌal re ri unabꞌyaꞌlil cho jun laq urikil.
17 Car sachez que même après cela, désirant hériter de la bénédiction, il fut rejeté; et il ne trouva pas lieu au repentir, quoiqu’il l’eût sollicité avec larmes.
Xuqujeꞌ iwetaꞌm chi ri Esaú xraj chi na xukꞌamawaꞌj we tewechibꞌal riꞌ, man xkꞌamawaꞌx ta chik: Man xya ta chibꞌe che xukꞌex ukꞌuꞌx pune xoqꞌik chutayik ri tewechibꞌal.
18 Vous ne vous êtes pas approchés d’une montagne sensible, d’un feu brûlant, d’un tourbillon, d’un nuage ténébreux, d’une tempête,
Ri ix man xixqebꞌ ta chi rilik xuqujeꞌ chuchapik ri juyubꞌ Sinaí chupam ri juyubꞌ riꞌ kꞌo qꞌaqꞌ kajininik, qꞌequꞌmal, qꞌeqmuj, xuqujeꞌ kaqulja.
19 Du son d’une trompette, d’une voix proférant des paroles, et telle que ceux qui l’entendirent, demandèrent qu’on ne leur parlât plus;
Xuqujeꞌ xkita ri roqꞌibꞌal ri ukꞌaꞌ, ri uchꞌabꞌal ri Dios, are xuya ri taqanik. Ri xetowik we chꞌabꞌal riꞌ pa ri juyubꞌ Sinaí, xkibꞌochiꞌj rech katanik ri chꞌabꞌal riꞌ.
20 Car ils ne pouvaient supporter ce qui leur était dit: Et si un ani mal touche la montagne il sera lapidé.
Rumal riꞌ man kꞌo ta jun kaqꞌiꞌow unimaxik ri tajin kabꞌix chike, ri winaq o awaj ri kapaqiꞌ cho ri juyubꞌ che abꞌaj kakamisaxik o kateqꞌ che tzꞌijtzꞌik chꞌichꞌ.
21 Et en effet, ce qu’on voyait était si terrible, que Moïse s’écria: Je suis effrayé et tremblant.
Sibꞌalaj xibꞌibꞌal we jun kꞌutbꞌal riꞌ, rumal riꞌ xubꞌij ri Moisés: Tajin kinbꞌiribꞌat che xibꞌin ibꞌ.
22 Mais vous vous êtes approchés de la montagne de Sion, de la cité du Dieu vivant, de la Jérusalem céleste, d’une troupe de beaucoup de milliers d’anges;
Ri ix kꞌut xixqebꞌ chuxukut ri juyubꞌ Sión xuqujeꞌ chuxukut ri utinimit ri Dios, ri kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq. Ri tinimit riꞌ are Jerusalén ri kꞌo pa ri kaj, chilaꞌ e kꞌo wi sibꞌalaj e kꞌi mil angelibꞌ ri kakiqꞌijilaꞌj ri Dios.
23 De l’Eglise des premiers-nés, qui sont inscrits dans le ciel, de Dieu le juge de tous, des esprits des justes parfaits;
Chilaꞌ e kꞌo wi konojel ri xuꞌkꞌamawaꞌj ri Dios che ralkꞌwaꞌl xuqujeꞌ xuya bꞌe chike kekꞌojiꞌk pa ri kaj, ix kixqebꞌ rukꞌ ri Dios ri kuqꞌat na tzij puꞌwiꞌ ri winaq cho ri uwachulew. Chilaꞌ rukꞌ ri Dios e kꞌo wi ri uxlabꞌal kech ri e sukꞌ taq winaq ri xbꞌan sukꞌ chike rumal ri Dios.
24 Du médiateur de la nouvelle alliance, Jésus, et d’une aspersion de sang plus éloquente que celle du sang d’Abel.
Ix xixqebꞌ rukꞌ ri Jesús, naꞌtaj chiꞌwe chi xa rumal ri Areꞌ ri Dios xubꞌan jun kꞌakꞌ chꞌekom tzij iwukꞌ ix. Tyox che ri ukikꞌel ri Jesús ri xtixtobꞌik are xkamik xeꞌkuyutaj ri qamak. Rumal kꞌu riꞌ, ri Jesús are nim uqꞌij cho ri Abel, rumal cher ri ukikꞌel ri Abel man kakuyun taj xane are karaj kabꞌan qꞌatoj tzij.
25 Gardez-vous de rejeter celui qui vous parle. Car s’ils n’ont pas échappé, ceux qui rejetèrent celui qui leur parlait sur la terre, nous échapperons bien moins, nous qui écartons celui qui nous parle du ciel;
Chiwila bꞌa iwibꞌ, miwetzelaj ri uchꞌabꞌal ri Dios rumal cher we man xtoqꞌobꞌisax kiwach ri winaq aꞌj Israel ri e kꞌo cho ri uwachulew, la are ta kꞌu katoqꞌobꞌisax qawach uj we man kaqato ri chꞌabꞌal upetik pa ri kaj ri kujupixabꞌaj.
26 Celui dont la voix alors ébranla la terre, et qui maintenant s’annonce, disant: Encore une fois, et j’ébranlerai non-seulement la terre, mais le ciel même.
Ojer, ri chꞌabꞌal riꞌ xubirirej ri uwachulew, xubꞌij xuqujeꞌ loq: Kinbꞌirirej chi na junmul man xwi ta ri uwachulew, xane ri kaj rachiꞌl ri uwachulew.
27 Or en disant: Encore une fois, il indique le changement des choses muables, comme étant accomplies, afin que les immuables subsistent.
Are kubꞌij ri tzij junmul chi na, tajin kubꞌij chi karesaj na bꞌik ri jastaq ri tiktalik, rech jeriꞌ xwi kekanaj kanoq ri jastaq ri man utz taj kesalabꞌaxik. Rech jeriꞌ kaqaqꞌijilaꞌj ri Dios jetaq ri kaqaj cho areꞌ, rukꞌ mochꞌochꞌem ibꞌ.
28 C’est pourquoi, prenant possession du royaume immuable, nous avons la grâce par laquelle nous puissions, étant agréables à Dieu, le servir avec crainte et respect.
Tyox che ri Dios, ri ajawarem ri kuya ri Dios chaqe man kasalabꞌataj taj. Rumal riꞌ rajawaxik kaqaqꞌijilaꞌj ri Dios rukꞌ loqꞌanik xuqujeꞌ kaqaya ri qꞌijilaꞌnik che ri kaqaj choch.
29 Car notre Dieu est un feu consumant.
Jeriꞌ, rumal cher ri qaDios are qꞌaqꞌ ri kajaꞌrisanik.