< Genèse 39 >

1 Joseph donc fut mené en Égypte, et Putiphar Egyptien, eunuque de Pharaon et chef de l’armée, l’acheta de la main des Ismaélites par lesquels il avait été amené.
U A laweia'ku la o Iosepa ilalo i Aigupita; kuaiia'ku la oia no Potipara, he luna na Parao, he luna o ka poe koa, a he kanaka no Aigupita, mai na lima aku o ka Isemaela, nana ia i lawe aku ilalo.
2 Et le Seigneur fut avec lui, et c’était un homme prospérant en toutes choses: il demeura dans la maison de son maître,
Me Iosepa no o Iehova, he kanaka ia i hoopomaikaiia, aia no ia ma ka hale o kona haku, he Aigupita.
3 Qui connaissait très bien que le Seigneur était avec lui, et que tout ce qu’il faisait, le Seigneur le dirigeait entre ses mains.
Ike ae la kona haku, aia no o Iehova me Iosepa, a na Iehova no i pono ai ka hana a pau a kona lima.
4 Ainsi Joseph trouva grâce devant son maître, et il le servait; préposé par lui à toutes choses, il gouvernait la maison qui lui était confiée, et tout ce qui avait été remis à ses soins.
A loaa ia Iosepa ka lokomaikaiia imua ona, a hookauwa aku ia nana, a hoolilo aku la oia ia ia i luna no kona ohua, a no kona waiwai a pau, a waiho aku la ia i kana mea a pau i kona lima.
5 Et le Seigneur bénit la maison de l’Egyptien à cause de Joseph, et il multiplia tous ses biens, tant à la ville que dans les champs.
Eia hoi kekahi, mai ka wa mai o kona hoolilo ana ia ia i luna no kona ohua, a maluna o kona mea a pau, hoopomaikai mai ke Akua i ko ka hale o ua kanaka Aigupita nei no Iosepa; a na Iehova no ka pomaikai o na mea a pau ona, ma ka hale, a ma ke kula.
6 Et il ne connaissait autre chose que le pain dont il se nourrissait. Or Joseph était beau de visage et d’un aspect très agréable.
A waiho iho la oia i kona mea a pau i na lima o Iosepa, aole ia i ike aku i kekahi mea nona, o ka ai ana i ai ai wale no. Ua maikai ke kino o Iosepa, he maikai no hoi ka maka.
7 C’est pourquoi, après bien des jours, sa maîtresse jeta les yeux sur Joseph et dit: Dors avec moi.
A mahope iho o keia mau mea, ike mai la na maka o ka wahine a kona haku ia Iosepa, i mai la ia, E moe kaua.
8 Mais celui-ci ne consentant nullement à cette action criminelle, lui répondit: Voilà que mon maître, toutes choses m’ayant été confiées, ignore ce qu’il a dans sa maison:
Hoole aku la ia, i aku la i ka wahine a kona haku, Aia hoi, aole ike kuu haku i na mea ia'u ma keia hale, ua waiho mai nei ko'u haku i kana mea a pau i kuu lima:
9 Et il n’y a rien qui ne soit en ma puissance, et qu’il ne m’ait livré, excepté vous, qui êtes sa femme: comment donc pourrais-je faire ce mal, et pécher contre mon Dieu?
Aohe mea nui e ae oloko o keia hale, owau wale no; aole keia i paa aku i kekahi mea ia'u, o oe wale no, no ka mea, o kana wahine no oe. Pehea la wau e hana'i i keia hewa nui, a hana ino aku i ke Akua?
10 Par des discours semblables chaque jour cette femme était importune à ce jeune homme, et lui se refusait au crime.
Koi mai la oia ia Iosepa i keia la a i keia la, aole loa ia i hoolohe iki aku ia ia, e moe me ia, a e noho me ia.
11 Or il arriva un jour que Joseph, rentré dans la maison, s’occupait de quelque travail sans témoins,
Ia manawa iho, komo ae la o Iosepa iloko o ka hale, e hana i kana hana, aohe kanaka o ka hale iloko.
12 Et qu’elle, ayant pris le bord de son manteau, dit: Dors avec moi. Mais lui, le manteau laissé dans sa main, s’enfuit et sortit dehors.
Apo mai la kela ia ia ma ke kapa ona, i mai la, E moe kaua. Haalele iho la ia i kona kapa ma ka lima ona, holo aku la a hiki iwaho.
13 Lorsque cette femme eut vu le manteau dans ses mains, et qu’elle était méprisée,
A ike aku la ua wahine la, ua haalele ia i kona kapa ma kona lima, a ua holo aku la iwaho,
14 Elle appela les gens de sa maison et leur dit: Voilà qu’il a amené ici un homme hébreu pour nous insulter. Il est venu à moi pour me corrompre; et, lorsque j’ai poussé des cris,
Kahea aku la ua wahine la i na kanaka o kona hale, olelo aku la ia lakou, i aku la, E nana oukou, ua lawe mai nei kela i ke kanaka no ka poe Hebera io kakou nei, e hoomaewaewa mai ia kakou. Hele mai la oia io'u nei e moe me au, a kahea aku la au me ka leo nui;
15 Et qu’il a entendu ma voix, il a laissé son manteau que je tenais, et s’est enfui dehors.
A lohe mai la kela i kuu hookiekie ana i kuu leo iluna, a i kuu hea ana aku, haalele iho nei oia i ke kapa ona ia'u, holo aku la a hiki iwaho.
16 Et pour preuve de sa fidélité, elle montra à son mari revenu dans la maison, le manteau qu’elle avait retenu,
Malama iho la ua wahine la i kona kapa, a hoi mai la kona haku i ka hale.
17 Et dit: L’esclave hébreu que tu as amené, est venu à moi, pour m’insulter.
Olelo aku la ua wahine la ia ia i keia mau olelo, i aku la, O ko kauwa Hebera, au i lawe mai ai io kakou nei, ua komo mai ia io'u nei e hoomaewaewa mai ia'u.
18 Mais lorsqu’il m’a entendu crier, il a laissé son manteau, que je tenais, et il s’est enfui dehors.
A hookiekie au i kuu leo iluna a kahea aku au, alaila, haalele iho la ia i ke kapa ona ia'u, a holo aku la iwaho.
19 Ces plaintes entendues, le maître trop crédule aux paroles de sa femme, fut très irrité,
A lohe ae la kona haku i ka olelo a kana wahine i olelo mai ni ia ia, i ka i ana mai, E like me keia mau olelo i hana mai ai kau kauwa ia'u; nui iho la ka huhu ona.
20 Et il envoya Joseph dans la prison où les prisonniers du roi étaient gardés, et il était là enfermé.
Lalau mai la ka haku o Iosepa ia in, hahao aku la ia ia iloko o ka halepaahao, i kahi i paa ai ka poe paa o ke alii, a paa no ia maluila ma ka halepaahao.
21 Mais le Seigneur fut avec Joseph, et ayant pitié de lui, il lui fit trouver grâce devant le chef de la prison,
Me Iosepa no o Iehova, aloha nui mai la ia ia, a haawi mai la ia ia i ka pono imua o na maka o ka mea nana i malama ka halepaahao.
22 Lequel mit sous sa main tous les prisonniers qui étaient détenus dans la prison; de sorte que tout ce qui se faisait, était soumis à Joseph.
Waiho ae la ka mea nana i malama ka halepaahao i ka poe paa a pau oloko o ka halepaahao i ka lima o Iosepa, a o na mea a pau i hanaia malaila, nana no ia i hana.
23 Il ne prenait même connaissance de rien, tout ayant été confié à Joseph, parce que le Seigneur était avec lui, et dirigeait toutes ses œuvres.
Aole hoi i nana aku ka luna o ka halepaahao i kekahi mea malalo iho o kona lima, no ka mea, aia no o Iehova me ia, a hoopomaikai mai la o Iehova i ka hana a pau ana i hana'i.

< Genèse 39 >