< Genèse 18 >
1 Or le Seigneur apparut dans la vallée de Mambré, à Abraham, assis à l’entrée de sa tente dans la grande chaleur du jour.
Mamre munna gangpi phung komma chun Pakai chu Abraham henga ahung kilah in ahi. Nikhat hi nichangsat pettah hin Abraham chu aponbuh maiya ana touvin ahi.
2 Car, lorsqu’il eut levé les yeux, trois hommes lui apparurent se tenant près de lui; et lorsqu’il les eut vus, il courut au-devant d’eux de l’entrée de sa tente, et il se prosterna en terre.
Ama ahung dahdoh in ahile akomma mithum ana din amun ahi. Amaho chu amu phat in ama alhai jel in amaho lemnan tol ah abohkhup in ahi.
3 Et il dit: Seigneur, si j’ai trouvé grâce à tes yeux, ne passe pas au-delà de ton serviteur.
Chuin Abraham'in “Ka Pakai,” tin adonbut in, “Nanghon pha nasah uleh phat chomkhat naki ngah thei diu ham.
4 J’apporterai un peu d’eau, et vous laverez vos pieds, et vous vous reposerez sous cet arbre.
Nakeng sil na ding'u kahin choi kah in hiche thing limnoiya hin ana kicholdo ta diu vin.
5 Je vous servirai aussi un peu de pain; et vous reprendrez vos forces, puis vous irez plus loin, car c’est pour cela que vous êtes venus vers votre serviteur. Ils lui répondirent: Fais ce que tu as dit.
Chule nang hon na lhacha pa hi khoto na neitah a nei hungvil ngal'u ahi leh na kholyin na mano masang in na tha kido na ding un naneh ding'u them khat nahin gon peh ing nge, ama hon aphai, nasei bang chun hin bol tan ati uve.
6 Et Abraham alla en toute hâte à sa tente vers Sara, et lui dit: Pétris vite trois mesures de fleur de farine, et fais des pains cuits sous la cendre.
Hichun Abraham chu apon buh kom langa alhai jel'in Sarah kom ah asei tan ahi, “Kinloi tah in changbong ate na dimthum tedoh in lang twi to mehnang in, chule changlhah hin keng loi tem in,” aga tin ahi.
7 Et lui-même courut au troupeau, et en prit un veau tendre et excellent; et il le donna à un serviteur qui se hâta et le fit cuire.
Hichun Abraham'in gancha ho kivah na lang ajon in bongnou athao pen asohte ho apen, gangtah in ahin hon sah in ahi.
8 Il prit aussi du beurre et du lait, et le veau qu’il avait fait cuire, et le mit devant eux; et lui-même se tenait debout près d’eux sous l’arbre.
An neh ding ho amin phat in Abraham'in bongnoi ha le bongnoi toh chule bongnou sa ahon u-chu amaho angsung ah aneh diuvin aga lui peh in amaho anneh laisen ama jong thinglim a chun ading jinge.
9 Quand ils eurent mangé, ils lui demandèrent: Où est Sara ta femme? Il répondit: La voilà dans la tente.
Chuin ama hon Abraham jah'a “Na loinu Sarah hoilam a um aham?” atiu leh Abraham'in ponbuh sunga aum nai ati.
10 L’un d’eux dit: En retournant, je viendrai vers toi en ce temps-ci, vous vivant encore, et Sara ta femme aura un fils. Ce qu’ayant entendu, Sara rit derrière la porte de la tente.
Chuin amaho lah a khat chun aseiyin, “Keima hi khovei tulai phat mama le kahung ki nungle kit ding ahi, vetan hiche phatteng chule na inneipi Sarah khun chapa khat ana hin ding ahi,” ati chu anunga ponbuh sunglam a um Sarah chun angai lhin ahi.
11 Car ils étaient tous deux vieux et d’un âge fort avancé, et Sara n’avait plus ses mois.
Abraham le Sarah chu atahsa kum lhon chu atam gel lhon tan, chule Sarah jong nao nei phat kum akhel ahi tai.
12 Elle rit en cachette, disant: Après que je suis devenue vieille, et que mon seigneur est un peu bien vieux, penserai-je au plaisir?
Hichun Sarah guhthim in ama le ama aki nuisat in hitin aseiye, “Iti hithei ding ham, kei tobang aching sa numeiyin kipana thilpha kamu ding ham, ka jipa jeng jong akum atam lheh tai,” ati.
13 Mais le Seigneur dit à Abraham: Pourquoi Sara a-t-elle ri, disant: Est-ce que vraiment je dois enfanter, moi vieille?
Pathen in Abraham jah achun aseiye, “Ipi dinga Sarah khu nuiya ka teh nunga keiman cha kanei tahbeh mong ding hi nam,” ati ham?
14 Est-ce qu’à Dieu quelque chose est difficile? Selon ma parole, je reviendrai vers toi, en ce même temps, vous vivant encore, et Sara aura un fils.
Pakai Pathen ading'a ipi ahahsa umham? keima khovei tulai phat na kahung kit ding chule Sarah in cha pasal khat anei ding ahi.”
15 Sara le nia, disant: Je n’ai pas ri; car elle était saisie de crainte. Mais le Seigneur: Il n’en est pas ainsi, dit-il; mais tu as ri.
Chuphat in Sarah chu atija tan hichun Sarah in aseilep tan, “Keima ka nuipoi” atin ahin la, “Pathen in adonbut in nangma na nui nai,” ati.
16 Lors donc que ces hommes furent partis de là, ils tournèrent les yeux vers Sodome; et Abraham allait avec eux, les reconduisant.
Hichun pasal thum hochu an aneh jou un ading doh un Sodom lang chu galdot un, ama hon adalha uvin, Abraham chu amaho thah doh ding tin lampi gei aga kilhonpin ahi.
17 Alors le Seigneur dit: Pourrai-je cacher à Abraham ce que je vais faire,
Pathen chun aseiye, “Keiman katoh gon hohi Abraham kom a kasei lou ding ham?” ati.
18 Puisqu’il doit être père d’une nation grande et très puissante, et que doivent être bénies en lui toutes les nations de la terre?
Ajeh chu Abraham chu len tah le nam hattah chule vannoi ja nam jouse Abraham jeh a phatthei chang ding ahi ngal'in,
19 Car je sais qu’il ordonnera à ses enfants et à sa maison après lui, de garder la voie du Seigneur, et de pratiquer l’équité et la justice, afin que le Seigneur accomplisse à cause d’Abraham tout ce qu’il lui a dit.
Chule achapate le ama ban a ainsung mi aman thu apeh a, chutia chu adih abol theiyu va, thu adih a atan thei na dinguva Pakai lampi ajui thei uva, chuteng le Pakaiyin Abraham chung chang'a akitep nasa chu ahin molso theina dinga ama hi kilheng doh ahiti la ka henan,” ati.
20 Le Seigneur dit donc: La clameur de Sodome et de Gomorrhe s’est multipliée, et leur péché s’est agravé outre mesure,
Hichun Pathen in Abraham ahoulimpi in “Sodom le Gomorrah douna thu kisei asangval tan chule achonset nau jong ase val tai,” ati.
21 Je descendrai, et je verrai, si la clameur qui est venue jusqu’à moi, elles l’ont accomplie par leurs œuvres: s’il n’en est pas ainsi, que je le sache.
Keima che suh ing kating ka henga thu hung kisei dungjuiya hi abol cheh'u ham, ahilou ham gapho chen inge,” ati.
22 Et ils partirent de là, et ils s’en allèrent vers Sodome; mais Abraham se tenait encore devant le Seigneur.
Hichun miho chu chukom akon in aki heiyun Sodom lang chu ajon un ache tauve, ahin lah Abraham chu Pakai masanga chun ading chah den jing in ahi.
23 Et s’approchant, il dit: Est-ce que vous perdrez le juste avec l’impie?
Abraham'in Pathen chu anailut in hitin aseiye, “Nangman michonpha atheng chule mi phalou agilouho aboncha nasuh mang tha ding ham,” ati.
24 S’il se trouve cinquante justes dans la ville, périront-ils avec les autres? et ne pardonnerez-vous pas à ce lieu à cause de ces cinquante justes, s’ils s’y trouvent?
Ijem tin khopi sunga chun michonpha som nga bang um ta le, asunga michonpha som nga ho jal'a jong chu akhomun chu khen dehlou hela nasuh mang jeng ding ham?
25 Loin de vous de faire cela, de perdre le juste avec l’impie, en sorte que le juste soit traité comme l’impie; cela n’est pas de vous: vous qui jugez toute la terre, vous ne rendrez nullement ce jugement.
Nang dinga hitobang thil nabol a, michonpha le migilou agoma natha cheh a, michonpha le migilou akibah ding chu bolda hel jengle chun kati! Leiset thutan pan adih a atan lou ding ham?” atile.
26 Le Seigneur lui répondit: Si je trouve à Sodome cinquante justes, dans l’enceinte de la ville, je pardonnerai à tout ce lieu à cause d’eux.
Hichun Pathen'in adonbut in, “keiman mi somnga thudih thilpha bol Sodom khopi a kamu doh theile, amaho jal'a chu khopi kahuhdoh ding ahi.”
27 Et reprenant. Abraham dit: Puisque j’ai déjà commencé, je parlerai à mon Seigneur, quoique je ne sois que poussière et cendre.
Hichun Abraham'in asei kit in, “Ka Pakai nangman neiphal peh thei dingle kasei ban ho kajom nom in keima vang bohse vutvai tobang kahin,
28 Et s’il y avait cinquante justes, moins cinq, détruiriez-vous, parce qu’il n’y en aurait que quarante-cinq, la ville entière? Et le Seigneur dit: Je ne la détruirai pas, si j’en trouve là quarante-cinq.
Ijem tin mi somli le nga tobang chonpha mitheng mi som nga sanga lhomjo namu le amaho jeh'a chu khopi hi nasuh mang ding ham, mi nga lhahsam jeh chun, Pathenin adonbut in, Keiman hiche khopi a hi mi som li le nga kamu doh jouva ahile sumang ponge,” ati.
29 Et il lui parla de nouveau: Mais s’il s’en trouve là quarante, que ferez-vous? Dieu répondit: Je ne la frapperai pas, à cause des quarante.
Hichun Abraham'in adeichat angaichat avel in aseiyin, “Ijem tin mi som li bou umta le,” atin chuin Pakaiyin ahoulimpi kit in, “Keiman amaho mi somli jeh a chu kasuh manglou hel ding ahi,” ati.
30 Je vous prie, Seigneur, ajouta Abraham, ne vous fâchez point, si je parle encore: Et s’il s’en trouve là trente? Le Seigneur répondit: Je ne le ferai pas, si j’en trouve là trente.
Ka Pakai lungset tah in lung hanglou jenin, Abraham atao kit leovin, neiphal peh theile chun kasei nom na laiye, Ijemtin mi som thum muta le chun,” atile Pakai Pathen in ahoulimpi in “Keiman mi somthum hijong le ka suhmang lou ding ahi,” ati.
31 Puisque j’ai déjà commencé, dit encore Abraham, je parlerai à mon Seigneur: Et s’il s’y en trouvait vingt? Le Seigneur répondit: Je ne la détruirai pas, à cause des vingt.
Hichun Abraham'in aseikit in, “Nangman neiphal peh theile ka thusei hi ka jom nome, Ijem tin mi som ni hi jongle atile,” Pakaiyin adonbut in, “Mi somni kamu jongle ka suhmang lou ding ahi,” ati.
32 Je vous conjure. Seigneur, reprit Abraham, ne vous irritez pas, si je parle encore une fois: Et s’il s’en trouve là dix? Et le Seigneur dit: Je ne la détruirai pas à cause des dix.
Abraham'in achaina in asei peh tan, “Ka Pakai Pathen nei lung han hih beh in lang, khatvei neisei sah kit le tia katao ahi, mi som muta le chun” hichun Pathen in aseiye, “Mi som kamu doh jongle kasuh manglou ding ahi,” ati.
33 Et le Seigneur s’en alla, après qu’il eut cessé de parler à Abraham, et Abraham retourna en sa demeure.
Hichun Abraham henga athusei dingin aboncha aseisoh phat'in Pakai chu ache tai; Abraham vang chu a in mun lam a ahung kile kit tai.