< Exode 24 >

1 Dieu dit aussi à Moïse: Monte vers le Seigneur, toi et Aaron, Nadab et Abiu, et les soixante dix anciens d’Israël, et vous adorerez de loin.
Pea pehē ʻe ia kia Mōsese, “ʻAlu hake koe kia Sihova, ʻa koe mo ʻElone, mo Natapi, mo ʻApiu, mo e kau mātuʻa ʻo ʻIsileli ʻe toko fitungofulu; pea punou hifo ʻakimoutolu mei he mamaʻo ʻo hū.
2 Et Moïse seul montera vers le Seigneur, et eux ne s’approcheront pas, et le peuple ne montera pas avec lui.
Pea ko Mōsese tokotaha pe ʻe haʻu ʻo ofi kia Sihova: kaeʻoua te nau haʻu ʻo ofi; pea ʻoua naʻa ʻalu hake ʻae kakai mo ia.”
3 Moïse vint donc et raconta au peuple toutes les paroles du Seigneur et ses ordonnances, et tout le peuple répondit d’une seule voix: Nous accomplirons toutes les paroles que le Seigneur a dites.
Pea naʻe haʻu ʻa Mōsese ʻo ne tala ki he kakai ʻae ngaahi folofola kotoa pē ʻa Sihova, mo e ngaahi fono kotoa pē; pea tali lea taha pe ʻae kakai kotoa pē, ʻonau pehē, “Ko e ngaahi lea kotoa pē kuo folofolaʻaki ʻe Sihova te mau fai.”
4 Or Moïse écrivit tous les discours du Seigneur, et le matin, se levant, il bâtit un autel au pied de la montagne et douze monuments selon les douze tribus d’Israël.
Pea naʻe tohi ʻe Mōsese ʻae ngaahi folofola kotoa pē ʻa Sihova, pea tuʻu hengihengi hake ia ʻi he pongipongi, ʻo ne langa ʻae feilaulauʻanga ʻi he lalo moʻunga, mo e maka ʻe hongofulu ma ua, ʻo fakatatau ki he faʻahinga ʻe hongofulu ma ua ʻo ʻIsileli.
5 Et il envoya les jeunes gens d’entre les enfants d’Israël, et ils offrirent des holocaustes, et ils immolèrent des victimes pacifiques au Seigneur, des veaux.
Pea fekau ʻe ia ʻae kau talavou ʻi he fānau ʻa ʻIsileli, pea naʻa nau ʻatu ʻae ngaahi feilaulau tutu kia Sihova, mo e ngaahi feilaulau ʻoe melino, ko e fanga pulu.
6 C’est pourquoi Moïse prit la moitié du sang et la mit dans des coupes; mais la partie qui restait, il la répandit sur l’autel.
Pea naʻe toʻo ʻe Mōsese hono vaeua mālieʻanga ʻoe toto, ʻo ne lingi ia ki he ngaahi ipu; pea ko hono vahe ʻe taha ʻoe toto naʻa ne luluku ʻaki ʻae feilaulauʻanga.
7 Prenant ensuite le livre de l’alliance, il lut, le peuple écoutant, lequel dit: Tout ce que le Seigneur a dit, nous le ferons, et nous serons obéissants.
Pea toʻo ʻe ia ʻae tohi ʻoe fuakava, ʻo ne lau ia ke ongoʻi ʻe he kakai: pea naʻa nau tala, ‘Ko e meʻa kotoa pē kuo folofola ki ai ʻa Sihova te mau fai, pea [te mau ]talangofua.”
8 Or Moïse ayant pris le sang, le répandit sur le peuple, et dit: Voici le sang de l’alliance que le Seigneur a faite avec vous selon toutes ces paroles.
Pea naʻe toʻo ʻe Mōsese ʻae toto, ʻo ne luluku ia ki he kakai, ʻo ne pehē, “Vakai, ko e toto ʻoe fuakava, ʻaia kuo fai ʻe Sihova mo kimoutolu ʻi he ngaahi folofola ni kotoa pē.”
9 Alors montèrent, Moïse et Aaron, Nadab et Abiu, et les soixante-dix anciens d’israël;
Pea toki ʻalu hake ai ʻa Mōsese, mo ʻElone, mo Natapi, mo ʻApiu, mo e kau mātuʻa ʻo ʻIsileli ʻe toko fitungofulu.
10 Et ils virent le Dieu d’Israël, et sous ses pieds comme un ouvrage de pierre de saphir, et comme le ciel, lorsqu’il est serein.
Pea naʻa nau mamata ki he ʻOtua ʻo ʻIsileli; pea naʻe ʻi hono lalo vaʻe ʻae ngāue ʻo hangē ha faliki maka ko e safaia, pea naʻe tatau mo e langi maʻa ʻa hono malama.
11 Et Dieu ne lança pas sa main sur ceux des enfants d’Israël qui s’étaient retirés au loin; et ils virent Dieu, puis ils mangèrent et ils burent.
Pea naʻe ʻikai hili hono nima ki he kau mātuʻa ʻoe fānau ʻa ʻIsileli; pea naʻa nau mamata ki he ʻOtua foki, ʻonau kai mo inu.
12 Or le Seigneur dit à Moïse: Monte vers moi sur la montagne, et sois là: je te donnerai les tables de pierre, et la loi et les commandements que j’ai écrits, afin que tu les enseignes.
Pea naʻe folofola ʻa Sihova kia Mōsese, “ʻAlu hake koe kiate au ʻi he moʻunga, pea nofo ai: pea te u tuku kiate koe ʻae maka lafalafa ʻe ua, pea mo e fono, mo e ngaahi fekau kuo u tohi; koeʻuhi ke ke ako ʻaki ia.”
13 Moïse et Josué son serviteur se levèrent; et Moïse montant sur la montagne de Dieu,
Pea naʻe tuʻu hake ʻa Mōsese mo hono tauhi ko Siosiua: pea naʻe ʻalu hake ʻa Mōsese ki he moʻunga ʻoe ʻOtua.
14 Dit aux anciens; Attendez ici jusqu’à ce que nous retournions à vous. Vous avez Aaron et Hur avec vous; s’il naît quelque question, vous leur en ferez le rapport.
Pea naʻe tala ʻe ia ki he kau mātuʻa, “Mou tatali ʻi heni kiate kimaua, ke ʻoua ke ma toe ʻomi kiate kimoutolu: pea vakai, ʻoku ʻiate kimoutolu ʻa ʻElone, mo Hua: kapau ʻe ai ha meʻa ʻi ha tangata ke fai, ke haʻu ia kiate kinaua.”
15 Et lorsque Moïse fut monté, la nuée couvrit la montagne.
Pea naʻe ʻalu hake ʻa Mōsese ki he moʻunga, pea naʻe ʻuʻufi ʻae moʻunga ʻe he ʻao.
16 Et la gloire du Seigneur reposa sur Sinaï, le couvrant de la nuée pendant six jours; mais au septième jour il appela Moïse du milieu de l’obscurité.
Pea naʻe nofo mai ʻae nāunau ʻo Sihova ki he moʻunga ko Sainai, pea naʻe ʻuʻufi ia ʻe he ʻao ʻi he ʻaho ʻe ono: pea naʻe folofola ia kia Mōsese ʻi hono fitu ʻoe ʻaho mei he loto ʻao.
17 Or l’aspect de la gloire du Seigneur était comme un feu ardent sur le sommet de la montagne, en la présence des enfants d’Israël.
Pea naʻe hā mai ʻae nāunau ʻo Sihova ʻo hangē ko e afi fakaʻauha ʻi he tumutumu ʻoe moʻunga, ʻi he ʻao ʻoe fānau ʻa ʻIsileli.
18 Et Moïse étant entré au milieu de la nuée, monta sur la montagne, et il fut là quarante jours et quarante nuits.
Pea naʻe ʻalu ʻa Mōsese ki he loto ʻao, ʻo ʻalu hake ki he moʻunga: pea naʻe ʻi he moʻunga ʻa Mōsese ʻi he ʻaho ʻe fāngofulu mo e pō ʻe fāngofulu.

< Exode 24 >