< Exode 21 >
1 Voici les ordonnances que tu leur proposeras.
“Pea ko e ngaahi fono ʻeni, ʻaia ke ke tuku ʻi honau ʻao.
2 Si tu achètes un esclave hébreu, il te servira pendant six années; à la septième, il sortira libre sans rien donner.
Kapau te ke fakatau ha tamaioʻeiki ko e Hepelū, ko e taʻu ʻe ono te ne tauhi koe: pea ʻi hono fitu ʻe ʻalu atu tauʻatāina ia taʻetotongi.
3 Qu’il s’en aille avec le même vêtement avec lequel il est entré; s’il a une femme, sa femme sortira aussi avec lui.
Kapau naʻe haʻu tokotaha pe, ʻe ʻalu kituaʻā tokotaha pe: kapau naʻe mali, pea ʻe ʻalu hono mali mo ia.
4 Mais si c’est son maître qui lui a donné une femme, et qu’elle ait enfanté des fils et des filles, la femme et ses enfants seront à son maître; pour lui, il s’en ira avec son vêtement.
Kapau naʻe foaki ha mali kiate ia ʻe hono ʻeiki, pea kuo ne fānau kiate ia ʻae fānau tangata pe ʻe fānau fefine: ko e mali mo e fānau ʻe ʻa hono ʻeiki, pea te ne ʻalu tokotaha pe ia.
5 Que si l’esclave dit: J’aime mon maître, et ma femme et mes enfants, je ne sortirai point pour être libre:
Pea kapau ʻe lea totonu ʻae tamaioʻeiki, ʻo pehē, ʻOku ou ʻofa ki hoku ʻeiki, mo hoku mali, mo ʻeku fānau; ʻe ʻikai te u ʻalu ke tauʻatāina au,
6 Son maître le présentera aux dieux, puis il le fera approcher de la porte et des poteaux, percera son oreille d’une alène; et il sera son esclave pour toujours.
Pea ʻe toki ʻomi ia ʻe hono ʻeiki ki he kau fakamaau; pea ʻe ʻomi ia foki ki he matapā, pe ki he pou ʻoe matapā; pea ʻe tui hono telinga ʻe hono ʻeiki ke ʻasi ʻaki ʻae hui; pea te ne tauhi ia ʻo fai maʻuaipē.
7 Si quelqu’un vend sa fille pour être servante, elle ne sortira pas comme les esclaves ont coutume de sortir.
“Pea kapau ʻe fakatau ʻe ha tangata hono ʻofefine ke hoko ko e kaunanga, ʻe ʻikai ʻalu kituaʻā ia ʻo hangē ko e kau tamaioʻeiki.
8 Si elle déplaît aux yeux de son maître auquel elle avait été livrée, il la laissera aller; mais il n’aura pas le pouvoir de la vendre à un peuple étranger, s’il l’a méprisée.
Kapau ʻoku ʻikai lelei ia ʻi he ʻao ʻo hono ʻeiki, ʻaia kuo ne fakanofo ia kiate ia, te ne toki tukuange ia ke huhuʻi ia: ʻoku ʻikai ngofua ʻene fakatau ia ki ha kakai kehe, koeʻuhi kuo fai taʻetotonu ia kiate ia.
9 Mais s’il l’a fiancée à son fils, il la traitera à la manière des filles libres.
Pea kapau kuo ne fakanofo ia ki hono foha, pea te ne fai kiate ia ʻo hangē ko e anga ʻae ʻofefine.
10 Que s’il en prend une autre pour son fils, il procurera à la jeune fille un autre mariage, et il ne lui refusera pas ses vêtements et le prix de sa virginité.
Kapau ʻoku ne toʻo kiate ia ʻae uaifi ʻe taha: ʻe ʻikai siʻi te ne fakasiʻisiʻi ʻene meʻakai, pe ko e kofu, mo e ngāue totonu ʻae uaifi.
11 S’il ne fait pas ces trois choses, elle sortira sans donner aucun argent.
Pea kapau ʻe ʻikai te ne fai ʻae meʻa ni ʻe tolu kiate ia, pea ʻe ʻalu atu ia ʻiate ia, ʻe tauʻatāina ia taʻetotongi.
12 Que celui qui frappe un homme, voulant le tuer, meure de mort.
“Ko ia ʻoku ne tali ha tangata, pea mate ai ia, ʻe tāmateʻi moʻoni ia.
13 Quant à celui qui n’a pas dressé d’embûches, mais aux mains duquel Dieu l’a livré, je te fixerai un lieu dans lequel il devra se réfugier.
Pea kapau naʻe ʻikai lamasi ia ʻe ha tangata, ka naʻe tukuange ia ʻe he ʻOtua ki hono nima; pea te u fakahā kiate koe ha potu ke hola ia ki ai.
14 Si quelqu’un tue son prochain de dessein prémédité et par surprise, tu l’arracheras de mon autel pour qu’il meure.
Ka koeʻuhi kapau ʻe haʻu loto lahi ha tangata ki hono kaungāʻapi, ke tāmateʻi ia ʻi he angakovi; te ke ʻave ia mei hoku feilaulauʻanga koeʻuhi ke mate ia.
15 Que celui qui frappe son père ou sa mère, meure de mort.
“Pea ko ia ʻoku ne taaʻi ʻene tamai, pe ko ʻene faʻē, ko e moʻoni ʻe tāmateʻi ia.
16 Que celui qui vole un homme et le vend, convaincu de ce crime, meure de mort.
“Pea ko ia ʻoku ne kaihaʻasi ha tangata, ʻo fakatau ia, pea kapau ʻoku ʻilo ia ʻi hono nima, ʻe tāmateʻi moʻoni ia.
17 Que celui qui maudit son père ou sa mère, meure de mort.
“Pea ko ia ʻoku ne kapeʻi ʻene tamai pe ko ʻene faʻē, ʻe tāmateʻi moʻoni ia.
18 Si des hommes se querellent et que l’un frappe son prochain avec une pierre ou avec le poing, et que celui-ci ne meure point, mais qu’il gise dans un lit;
“Pea kapau ʻe fekuki ʻae ongo tangata, pea taaʻi ʻe he tokotaha ʻae tokotaha ʻaki ʻae maka, pe tuki ʻaki hono nima, pea ʻikai mate kae toka ai:
19 S’il se lève ensuite et qu’il marche dehors avec son bâton, celui qui l’a frappé sera innocent, de telle sorte cependant qu’il compense son travail interrompu et les dépenses des médecins.
Kapau ʻe toetuʻu hake ʻo ʻeveʻeva ʻituʻa mo hono tokotoko, pea ʻe toki hao ai ʻaia naʻa ne taaʻi ia: ka ʻe totongi ia ki hono ngaahi ʻaho kuo liaki, pea te ne totongi hono fakamoʻui ke haohaoa.
20 Celui qui frappe son esclave ou sa servante avec la verge, et qu’ils meurent entre ses mains, sera coupable de crime.
“Kapau ʻe taaʻi ʻe ha tangata ʻene tamaioʻeiki, pe ko ʻene kaunanga ʻaki ha vaʻa ʻakau, pea mate ai ia ʻi hono nima; ko e moʻoni ʻe tautea ia.
21 Mais s’ils survivent un jour ou deux, il ne sera pas soumis à la peine, parce que c’est son argent.
Ka koeʻuhi kapau ʻe moʻui ia ʻi he ʻaho ʻe taha, pe ua, ʻe ʻikai tautea ia, he ko ʻene koloa ia.
22 Si des hommes se querellent, et que l’un frappe une femme enceinte, et qu’elle accouche à la vérité d’un enfant mort, mais quelle vive elle-même, il sera soumis à une amende telle que le mari de la femme la demandera et que des arbitres l’assigneront.
“Kapau ʻoku fekuki ʻae ongo tangata, pea lavea ai ha fefine feitama, pea tō ai ʻene tama, pea ngata ai hono kovi: ʻe tautea moʻoni ai ʻae tangata, ʻo hangē ko ia ʻe lea ki ai ʻae mali ʻoe fefine: pea ʻe totongi ia ʻo hangē ko e lea ʻae kau fakamaau.
23 Mais si la mort de la femme s’ensuit, il rendra âme pour âme,
Pea kapau ʻe tupu ai ʻae kovi, ke ke ʻatu ʻae moʻui ke totongi ʻae moʻui.
24 (Oeil pour œil, dent pour dent, main pour main, pied pour pied,
Ko e mata ki he mata, ko e nifo ki he nifo, ko e nima ki he nima, ko e vaʻe ki he vaʻe,
25 Brûlure pour brûlure, plaie pour plaie, meurtrissure pour meurtrissure.
Ko e tutu ki he tutu, ko e lavea ki he lavea, mo e tā ki he tā.
26 Si quelqu’un frappe l’œil de son esclave ou de sa servante, et qu’il les rende borgnes, il les laissera aller libres pour l’œil qu’il a enlevé.
“Pea kapau ʻe taaʻi ʻe ha tangata ʻae mata ʻo ʻene tamaioʻeiki pe ko e mata ʻo ʻene kaunanga, pea kui ai; pea ʻe tukuange ia ke ʻalu ʻataʻatā, koeʻuhi ko hono mata.
27 De même, s’il fait tomber la dent de son esclave ou de sa servante, il les laissera pareillement aller libres.
Pea kapau te ne taaʻi ʻene tamaioʻeiki, pea mokulu ai ʻae nifo, pe ko e nifo ʻo ʻene kaunanga; te ne tukuange ia ke ʻalu tauʻatāina koeʻuhi ko e nifo.
28 Si un bœuf frappe de la corne un homme et une femme, et qu’ils meurent, il sera lapidé, et l’on ne mangera point de sa chair, mais le maître du bœuf sera innocent.
“Kapau ʻe tuiʻi ʻe ha pulu ha tangata pe ha fefine, pea mate ai ia: ʻe tolongaki ʻae pulu ʻaki ʻae maka ke mate, pea ʻe ʻikai kai hono sino: pea ʻe ʻataʻatā ʻaia ʻoku ʻaʻana ʻae pulu.
29 Que si un bœuf frappait de la corne depuis hier et avant-hier, et qu’on ait averti son maître, et qu’il ne l’ait pas enfermé, qu’ensuite le bœuf ait tué un homme ou une femme, et le bœuf sera lapidé, et on fera mourir son maître.
Pea kapau naʻe faʻa tui ʻe he pulu ʻaki hono meʻatui, ʻi he ngaahi ʻaho naʻe hili, pea naʻe tala ia kiate ia ʻoku ʻaʻana, pea naʻe ʻikai te ne noʻotaki ia, ka kuo ne tāmateʻi ha tangata, pe ha fefine; ʻe tolongaki ʻae pulu ʻaki ʻae maka ke mate ia, pea ʻe tāmateʻi mo ia ʻoku ʻaʻana.
30 Que si une amende lui est imposée, il donnera pour son âme tout ce qui sera demandé.
Pea kapau ʻe lau paʻanga kiate ia mo hono huhuʻi, pea te ne ʻatu ʻaia kotoa pē ʻoku tala kiate ia.
31 S’il frappe aussi de la corne un garçon ou une fille, le maître sera soumis au même jugement.
Kapau kuo ne tuiʻi ha foha pe ha ʻofefine, ʻe fai kiate ia ʻo fakatatau ki ha fakamaau ni.
32 S’il se jette sur un esclave ou sur une servante, il donnera trente sicles d’argent au maître, mais le bœuf sera lapidé.
Kapau ʻe tuiʻi ʻe he pulu ha tamaioʻeiki pe ha kaunanga; ʻe ʻatu ʻe ia ki heʻena ʻeiki ʻae sikeli siliva ʻe tolungofulu, pea ʻe tolongaki ʻae pulu ʻaki ʻae maka ke mate.
33 Si quelqu’un ouvre une citerne et la creuse, et ne la couvre pas, et qu’il y tombe un bœuf ou un âne,
“Pea kapau ʻe tangaki ʻe ha tangata ha luo, pe kapau ʻe keli ʻe ha tangata ha luo, pea ʻikai ʻufiʻufi ia, pea tō ki ai ha pulu, pe ha ʻasi;
34 Le maître de la citerne rendra le prix des bêtes; mais ce qui aura péri sera à lui.
Ko ia ʻoku ʻaʻana ʻae luo te ne totongi ia, ʻo ʻatu ʻae ngaahi paʻanga kiate ia ʻoku ʻaʻana ʻae manu; ka e ʻaʻana ʻae manu mate.
35 Si le bœuf de quelqu’un blesse le bœuf d’un autre, et que ce bœuf meure, ils vendront le bœuf vivant, et ils partageront le prix, mais le corps du mort, ils le diviseront entre eux.
Pea kapau ʻe tuiʻi ʻe ha pulu ʻae tangata ʻe tokotaha ʻae pulu ʻae tangata kehe, pea mate ai ia; te na toki fakatau ʻae pulu moʻui, ʻo vaeua ʻae totongi; pea te na vaeua mo e pulu mate.
36 Mais si le maître savait que le bœuf frappait de la corne depuis hier et avant-hier, et qu’il ne l’ait point gardé, il rendra bœuf pour bœuf, mais il prendra le corps mort tout entier.
Pea kapau ʻe ʻilo, naʻe faʻa tui ʻe he pulu ʻi muʻa, pea naʻe ʻikai noʻotaki ia ʻe heʻene ʻeiki; ko e moʻoni te ne totongi ʻae pulu ʻaki ʻae pulu; pea ʻe ʻaʻana ʻae pulu mate.