< Exode 2 >
1 Après cela un homme de la famille de Lévi sortit et prit une femme de sa race;
Pea naʻe ʻalu ha tangata ʻoe faʻahinga ʻo Livai, ʻo na mali mo ha ʻofefine ʻo Livai.
2 Laquelle conçut et enfanta un fils; et le voyant beau, elle le cacha pendant trois mois.
Pea naʻe feitama ʻae fefine, ʻo ne fāʻeleʻi ʻae tama: pea ʻi heʻene mamata ki hono fakaʻofoʻofa, naʻa ne fufū ia ʻi he māhina ʻe tolu.
3 Mais comme elle ne pouvait plus le cacher, elle prit une corbeille de jonc, et l’enduisit de bitume et de poix; puis elle mit dedans le petit enfant, et l’exposa parmi les joncs de la rive du fleuve,
Pea ʻi he ʻikai te ne kei faʻa fufū ia, naʻa ne ngaohi ha vaka louʻakau, ʻo ne pani ia ʻaki ʻae kelepulu, mo e pulu, ʻo ne ʻai ʻae tamasiʻi ki loto; pea ne tuku ia ʻi he potu ʻakau ʻi he veʻe vaitafe.
4 La sœur de l’enfant se tenant au loin, et considérant l’issue de la chose.
Pea naʻe tuʻu mamaʻo atu hono tuofefine, ke vakai pe ko e hā ʻe fai kiate ia.
5 Or voilà que la fille de Pharaon descendait pour se baigner dans le fleuve, et ses jeunes filles marchaient le long du bord de l’eau. Lorsqu’elle eut vu la corbeille au milieu des joncs, elle envoya une de ses servantes, qui l’apporta.
Mo ʻene ʻalu hifo ʻae ʻofefine ʻo Felo ki he vaitafe ke pālutu; pea naʻe ʻeveʻeva hono kau fefine ʻi he veʻe vaitafe; pea ʻi heʻene mamata ki he vaka ʻi he potu ʻakau, naʻa ne fekau ʻene fefine fekau ke ʻalu ʻo ʻomi ia.
6 Ouvrant la corbeille, et y apercevant le petit enfant qui criait, elle eut pitié de lui, et dit: C’est un enfant des Hébreux.
Pea ʻi heʻene toʻo hono tāpuni, pea mamata ia ki he tamasiʻi, pea vakai, naʻe tangi ʻae tamasiʻi. Pea ʻofa leva ia kiate ia, ʻo ne pehē, “Ko e tamasiʻi eni ʻae kau Hepelū.”
7 Alors la sœur de l’enfant: Voulez-vous, lui dit-elle, que j’aille, et que je vous fasse venir une femme des Hébreux qui puisse nourrir ce petit enfant?
Pea pehē leva ʻe hono tuofefine ki he ʻofefine ʻo Felo, “ʻE lelei kiate koe ʻeku ʻalu ʻo ui ha fefine toutama mei he kau Hepelū, koeʻuhi ke ne tauhi ʻae tamasiʻi maʻau?
8 Elle répondit: Va. La jeune fille alla et appela sa mère,
Pea talaange ʻe he ʻofefine ʻo Felo kiate ia, “ʻAlu.” Pea naʻe ʻalu ʻae taʻahine ʻo ne ui ʻae faʻē ʻae tamasiʻi.
9 À laquelle la fille de Pharaon ayant parlé: Prends, dit-elle, cet enfant, et nourris-le-moi; c’est moi qui te donnerai ton salaire. La femme prit et nourrit l’enfant; et quand il eut grandi elle le remit à la fille de Pharaon,
Pea pehēange ʻe he ʻofefine ʻo Felo kiate ia, “Toʻo ʻae tamasiʻi ni ʻo ʻave, mo ke tauhi ia maʻaku, pea te u totongi koe. Pea naʻe ʻave ʻe he fefine ʻae tamasiʻi, ʻo ne tauhi ki ai.
10 Qui l’adopta pour son fils, et lui donna le nom de Moïse, disant: C’est de l’eau que je l’ai tiré.
Pea naʻe tupu ʻae tamasiʻi, pea naʻe ʻomi ia ki he ʻofefine ʻo Felo, pea hoko ia ko ʻene tama. Pea naʻa ne ui hono hingoa ko Mōsese: He naʻa ne pehē, “Ko e meʻa ʻi heʻeku ʻohake ia mei he vai.”
11 En ces jours-là, après que Moïse fut devenu grand, il sortit vers ses frères, et il vit leur affliction, et un Egyptien frappant un des Hébreux ses frères.
Pea ʻi he ngaahi ʻaho ko ia kuo tupu ʻo lahi ai ʻa Mōsese, naʻe ʻeveʻeva ia kituaʻā ki hono ngaahi kāinga, ʻo ne mamata ki heʻenau ngaahi kavenga: pea naʻa ne sio ki he tangata ʻIsipite ʻoku ne taaʻi ʻae Hepelū, ko e tokotaha ʻi hono kāinga.
12 Or lorsqu’il eut regardé çà et là, et qu’il eut vu qu’il n’y avait personne, il tua l’Egyptien et le cacha dans le sable.
Pea fekilokilofaki ia, pea ʻi heʻene sio ʻoku ʻikai ha tangata, naʻa ne tāmateʻi ʻae tangata ʻIsipite, ʻo ne fufū ia ʻi he ʻoneʻone.
13 Et étant sorti le jour suivant, il aperçut deux Hébreux qui se querellaient; et il demanda à celui qui faisait l’injure: Pourquoi frappes-tu ton semblable?
Pea ʻi heʻene ʻalu kituaʻā ʻi hono ua ʻoe ʻaho, vakai, naʻe fekeeʻi ʻae ongo tangata Hepelū: pea lea ia kiate ia naʻe fai kovi, “Ko e hā ʻoku ke taaʻi ai ho kāinga?”
14 Celui-ci répondit: Qui t’a établi prince et juge sur nous? Est-ce que tu veux me tuer, comme hier tu as tué l’Egyptien? Moïse eut peur, et dit: Comment cette chose est-elle devenue publique?
Pea pehē mai ʻe ia, “Ko hai naʻa ne ngaohi koe ko e ʻeiki mo e fakamaau kiate kimautolu? ʻOku ke fie tāmateʻi au, ʻo hangē ko hoʻo tāmateʻi ʻae tangata ʻIsipite?” Pea naʻe manavahē ʻa Mōsese, ʻo ne pehē, “Ta kuo ʻilo ʻae meʻa ni.”
15 Cependant Pharaon apprit ce discours, et il cherchait à faire mourir Moïse, qui fuyant de sa présence, demeura dans la terre de Madian, et s’assit près d’un puits.
Pea ʻi he fanongo ʻa Felo ki he meʻa ni, naʻe holi ia ke tāmateʻi ʻa Mōsese. Ka naʻe hola ʻa Mōsese mei he ʻao ʻo Felo, pea naʻe ʻalu ia ʻo nofo ʻi he fonua ko Mitiane, pea nofo ia ki lalo ʻi he veʻe vaikeli.
16 Or le prêtre de Madian avait sept filles, qui vinrent pour puiser de l’eau; et les canaux remplis, elles désiraient abreuver les troupeaux de leur père.
Pea ko e taulaʻeiki ʻo Mitiane naʻe toko fitu hono ʻofefine: pea naʻa nau haʻu ke utu ʻae vai, ʻo fakapito ʻae ngaahi ʻaiʻanga vai ke fakainu ʻae fanga manu ʻa ʻenau tamai.
17 Les pasteurs survinrent et les chassèrent; mais Moïse se leva, et les jeunes filles défendues, il abreuva leurs brebis.
Pea naʻe haʻu ʻae kau tangata tauhi sipi ʻo tekeʻi atu ʻakinautolu: ka naʻe tuʻu hake ʻa Mōsese ʻo ne tokoni ʻakinautolu, ʻo ne fakainu ʻenau fanga manu.
18 Lorsqu’elles furent revenues vers Raguel leur père, il leur demanda: Pourquoi êtes-vous revenues plus tôt que de coutume?
Pea ʻi heʻenau aʻu atu kia Liueli ko e nau tamai, naʻe pehē ʻe ia, “Ko e hā kuo mou haʻu vave ai he ʻaho ni?”
19 Elles répondirent: Un Egyptien nous a délivrées de la main des pasteurs: de plus, il a même puisé de l’eau avec nous, et il a donné à boire à nos brebis.
Pea naʻa nau pehē, “Ko e tangata ʻIsipite naʻa ne fakahaofi ʻakimautolu mei he nima ʻoe kau tauhi sipi, ʻo ne utu foki [ʻae vai ]lahi kiate kimautolu, ʻo ne fakainu ʻae fanga manu.”
20 Mais où est-il? reprit Raguel. Pourquoi avez-vous laissé aller cet homme? appelez-le, afin qu’il mange du pain.
Pea pehē ʻe ia ki hono ngaahi ʻofefine, “Pea kuo ʻi fē ia? Ko e hā kuo mou tuku ai pe ʻae tangata? Ui ia, ke haʻu ʻo kai mā.”
21 Moïse jura donc qu’il habiterait avec lui, et il prit Séphora sa fille pour femme:
Pea naʻe loto lelei ʻa Mōsese ke nofo mo e tangata: pea naʻa ne foaki hono ʻofefine ko Sipola kia Mōsese.
22 Laquelle lui enfanta un fils qu’il appela Gersam, disant: J’ai été voyageur dans une terre étrangère. Mais elle en enfanta un autre qu’il appela Eliézer, disant: Le Dieu de mon père, mon aide, m’a délivré de la main de Pharaon.
Pea ne fanauʻi kiate ia ʻae tama, pea naʻa ne ui hono hingoa ko Kesomi; he naʻa ne pehē, “Ko e muli au ʻi he fonua foʻou.”
23 Mais après bien du temps, le roi d’Egypte mourut, et les enfants d’Israël, gémissant à cause de leurs travaux, vociférèrent, et leur clameur monta de leurs travaux jusqu’à Dieu.
Pea kuo fuoloa ange naʻe hoko ʻae pekia ʻae tuʻi ʻo ʻIsipite: pea naʻe toʻe ʻae fānau ʻa ʻIsileli, ko e meʻa ʻi honau fakapōpulaʻi, pea naʻa nau tangi, pea naʻe aʻu hake ʻenau tangi ki he ʻOtua ko e meʻa ʻi he fakapōpulaʻi.
24 Et il entendit leur gémissement, et il se souvint de l’alliance qu’il fit avec Abraham, Isaac et Jacob.
Pea naʻe ongoʻi ʻe he ʻOtua ʻenau ngaahi toʻe, pea manatuʻi ʻe he ʻOtua ʻene fuakava kia ʻEpalahame, mo ʻAisake, pea mo Sēkope.
25 Et le Seigneur regarda les enfants d’Israël et il les reconnut.
Pea naʻe ʻafio ʻae ʻOtua ki he fānau ʻa ʻIsileli, pea naʻe tokanga ʻofa ʻae ʻOtua kiate kinautolu.