< Daniel 5 >
1 Le roi Baltassar fit un grand destin à mille de ses grands, et chacun buvait selon son âge.
HANA iho la o Belehazara ke alii i ahaaina nui no kona poe alii hookahi tausani, a inu oia i ka waina imua o ua tausaui la.
2 Il ordonna donc, étant déjà ivre, qu’on apportât les vases d’or et d’argent que Nabuchodonosor son père avait emportés du temple qui fut à Jérusalem, afin que le roi, et ses grands, et ses épouses, et ses concubines y bussent.
A i ko Belehazara hoao iki ana i ka waina, kauoha mai la oia e lawe mai i na kiaha gula, a me ke kala, na mea a Nebukaneza kona makuakane i lawe mai ai mai ka luakini ma Ierusalema mai; i inu ai ke alii, a me kona poe alii, a me kana mau wahine, a me na haiawahine ana iloko o ia mau mea.
3 Alors furent apportés les vases d’or et d’argent, qu’il avait transportés du temple qui avait été à Jérusalem; et le roi, et ses grands, et ses épouses et ses concubines y burent.
Alaila lawe mai lakou i na kiaha gula, na mea i laweia, mai ka luakiui ka hale o ke Akua ma Ierusalema; a inu iho la malaila ke alii, a me kona poe alii, a me na wahine ana, a me kana mau haiawahine:
4 Ils buvaient du vin, et louaient leurs dieux d’or, et d’argent, et d’airain, et de fer, et de bois, et de pierre.
Inu iho la lakou i ka waina, a hoomaikai lakou i na akua o ke gula, o ke kala, o ke keleawe, o ka hao, o ka laau, a o ka pohaku.
5 À la même heure apparurent des doigts, comme d’une main d’homme écrivant vis-à-vis du candélabre, sur la surface de la muraille du palais du roi, et le roi regardait les doigts de la main qui écrivait.
Ia hora no, puka mai la na manamana lima kanaka, a kakau iho la maluna ae o ka ipukukui ma ka puna o ka paia o ko ke alii hale; a ike aku la ke alii i ka hapa o ka lima e kakau ana.
6 Alors le visage du roi changea, et ses pensées le troublaient; et les jointures de ses reins se brisaient, et ses genoux se heurtaient l’un contre l’autre.
Alaila ano e ae la ko ke alii maka, a pihoihoi iho la kona manao; ua naka wale iho la ke ami o kona papakole, a puke kona mau kuli i kekahi i kekahi.
7 C’est pourquoi le roi s’écria d’une voix forte qu’on introduisît les mages, les Chaldéens et les augures. Et élevant la voix, le roi dit aux sages de Babylone: Quiconque lira cette écriture et m’en donnera une interprétation manifeste sera revêtu de pourpre, et aura un collier d’or au cou, et sera le troisième dans mon royaume.
A kahea aku la ke alii me ka leo nui i alakaiia mai na hoopiopio, a me ka poe Kaledea, a me na kilokilo. Olelo aku la ke alii i ka poe naauao o Babulona, i aku la, O ka mea nana e heluhelu i keia palapala, a e hoakaka mai i ke ano, e hoaahuia oia i ke kapa ulaula, a e kauia ka lei gala ma kona a-i, a e hooliloia oia o ke kolu o na'lii ma ke aupuni.
8 Alors tous les sages du roi entrèrent, et ils ne purent lire l’écriture, ni en donner l’interprétation au roi.
A hele mai no ka poe naauao o ke alii; aole nae i hiki ia lakou ke heluhelu i ka palapala, aole hoi ke hoakaka i ke alii i ke ano.
9 D’où le roi Baltassar fut extrêmement troublé, et son visage changea, mais ses grands aussi étaient troublés.
Alaila pihoihoi nui iho la o Belehazara ke alii, ua ano e ae la kona maka, a makau pu iho la kona poe alii.
10 Or la reine, à cause de ce qui était arrivé au roi et à ses grands, entra dans la maison du festin, et, élevant la voix, elle dit: Roi, vivez à jamais, que vos pensées ne vous troublent pas, et que votre visage ne change point.
No keia mea a ke alii, a me na'lii ona, komo mai la ke alii wahine iloko o ka hale aha inu; a olelo ae la ke alii wahine, i ae la, E ke alii e, e ola mau loa oe. Mai pihoihoi kou manao, aole hoi e hooano e ae kou maka:
11 Il est un homme dans votre royaume qui a en lui-même l’esprit des dieux saints; et durant les jours de votre père, la science et la sagesse furent trouvées en lui; car même Nabuchodonosor votre père l’établit prince des mages, des enchanteurs, des Chaldéens et des augures; votre père, dis-je, ô roi;
No ka mea, e noho ana ke kanaka iloko o kou aupuni, aia iloko ona ka uhane o na akua hemolele; a i na la o kou makua, ua loaa iloko ona ka malamalama, a me ka naauao, a me ke akamai, e like me ke akamai o na akua; ka mea a ke alii a Nebukaneza, a kou makua, a ke alii kou makua no, i hoonoho ai i alii maluna o na kakauolelo, a me na magoi, a me ka poe Kaledea, a me ka poe kilokilo:
12 Parce qu’un esprit plus étendu, et la prudence, et l’intelligence, et l’interprétation des songes, et la manifestation des secrets, et le dénoûment des choses liées furent trouvés en lui, c’est-à-dire en Daniel, à qui le roi donna le nom de Baltassar. Maintenant donc que Daniel soit appelé, et il donnera l’interprétation.
No ka mea, aia iloko o Daniela ka mea a ke alii i kapa ai o Beletesaza, he uhane naauao loa, a me ke akamai, o ka hoakaka ana i na moe, ka hoomaopopo ana i na olelo nane, a me ka hoike ana i na mea pohihihi; ano e kiiia aku o Daniela, a nana no e hoakaka mai i ke ano.
13 Ainsi Daniel fut introduit devant le roi. Le roi, s’étant adressé d’abord à lui, dit: Es-tu Daniel, un des fils de la captivité de Juda, que le roi mon père a amenés de Judée?
Alaila alakaiia mai la o Daniela imua o ke alii. Olelo aku la ke alii ia Daniela, i aku la, O oe anei ua Daniela la, no ka poe pio no Iuda, ka poe a ke alii a ko'u makuakane i lawe pio ae ai mai Iuda mai?
14 J’ai ouï dire de toi que tu as l’esprit des dieux, et qu’une science, et une intelligence, et une sagesse plus étendues ont été trouvées en toi.
Ua lohe au nou, aia iloko ou ka uhane o na akua, a ua loaa iloko ou ka malamalama, a me ka naauao, a me ke akamai.
15 Et maintenant ont été introduits en ma présence les mages remplis de sagesse, afin de lire cette écriture, et de m’en donner l’interprétation; et ils n’ont pu dire le sens de ces paroles.
Ua alakaiia mai imua o'u ka poe naauao, a me ka poe kilo, i heluhelu lakou i keia palapala, a i hoakaka mai i ke ano; aole nae i hiki ia lakou ke hoike mai i ke ano o ia mea.
16 Mais moi j’ai ouï dire de toi que tu peux interpréter les choses obscures, et délier les choses liées; si donc tu peux lire cette écriture et m’en donner l’interprétation, tu seras vêtu de pourpre, tu auras un collier d’or autour de ton cou, et tu seras le troisième prince dans royaume.
A ua lohe au nou, e hiki ia oe ke hoakaka mai i ke ano, a e hoike mai i na mea pohihihi. Ano hoi, ina e hiki ia oe ke heluhelu i keia palapala, a e hoakaka mai i ke ano, alaila e hoaahuia oe i ke kana ulaula, a e kauia he lei gula ma kou a-i, a e hooliloia oe o ko kolu no na'lii iloko o ke aupuni.
17 À quoi répondant Daniel, il dit devant le roi: Que vos présents soient pour vous, et donnez les dons de votre maison à un autre; mais je vous lirai l’écriture, ô roi, et je vous montrerai son interprétation.
Ekemu aku la o Daniela, i aku la imua o ke alii, E malama i kou haawina nou iho, a me kou uku na hai; aka, e heluhelu no au ia palapala no ke alii, a e hoakaka no hoi au i ke ano.
18 Ô roi, le Dieu Très-Haut donna le royaume et la magnificence, la gloire et l’honneur, à Nabuchodonosor votre père.
E ke alii e, ua haawi mai ke Akua kiekie ia Nebukaneza i kou makua, i ke aupuni, a me ka nani, a me ka hanohano, a me ka mahaloia mai;
19 Et à cause de la magnificence qu’il lui avait donnée, tous les peuples, les tribus, les langues tremblaient et le craignaient; et il tuait ceux qu’il voulait, et il frappait ceux qu’il voulait, et il exaltait ceux qu’il voulait, et il humiliait ceux qu’il voulait.
A no ka hanohano ana i haawi mai ai ia ia, ua makau, a haalulu iho la na lahuikanaka, a me na aina, a me na olelo imua ona; ua pepehi ia i kana mau mea i makemake ai, a na hoola no hoi oia i kana mau mea i makemake ai; na hookiekie hoi ia i kana mau mea i makemake ai, ua hoohaahaa no hoi ia i na mea ana i makemake ai.
20 Mais, quand son cœur se fut élevé, et que son esprit se fut affermi dans l’orgueil, il fut dépose du trône, et sa gloire lui fut ôtée.
Aka, i ka wa i hookiekie ai kona naau, a paakiki no hoi kona manao me ka haakei, ua kipakuia oia mai ka noho alii ona, a ua laweia'ku kona hanohano mai ona aku la.
21 Et il fut chassé loin des fils des hommes; mais même son cœur fut mis avec les bêtes, et avec les onagres était sa demeure; il mangeait aussi du foin comme le bœuf, et de la rosée du ciel son corps fut couvert, jusqu’à ce qu’il reconnût que le Très-Haut a pouvoir sur le royaume des hommes, et qu’il y élève celui qu’il veut.
Ua kipakuia oia mai na kanaka aku; a ua hooliloia kona naau e like me ko na holoholona, o kona wahi e noho ai, aia pu me na hoki hihiu; ua hanaiia oia i ka mauu e like me na bipi kauo, a hoopuluia kona kino i ka hau o ka lani; a ike oia i ke alii ana o ke Akua kiekie iloko o ke aupuni o kanaka, a me kona hoonoho ana i ka mea ana e makemake ai maluna iho.
22 Vous aussi, son fils Baltassar, vous n’avez pas humilié votre cœur, lorsque vous saviez toutes ces choses;
A o oe, e Belehazara kana keiki e, ua ike no oe i keia mea a pau, aole nae oe i hoohaahaa i kou naau iho;
23 Mais contre le dominateur du ciel vous vous êtes élevé; et les vases de sa maison ont été apportés devant vous; et vous, et vos grands, et vos épouses, et vos concubines, y avez bu du vin; et vous avez loué les dieux d’argent, et d’or, et d’airain, et de fer, et de bois, et de pierre, qui ne voient point, qui n’entendent point, qui ne sentent point; mais le Dieu qui a en sa main votre souffle et toutes vos voies, vous ne l’avez pas glorifié.
Aka, ua hookiekie oe ia oe iho maluna o ke Akua o ka lani; a na laweia mai na kiaha o kona hale imua ou, a o oe a me kou poe alii, a me kou mau wahine, a me na haiawahine au, ua inu oukou i ka waina iloko olaila; a hoolea oe i na akua kala a me ke gula, a me ke keleawe, a me ka hao, a me ka laau, a me ka pohaku, na mea ike ole, aole lohe, aole hoi i noonoo; aka, aole oe i hoonani i ke Akua, ka mea iloko o kona lima kou hanu, a nona kou mau aoao a pau.
24 C’est pour cela qu’a été envoyé par lui le doigt de la main qui a écrit ce qui est tracé.
Alaila ua hoounaia mai, mai ona mai ka hapa o ka lima; a ua kakauia keia palapala.
25 Or voici l’écriture qui a été tracée: MANÉ, THÉCEL, PHARÈS.
Eia ka palapala i kakauia: MENE, MENE, TEKELA, UPARESINA.
26 Et voici l’interprétation de ces paroles: MANÉ: Dieu a compté les jours de votre règne, et il y a mis fin.
A eia ke ano o ia mea: MENE, Ua helu mai ke Akua i kou aupuni ana, a ua hoopau ia hoi.
27 THÉCEL: Vous avez été pesé dans la balance, et vous avez été trouvé ayant trop peu de poids.
TEKELA; ua kaupaonaia oe ma ka mea kaupaona, a ua ikeia kou mama ana.
28 PHARÈS: Votre royaume a été divisé, et il a été donné aux Mèdes et aux Perses.
PERESA; ua maheleia kou aupuni, a ua haawiia'ku, no ka poe Media a me ka poe Peresia.
29 Alors, le roi ordonnant, Daniel fut vêtu de pourpre, et un collier d’or fut mis autour de son cou, et on publia à son sujet qu’il serait le troisième ayant la puissance dans son royaume.
Alaila kauoha aku la o Belehazara, a hoaahu lakou ia Daniela i ke kapa ulaula, a kau lakou i lei gula ma kona a-i, a kauoha no hoi oia nona, i lilo ai ia i ke kolu o na'lii ma ke aupuni.
30 Dans la même nuit, fut tué Baltassar, roi de Chaldée.
Ia po no pepehiia iho la a make o Belehazara ke alii o ka poe Kaledea.
31 Et Darius le Mède lui succéda au royaume, étant âgé de soixante-deux ans.
A lilo ke aupuni ia Dariu i ka Media, he kanaono kumamalua ona mau makahiki.