< Actes 22 >

1 Hommes, mes frères et mes pères, écoutez ma défense que je vais entreprendre devant vous.
“Eigi Jihudi ichil inao amadi ipa ipalsing nakhoigi mangda eigi ngakthokchabagi wa haijaba asi tabiyu!”
2 Quand ils entendirent qu’il leur parlait en langue hébraïque, il se fit encore un plus grand silence.
Mahakna Hebrew londa ngangba adu tabada makhoi amukka henna tuminna leirammi maduda Paul-na makha tarak-i.
3 Il dit donc: Je suis Juif, né à Tarse en Cilicie, élevé dans cette ville aux pieds de Gamaliel, instruit selon la vérité de la loi de nos pères, zélateur de cette loi, comme vous l’êtes vous tous aujourd’hui;
“Eihak Cilicia-gi Tarsus-ta pokpa Jihudi amani adubu ei sahar asida Gamaliel-gi maheiroi ama oina chaorakkhi. Eikhoigi ipa ipusinggi Wayel Yathangbu ningthijana tamjarakkhi aduga ngasi nakhoi pumnamakna Tengban Mapugidamak thawai luppagumna eihaksu thawai luplammi.
4 C’est moi qui ai poursuivi jusqu’à la mort ceux de cette voie, les chargeant de liens, hommes et femmes, et les jetant en prison,
Lambi asigi matung inbasingbu siba phaoba eina ot neikhi. Eihakna nupa amasung nupisingbu phaduna keisumsangda thamjinkhi.
5 Comme le prince des prêtres m’en est témoin ainsi que tous les anciens; et même, ayant reçu d’eux des lettres pour nos frères de Damas, j’y allais pour les amener enchaînés à Jérusalem, afin qu’ils fussent punis.
Purohitlen amasung ahallupki ahal laman apumbanasu eina hairiba asi achumbani haina makhoina sakhi piba ngamgani. Damascus-ta leiba Jihudi luchingbasingda i-ba chithising adu makhoidagi louraga eina mising adubu pharaga Jerusalem-da puraktuna cheirak pinaba eina mapham aduda chatlammi.”
6 Or il arriva que lorsque j’étais en chemin, et que j’approchais de Damas au milieu du jour, soudain brilla du ciel autour de moi une abondante lumière;
“Eina asum chatpada Damascus naksillaklammi, madu numit yungba matam aduwaidani ikhang khanghoudana atiyadagi yamna langba mangal amana eigi akoibada ngallaklammi.
7 Et tombant par terre, j’entendis une voix qui me disait: Saul, Saul, pourquoi me persécutes-tu?
Adudagi ei leimaida tuthakhi aduga khonjel amana eingonda, ‘Saul! Saul! Nahakna eibu karigi ot neiribano?’ haiba eina tarammi.
8 Et moi je répondis: Qui êtes-vous. Seigneur? Et il me dit: Je suis Jésus de Nazareth, que tu persécutes.
Maduda eina hangkhi, ‘Ibungo nahak kanano?’ Aduga mahakna eingonda hairak-i, ‘Eihak nangna ot neiriba Nazareth-ki Jisuni.’
9 Et ceux qui étaient avec moi virent la lumière, mais ils n’entendirent pas la voix de celui qui me parlait.
Eiga loinaba misingna mangal adu urammi adubu eingonda ngangliba mahak adugi khonjeldi makhoina takhide.
10 Alors je demandai: Que ferai-je, Seigneur? Et le Seigneur me répondit: Lève-toi, va à Damas; et là on te dira tout ce qu’il faut que tu fasses.
Aduga eina hangjakhi, ‘Ibungo, eina kari toujagadage?’ Aduga Ibungona eingonda hairak-i, ‘Hougatlu aduga Damascus-ta chatlu mapham aduda Tengban Mapuna hannana langkhraba nahakna tougadabasing adu nangonda haibigani.’
11 Et comme je ne voyais point, à cause de l’éclat de cette lumière, conduit par la main de mes compagnons, je vins à Damas.
Langlaba mangal adugi maramna eihak mit uramde maram aduna eiga loinaribasingna eibu khut samduna Damascus tanna chingbirammi.”
12 Or un certain Ananie, homme selon la loi, ayant le témoignage de tous les Juifs qui habitaient dans cette ville,
“Sahar aduda leiba Jihudi pumnamakna yamna ikai khumnaba amadi wayel yathang ngakpa amasung laining chetpa Ananias kouba nupa ama leirammi.
13 Venant à moi, et s’approchant, me dit: Saul, mon frère, regarde. Et moi, au même instant, je le regardai.
Mahakna eigi inakta laktuna leplaga eingonda hairak-i, ‘Ichil inao Saul, nahak uba phangjaro.’ Mitkup adumaktada eina amuk uba phangjare aduga eina mahakpu ure.
14 Et lui reprit: Le Dieu de nos pères t’a préordonné pour connaître sa volonté, voir le Juste, et entendre la voix de sa bouche;
Mahakna hairak-i, ‘Eikhoigi ipa ipusinggi Tengban Mapuna mahakki aningba khangnaba, Achumba chatpa Ibungo Mahak adu uba phangnanaba amasung mahakmakki khonjelna ngangba tananaba nahakpu khandokle.
15 Parce que tu lui seras témoin devant tous les hommes, de ce que tu as vu et entendu.
Nahakna ukhraba amasung takhraba adugi maramda mi pumnamakta tamnaba nahakna Ibungo mahakki sakhi oigani.
16 Et maintenant, que tardes-tu? Lève-toi, reçois le baptême et lave tes péchés en invoquant son nom.
Houjik nahakna karigi thintharibano? Hougatlu, baptize lou amadi Ibungoda haijaduna napapsing chamthokchou.’
17 Et il arriva qu’étant de retour à Jérusalem, et priant dans le temple, je tombai dans un ravissement d’esprit,
“Eina Jerusalem-da hallaklammi aduga Mapugi Sanglenda eina haijaringeida, uhanbiba ama eina urammi.
18 Et je vis le Seigneur qui me disait: Hâte-toi, et sors vite de Jérusalem; car ils ne recevront pas le témoignage que tu rends de moi.
Maduda eina Ibungobu urammi aduga asumna mahakna eingonda hairak-i, ‘Khonglei thuro, thunamak Jerusalem thadoklo maramdi eigi maramda nahakna haiba adu makhoina louroi.’
19 Et moi je répondis: Seigneur, ils savent eux-mêmes que c’est moi qui enfermais en prison et déchirais de coups dans les synagogues ceux qui croyaient en vous;
Maduda eina khumlammi, ‘Ibungo eina synagogue khudingda chattuna Ibungobu thajabasingbu phaduna keisum sangda thamkhi amasung phukhi haiba makhoina phajana khang-i.
20 Et que, lorsqu’on versait le sang d’Etienne, votre témoin, j’étais là, et j’y consentais, et je gardais les vêtements de ses meurtriers.
Ibungogi sakhi oikhiba Stephen-bu hatpa matamda ei isasu mapham aduda leirammi. Mahak hatpa adu eihakna yakhi amasung mahakpu hatlibasing adugi maphi marolsing eina sennarammi.’
21 Et il me dit: Va, parce que je t’enverrai bien loin vers les nations.
Maduda Ibungona eingonda hairak-i, ‘Chatlo! Eina nahakpu mapham asidagi thapna Jihudi nattaba phurupsingda thagani.’”
22 Ils l’avaient écouté jusqu’à ce mot; mais alors ils élevèrent leur voix, disant: Ôte de la terre un pareil homme, car ce serait un crime de le laisser vivre.
Paul-na ngangba wa adu masi phaoba makhoina tarammi, adudagi makhoina khonjel houna laorak-i, “Asigumba mi asi malemdagi mang-hankhro! Mahak hatlu! Mahak hingbada matik chade!”
23 Eux donc, poussant de grands cris, jetant leurs vêtements, et lançant de la poussière en l’air,
Makhoina laona laona makhoigi maphi marol koihai hairammi amasung nongthaklomda uphul chaikhatlammi.
24 Le tribun ordonna de le conduire dans le camp, de le déchirer de verges, et de le mettre à la question, afin de savoir pourquoi ils criaient ainsi contre lui.
Lanmi leiphamda Paul-bu pusinnaba lanmi makok aduna magi lanmisingda yathang pirammi. Aduga Jihudisingna mahakki mathakta asuk kanna laoribasi kari maramgi laoribano haiba khangnanaba Paul-bu phuduna hangnaba mahakna yathang pirammi.
25 Mais lorsqu’ils l’eurent lié avec des courroies, Paul dit au centurion qui était près de lui: Vous est-il permis de flageller un citoyen romain non condamné?
Makhoina mahakpu phunaba pullabada Paul-na manakta lepliba lanmi chamagi mapu aduda hairak-i, “Rome-gi mi amabu maral amagi wayendringeida phuba asi wayel pathapna yabra?”
26 Ce qu’ayant entendu, le centurion se rendit auprès du tribun, et l’avertit, disant: Qu’allez-vous faire? car cet homme est citoyen romain.
Lanmi chamagi mapu aduna masi tabada, mahakna lanmi makokki manakta chattuna hairammi, “Nahakna touribasi karino? Nupa adu Rome-gi mi amani.”
27 Et le tribun venant à lui, demanda: Dis-moi, es-tu Romain? Et Paul répondit: Oui.
Maram aduna lanmi makok aduna laktuna Paul-da hanglak-i, “Nahak Rome-gi mi amara haibadu eingonda haiyu?” Paul-na khumlak-i, “Hoi, manni.”
28 Le tribun repartit: C’est avec beaucoup d’argent que j’ai acquis ce droit de cité. Et Paul répliqua: Moi, je suis né citoyen.
Lanmi makok aduna hairak-i, “Eina sel yamna piduna Rome-gi mi oiba phangjakhi.” Adubu Paul-na khumlak-i, “Adubu eidi pokpadagi oiraklabani.”
29 Aussitôt donc s’éloignèrent de lui ceux qui devaient lui donner la question; le tribun lui-même eut peur, après qu’il eut appris qu’il était citoyen romain, parce qu’il l’avait fait lier.
Khudak aduda Paul-bu wa hangnaba touramba mising adu mangondagi chatthokkhre. Aduga Paul Rome-gi mi amani haiba mahakna khanglakpa matamda amasung mahakpu pullubagi maramna lanmi makok adu kirammi.
30 Le lendemain, voulant savoir plus exactement de quoi il était accusé par les Juifs, il lui ôta ses liens, et ordonna aux prêtres, et à tout le conseil de s’assembler, puis il amena Paul, et le plaça au milieu d’eux.
Lanmigi makok aduna Jihudisingna Paul-bu kari maramda maral siribano haiba mahakna chap chana khangningladuna mathanggi numitta Paul-bu thadoklammi. Aduga athoiba purohitsing amasung Sanhedrin-gi mi pumnamak tinnanaba yathang pirammi. Adudagi mahakna Paul-bu puthoraktuna makhoigi mamangda lep-hallammi.

< Actes 22 >