< Actes 20 >
1 Après que le tumulte eut cessé, Paul ayant appelé les disciples, et leur ayant fait une exhortation, leur dit adieu, et partit pour aller en Macédoine.
Are xtaniꞌ ri tzukun chꞌoꞌj, ri Pablo xuꞌsikꞌij ri kojonelabꞌ rech jeriꞌ kuꞌpixibꞌaj, xuqujeꞌ kukubꞌisaj kikꞌuꞌx. Kꞌa te riꞌ xuꞌchꞌabꞌej kanoq, xeꞌ pa Macedonia.
2 Lorsqu’il eut parcouru ces contrées et fait beaucoup d’exhortations, il vint en Grèce;
Xuꞌpixabꞌaj kꞌu ri aꞌlaxik ri e kꞌo pa taq ri tinimit ri xikꞌow wi. Xuꞌtaqchiꞌj ri kojonelabꞌ kejeqiꞌk pa ri kikojobꞌal. Kꞌisbꞌal re xopan pa ri tinimit Grecia.
3 Où, après avoir séjourné trois mois, il résolut de s’en retourner par la Macédoine, les Juifs lui ayant dressé une embuscade sur le chemin qu’il devait prendre pour se rendre par mer en Syrie.
Oxibꞌ ikꞌ xkꞌojiꞌ chilaꞌ. Are jubꞌiqꞌ karaj keꞌ pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ jaꞌ rech keꞌ pa ri tinimit Siria, xuto chi ri winaq aꞌj Israel tajin kakichomaj ubꞌanik kꞌax che, rumal riꞌ xtzalij kan pa ri tinimit Macedonia.
4 Sopater, fils de Pyrrhus, de Bérée, l’accompagna, de même qu’Aristarque et Second, Thessaloniciens; Gaïus, de Derbe, et Timothée; Tychique et Trophime, tous deux d’Asie.
Xachiꞌlax kꞌu bꞌik kumal ri Sópater aj Berea, ri Aristarco, ri Segundo aj Tesalónica, ri Gayo aj Derbe, ri Timoteo, xuqujeꞌ ri Tíquico, xuqujeꞌ ri Trófimo e kojonelabꞌ aꞌj Asia.
5 Ceux-ci étant allés devant, nous attendirent à Troas;
We achyabꞌ riꞌ xenabꞌej bꞌik, xujkayeꞌj apanoq pa ri tinimit Troas.
6 Pour nous, après les jours des azymes, nous nous embarquâmes à Philippes, et en cinq jours nous les rejoignîmes à Troas, où nous demeurâmes sept jours.
Are xikꞌow ri nimaqꞌij Pascua xujel bꞌik pa ri tinimit Filipos xujeꞌ pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ jaꞌ, are ikꞌowinaq chi jobꞌ qꞌij, xubꞌeꞌqariqaꞌ pa ri tinimit Troas. Wuqubꞌ qꞌij kꞌut xujkanaj kan chilaꞌ.
7 Le premier jour de la semaine, les disciples étant assemblés pour rompre le pain. Paul, qui devait partir le lendemain, les entretenait, et il prolongea son discours jusqu’au milieu de la nuit.
Pa ri nabꞌe qꞌij rech ri wuqubꞌ qꞌij xqamulij qibꞌ rech junam kujwaꞌik, naꞌtabꞌal rech ri ukamikal ri Ajawxel Jesús. Ri Pablo kꞌut xutzijoj ri utzij ri Dios chike ri kojonelabꞌ, naj xtzijonik kꞌa xuꞌriqa na ri nikꞌaj aqꞌabꞌ rumal cher chukabꞌ qꞌij kel bꞌik chilaꞌ.
8 Or il y avait beaucoup de lampes dans le cénacle où nous étions rassemblés.
Chilaꞌ uj kꞌo wi pa ri ja ri kꞌo chi kawiq. Kꞌi qꞌaqꞌ tunal e tzijitzoj.
9 Et un jeune homme, du nom d’Eutyque, qui était assis sur la fenêtre, était enseveli dans un profond sommeil, car Paul par lait depuis longtemps, et en traîné par le sommeil, tomba du troisième étage en bas, et fut relevé mort.
Kꞌo kꞌu jun ala ubꞌiꞌ Eutico, tꞌuyul pa ri wentaꞌn pa ri urox wiq ja. Ri ala sibꞌalaj kꞌax uwaram, rumal riꞌ xtzaq loq pa ri ulew, xkamik.
10 Paul étant descendu où il était, s’étendit sur lui, et, l’ayant embrassé, dit: Ne vous troublez point, car son âme est en lui.
Xqaj kꞌu loq ri Pablo, xumatzej ri ala, xuchꞌelej, kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri winaq: Mixiꞌj iwibꞌ, we ala riꞌ kꞌaslik.
11 Puis étant remonté et ayant rompu le pain et mangé, il leur parla encore beaucoup jusqu’au jour, et il partit ainsi.
Ri Pablo xpaqiꞌ chi junmul pa ri ja, xwaꞌ kukꞌ ri kojonelabꞌ, kꞌa te riꞌ xtzijon chi na kukꞌ junmul kꞌa xsaqir na, kꞌa te riꞌ xeꞌek.
12 Or on ramena le jeune homme vivant, et ils en furent grandement consolés.
Xkikꞌam kꞌu bꞌi ri ala cho rachoch kꞌaslik. Konojel kꞌut sibꞌalaj xekiꞌkotik.
13 Pour nous, montant sur le vaisseau, nous naviguâmes vers Asson, où nous devions reprendre Paul; car il l’avait ainsi disposé, devant lui-même aller par terre.
Ri Pablo cho ulew xeꞌ pa ri tinimit Asón, uj xujeꞌ pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xqachomaj chi kaqakꞌam bꞌi ri Pablo pa riꞌ ri tinimit riꞌ.
14 Lors donc qu’il nous eut rejoints à Asson, nous le reprîmes, et nous vînmes à Mitylène.
Are xqariq ri Pablo, xok bꞌik qukꞌ pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ jaꞌ. Junam xujeꞌ pa ri tinimit Mitilene.
15 Et de là, naviguant, nous arrivâmes le jour suivant devant Chio; le lendemain nous abordâmes à Samos, et le jour d’après nous vînmes à Milet;
Chukabꞌ qꞌij qelik bꞌik chilaꞌ xujeꞌ je laꞌ pa Quío. Che ri jun qꞌij chik xujeꞌ chuchiꞌ ri jaꞌ ubꞌiꞌ Samos; xujikꞌow bꞌi pa Trogilio, kꞌa te riꞌ chukabꞌ qꞌij xujopan pa Mileto.
16 Car Paul s’était proposé de passer Ephèse sans y prendre terre, de peur d’éprouver quelque retard en Asie. Car il se hâtait, afin d’être, s’il lui eût été possible, le jour de la Pentecôte à Jérusalem.
Ri Pablo kꞌut xuchomaj chi man kikꞌow ta bꞌik pa ri tinimit Éfeso rech man kabꞌeyetaj taj pa Asia. Jeriꞌ rumal cher karaj karikꞌowisaj ri Pentecostés pa ri tinimit Jerusalén.
17 Or, de Milet envoyant à Ephèse, il appela les anciens de l’Eglise.
Are uj kꞌo chi pa ri tinimit Mileto, ri Pablo xtaqan che kisikꞌixik ri kꞌamal taq bꞌe rech ri komontyox ri kꞌo pa ri tinimit Éfeso rech katzijon kukꞌ.
18 Et lorsqu’ils furent venus près de lui, et qu’ils étaient assemblés, il leur dit: Vous savez comment, dès le premier jour où je suis entré en Asie, j’ai été en tout temps avec vous,
Are xoꞌpan ri kꞌamal taq bꞌe xubꞌij chike: Iwetaꞌm jas jeꞌ in noꞌjininaq che ri qꞌij are xinul waral pa Asia kꞌa kamik.
19 Servant le Seigneur en toute humilité, au milieu des larmes et des épreuves qui me sont survenues par les trames des Juifs;
Ronojel qꞌij are xinkꞌojiꞌ iwukꞌ xinpatanij ri Ajawxel Jesús, man xinnimarisaj ta wibꞌ. Rukꞌ oqꞌej xinbꞌan ri nuchak iwukꞌ, xuqujeꞌ xinriq kꞌi uwach kꞌaxkꞌolal rumal ronojel ri xkibꞌan ri winaq aꞌj Israel chwe.
20 Comment je ne vous ai soustrait aucune des choses utiles, et que rien ne m’a empêché de vous les annoncer, et de vous les enseigner publiquement et dans les maisons,
Pune jeriꞌ, xintzijoj ri utzij ri Dios chiꞌwe pa taq iwachoch xuqujeꞌ pa taq ri nimaq taq kꞌolibꞌal xinya ronojel uwach kꞌutuꞌn ri kajawataj chiꞌwe.
21 Prêchant aux Juifs et aux gentils la pénitence envers Dieu, et la foi en Notre Seigneur Jésus-Christ.
Xinbꞌij chike konojel ri winaq aꞌj Israel xuqujeꞌ ri man aꞌj Israel taj rajawaxik chi rajawaxik kakikꞌex kikꞌuꞌx, kakikꞌex kichomanik cho ri Dios, xuqujeꞌ kakiya kan ri kimak, rech kekojon che ri Ajawxel Jesucristo.
22 Et maintenant voilà que, lié par l’Esprit, je m’en vais à Jérusalem, ignorant ce qui doit m’y arriver:
Kamik kꞌut kineꞌ pa ri tinimit Jerusalén. Rajawaxik kinniman che ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel ri in taqowinaq loq. Man wetaꞌm ta kꞌut jas ri kabꞌan na chwe chilaꞌ.
23 Si ce n’est que, dans toutes les villes, l’Esprit-Saint m’atteste que des chaînes et des tribulations m’attendent à Jérusalem.
Xwi wetaꞌm ri ubꞌim ri Uxlabꞌixel chwe pa ronojel ri tinimit chi kinokisax na pa cheꞌ xuqujeꞌ kinriq na kꞌax are kintzalij pa Jerusalén.
24 Mais je ne crains rien de ces choses, et je ne regarde pas ma vie comme plus précieuse que moi, pourvu que j’accomplisse ma course et le ministère que j’ai reçu du Seigneur Jésus, de rendre témoignage à l’Evangile de la grâce de Dieu.
Man kinok ta kꞌu il cho we kꞌaxkꞌolal riꞌ, xuqujeꞌ man are ta qas nim kinwil wi. Are kawaj kinkꞌis ri nuchak ri nutaqem rech kinopan pa ri kꞌisbꞌal rech ri nukꞌaslemal rukꞌ kiꞌkotem xuqujeꞌ kintoꞌtaj chutzijoxik ri utzij ri Dios, chike ri winaq, are waꞌ chilibꞌetal chwe rumal ri Ajawxel Jesús. Kinbꞌij chike ri winaq chi ri Dios sibꞌalaj kutoqꞌobꞌisaj kiwach konojel.
25 Et maintenant voilà que je sais que vous ne verrez plus mon visage, vous tous au milieu desquels j’ai passé, annonçant le royaume de Dieu.
Kamik kꞌut qas wetaꞌm chi man kꞌo ta jun chiꞌwech, ri nutzijom ri utzij ri Dios che ri karil chi na nuwach junmul chik.
26 C’est pourquoi je vous prends à témoins aujourd’hui que je suis pur du sang de vous tous.
Rumal riꞌ kamik kinbꞌij chiꞌwe chi man kꞌo ta numak chiꞌwe we kiriq jun alik kamikal.
27 Car je ne me suis point refusé à vous annoncer tous les desseins de Dieu.
Rumal cher xinya ubꞌixik chiꞌwe ronojel ri uchomam ri Dios pa qawiꞌ. Man kꞌo ta jun kꞌutuꞌn ri mat xinya chiꞌwe.
28 Soyez donc attentifs et à vous et à tout le troupeau sur lequel Dieu vous a établis évêques, pour gouverner l’Eglise de Dieu, qu’il a acquise par son sang.
Chichajij bꞌa iwibꞌ, xuqujeꞌ chiꞌchajij ri qachalal kojonelabꞌ. Rumal chi ri Uxlabꞌixel xubꞌan kꞌamal taq bꞌe chiꞌwe chiꞌchajij bꞌa konojel ri qachalal ri e kojoninaq che ri Ajawxel Jesús, ri xkam cho ri ripbꞌal, xuya ri ukikꞌel rech jeriꞌ ri winaq kakiriq ri utobꞌanik ri Dios.
29 Car moi je sais qu’après mon départ s’introduiront parmi vous des loups ravissants, qui n’épargneront point le troupeau;
Wetaꞌm chi we xinel bꞌik iwukꞌ, kepe na achyabꞌ ri kakibꞌan na kꞌax chike ri kojonelabꞌ, je kakibꞌan na itzel taq kayoꞌt ri keꞌkitij chij.
30 Et que, d’au milieu de vous-mêmes, s’élèveront des hommes qui enseigneront des choses perverses, afin d’attirer les disciples après eux.
Kekꞌojiꞌ kꞌu na jujun achyabꞌ e bꞌanal taq tzij chiꞌxoꞌl, keꞌkitijoj na ri winaq che bꞌanoj tzij, keꞌkimenkꞌetij kꞌu na e kꞌi kojonelabꞌ kukꞌ.
31 C’est pourquoi, veillez, retenant en votre mémoire que pendant trois ans je n’ai cessé d’avertir avec larmes chacun de vous.
Rumal bꞌa riꞌ, chixkꞌasloq, naꞌtaj chiꞌwe chi oxibꞌ junabꞌ, chi paqꞌij chi chaqꞌabꞌ, man xintaniꞌ ta che ipixabꞌaxik rukꞌ oqꞌej.
32 Et maintenant, je vous recommande à Dieu et à la parole de sa grâce, à celui qui est puissant pour édifier, et pour donner un héritage parmi tous les sanctifiés.
Kamik kꞌut, qachalal, kixinjach kan puꞌqꞌabꞌ ri Dios rech man kasachan ta ri utzij ri Dios ri kukꞌut chiqawach chi sibꞌalaj nim ri utoqꞌobꞌ pa qawiꞌ. We tzij riꞌ kakwinik kuya ichuqꞌabꞌ, xuqujeꞌ kuya ri iwechabꞌal junam kukꞌ konojel ri e rech ri Dios.
33 Je n’ai convoité ni l’or, ni l’argent, ni le vêtement de personne, comme
Man are ta ri irajil man are ta riꞌ iwatzꞌyaq xinrayij.
34 Vous le savez vous-mêmes; parce que, à l’égard des choses dont moi et ceux qui sont avec moi avions besoin, ces mains y ont pourvu.
Qas iwetaꞌm chi xinchakun chuchꞌekik ronojel ri xajawataj chwe, xuqujeꞌ ri xajawataj chike ri e kꞌo wukꞌ.
35 Je vous ai montré en tout que c’est en travaillant ainsi qu’il faut soutenir les faibles, et se souvenir de la parole du Seigneur Jésus; car c’est lui-même qui a dit: Il est plus heureux de donner que de recevoir.
Nukꞌutum chiꞌwach chi rajawaxik kujchakunik chuchꞌekik ri kajawataj chaqe, rech jeriꞌ kujkwinik keꞌqatoꞌ ri kꞌo kirajawaxik. Xinnaꞌtaj chiꞌwe chi ri utzij ri Ajawxel Jesús ri kubꞌij: “Are utz re ri winaq ri kasipanik cho ri winaq ri kakꞌamawaꞌnik.”
36 Lorsqu’il eut dit ces choses, il se mit à genoux, et pria avec eux tous.
Are xbꞌiꞌtaj we tzij riꞌ rumal ri Pablo, xukiꞌk, xubꞌan chꞌawem kukꞌ konojel ri kojonelabꞌ.
37 Et il y eut un grand pleur parmi eux tous, et se jetant au cou de Paul, ils le baisaient,
Kꞌa te riꞌ sibꞌalaj xoꞌqꞌik. Ri aꞌlaxik xkimatzej ri Pablo xuqujeꞌ xkitzꞌumaj.
38 Affligés surtout de la parole qu’il avait dite, qu’ils ne devaient plus revoir son visage. Et ils le conduisirent jusqu’au vaisseau.
Ri aꞌlaxik xkachiꞌlaj bꞌik ri Pablo rukꞌ loqꞌanik xekijacha kanoq pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal. Are xoꞌpan chuchiꞌ ri jaꞌ xoꞌqꞌik, xkimatzej ri Pablo. Sibꞌalaj xebꞌisonik rumal xubꞌij chike chi man kakil ta chi wi uwach junmul chik.