< Actes 13 >
1 Il y avait dans l’église d’Antioche des prophètes et des docteurs, parmi lesquels Barnabé et Simon, qui s’appelait le Noir, Lucius de Cyrène, et Manahen, frère de lait d’Hérode le tétrarque, et Saul.
Aru Antioch girja te bhabobadi khan aru hikhok khan bhi thakise. Barnabas aru Simon -junke Niger koi-, aru Cyrene laga Lucius, - Herod tetrarch pora pala bhai- aru Saul.
2 Or pendant qu’ils offraient au Seigneur les saints mystères, et qu’ils jeûnaient, l’Esprit-Saint leur dit: Séparez-moi Saul et Barnabé pour l’oeuvre à laquelle je les ai appelés.
Jitia taikhan Isor ke aradhana kori kene aru upwas kori thakise, Pobitro Atma pora koise, “Tumikhan Barnabas aru Saul ke Ami nimite alag rakhi dibi, Moi taikhan nimite ki kaam ase etu kori bole karone.”
3 Alors, ayant jeûné et prié, ils leur imposèrent les mains et les firent partir.
Titia taikhan upwas rakhise aru duijon uporte hath dikena prathana kori dise, aru tai duijon ke pathai dise.
4 Et eux, étant ainsi envoyés par l’Esprit-Saint, allèrent à Séleucie, et de là ils firent voile pour Chypre.
Barnabas aru Saul ke Pobitro Atma pora Seleucia te pathai dise; aru taikhan naw te uthi kene Cyprus majuli te jaise.
5 Quand ils furent venus à Salamine, ils annonçaient la parole de Dieu dans les synagogues des Juifs. Or Jean les aidait dans le ministère.
Aru jitia duijon Salamis sheher te ponchise, taikhan Yehudi khan laga mondoli te jai kene Isor laga kotha prochar korise. Aru duijon ke modot kori bole John Mark bhi thakise.
6 Après qu’ils eurent parcouru toute l’île jusqu’à Paphos, ils trouvèrent un certain homme, magicien, faux prophète et Juif, dont le nom était Barjésu,
Aru jitia taikhan Paphos sheher laga sob jagate jaise, ta te ekjon jadu kora manu ke lok paise, Yehudi laga misa bhabobadi, tai laga naam Bar Jesus thakise.
7 Et qui était avec le proconsul Sergius Paulus, homme prudent. Celui-ci, ayant fait venir Barnabé et Saul, désirait entendre la parole de Dieu.
Etu jadu kora manu to Proconsul Sergius Paulus logote thakise, tai gyaan thaka manu asele. Tai Barnabas aru Saul ke matise, kelemane tai Isor laga kotha huni bole mon thakise.
8 Or Elymas, le magicien (car c’est ainsi qu’on interprête son nom), leur résistait, cherchant à détourner le proconsul de la foi.
Kintu Elymas “Jadu kora manu” -taike eneka naam pora he mate- taikhan ke bhirodh korise; tai proconsul ke biswas pora hatai dibole kosis korise.
9 Mais, rempli de l’Esprit-Saint, Saul, qui est le même que Paul, le regardant,
Titia Saul, junke Paul koi kene mate, taike Pobitro Atma pora bhorta hoise, aru taike bhal pora saise
10 Dit: Ô homme plein de toute malice et de toute fraude, fils du diable, ennemi de toute justice, tu ne cesses de subvertir les voies droites du Seigneur.
aru koise, “Tumi saitan laga bacha, tumi sob biya kaam pora bhorta hoi ase aru tumi logote sob letera bhabona he ase. Tumi dharmikta laga sob kisim kaam laga dushman ase. Tumi Probhu laga sidha rasta to tera kori bole kitia bhi norokhibo, hoi na nohoi?
11 Mais maintenant, voilà la main du Seigneur sur toi, et tu seras aveugle, ne voyant point le soleil jusqu’à un certain temps. Et soudain tomba sur lui une profonde obscurité et des ténèbres; et allant çà et là, il cherchait qui lui donnât la main.
Etiya sabi, Probhu laga hath tumi uporte ase, aru tumi suku andha hoi jabo. Tumi olop din nimite suryo to nadikhibo.” Etu homoi te Elymas uporte andhera ahi jaise, aru tai manu khan ke tai laga hath dhurikena loi jabole modot mangise.
12 Alors le proconsul voyant ce fait, crut, admirant la doctrine du Seigneur.
Jitia proconsul pora ki hoise etu dikhise, tai biswas korise, kelemane tai Isor laga kotha sikhai diya to asurit lagise.
13 Paul et ceux qui étaient avec lui, s’étant embarqués à Paphos, vinrent à Perge de Pamphylie. Mais Jean, se séparant d’eux, s’en retourna à Jérusalem.
Aru titia Paul aru tai laga sathi khan Paphos pora naw te uthi kene jaise aru Pamphylia jagate thaka Perga sheher te ahi jaise. Kintu John taikhan ke chari kene aru Jerusalem te wapas ahi jaise.
14 Mais eux, passant au-delà de Perge, vinrent à Antioche de Pisidie, et, étant entrés dans la synagogue le jour du sabbat, ils s’assirent.
Kintu Paul aru tai laga sathi khan Perga te jaise aru Antioch laga Pisidia jagate ponchise. Taikhan Bisram laga dinte mondoli te jai kene bohise.
15 Après la lecture de la loi et des prophètes, les chefs de la synagogue envoyèrent vers eux, disant: Hommes, nos frères, si vous avez quelque exhortation à faire au peuple, parlez.
Bhabobadi aru niyom laga kotha porha pichete, mondoli laga cholawta khan pora koise, “Bhai khan, yate laga manu khan nimite kiba bhal kotha ase koile, kobi.”
16 Alors Paul se levant, et de la main commandant le silence, dit: Hommes d’Israël, et vous qui craignez Dieu, écoutez:
Titia Paul khara korise aru hath pora dikhai kene koise, “Israel manu aru Isor ke bhoi kori kene thaka khan, huni bhi.
17 Le Dieu du peuple d’Israël a choisi nos pères, et a exalté ce peuple lorsqu’il habitait dans la terre d’Egypte, et, le bras levé, il l’en a retiré.
Israel manu laga Isor pora moi khan baba laga baba khan ke basi loise aru bisi kori dise jitia taikhan Egypt te thakise, aru Tai laga hath to uthaikene taikhan ke tai pora ulai loi anise.
18 Et pendant une durée de quarante ans, il supporta sa conduite dans le désert.
Aru chalis saal tak Tai jongol te taikhan logote thakise.
19 Puis, ayant détruit sept nations dans le pays de Chanaan, il lui en partagea la terre par le sort,
Aru jitia Tai Cannan laga sat-ta desh ke khotom kori dise, Tai etu jaga amikhan laga manu khan ke dise.
20 Après environ quatre cent cinquante ans; et ensuite, il leur donna des juges jusqu’au prophète Samuel.
Etu sob charsoh pachas saal upor hoise. Etu sob huwa pichete, Isor taikhan ke bisar dise jitia tak bhabobadi Samuel aha nai.
21 Alors ils demandèrent un roi, et Dieu leur donna Saül, fils de Cis, de la tribu de Benjamin, pendant quarante ans;
Titia taikhan raja mangise, aru Isor pora taikhan ke Kish laga chokra Saul dise, ekjon Benjamin laga jat pora, chalis saal tak raja hobole dise.
22 Puis l’ayant ôté, il leur suscita pour roi David, à qui il rendit témoignage, disant: J’ai trouvé David, fils de Jessé, homme selon mon cœur, qui fera toutes mes volontés.
Kintu Isor pora Saul ke raja laga jaga pora hatai diya pichete, taikhan nimite David ke raja bonai dise. Aru David nimite bhi Isor pora koise, ‘Moi laga mon usorte te thaka ekjon Jesse laga chokra David ke paise, tai moi laga itcha kaam sob koribo.’
23 C’est de sa postérité que Dieu, selon sa promesse, a suscité à Israël le Sauveur Jésus,
Etu manu laga khandan pora Isor Israel te bachai diya, Jisu ke pathaise, Tai Israel manu khan ke kosom diya nisena.
24 Jean, avant sa venue, ayant prêché le baptême de pénitence à tout le peuple d’Israël.
Etu sob to shuru hoise jitia, Jisu naha age te, John poila Israel manu khan ke baptizma dikene mon ghura bole koise.
25 Et lorsque Jean achevait sa course, il disait: Je ne suis pas celui que vous pensez; mais voilà que vient après moi celui dont je ne suis pas digne de délier la chaussure.
Aru jitia John laga kaam khotom kori thakise, tai hudise, ‘Moike tumikhan kun ase bhabe? Moi etu nohoi. Kintu huni bhi, ekjon ahi ase, aru tai laga theng laga juta bandhi bole bhi moi layak nai.’
26 Hommes, mes frères, fils de la race d’Abraham, c’est à vous, et à ceux qui parmi vous craignent Dieu, que la parole de ce salut a été envoyée.
Hey bhai khan, Abraham khandan laga bacha khan, apuni khan majote kun Isor ke bhoi kore, amikhan nimite he etu notun jibon laga kotha to pathai dise.
27 Car ceux qui habitaient Jérusalem, et leurs chefs, le méconnaissant et ne comprenant pas les paroles qui sont lues à chaque sabbat, ils les ont accomplies en le condamnant;
Kunkhan Jerusalem te thaki ase, aru taikhan laga cholawta khan Taike chini bole para nai, aru bhabobadi khan kowa to pura kori dise, jun to ase, hodai Bisram dinte Taike hinsa aru bodnam kori kene puri thake.
28 Et, ne trouvant en lui aucune cause de mort, ils demandèrent à Pilate de le faire mourir.
Aru taikhan Taike morai dibole eku golti napai le bhi, taikhan Pilate ke Jisu morai dibole koise.
29 Et après qu’ils eurent consommé tout ce qui était écrit de lui, le descendant du bois, ils le mirent dans un sépulcre.
Jitia Tai nimite Shastro te ki likha ase etu sob pura hoise, taikhan Cross pora Taike namai ani kene kobor te rakhidise.
30 Mais Dieu l’a ressuscité des morts le troisième jour, et pendant un grand nombre de jours il a été vu de ceux
Kintu Isor Taike mora pora aru bhi jinda kori dise.
31 Qui étaient montés avec lui de Galilée à Jérusalem, et qui sont maintenant ses témoins devant le peuple.
Aru Tai logote Galilee pora Jerusalem te kun manu khan ahise bisi din tak Taike dikhise. Aru etu manu khan Tai laga gawahi manu khan ke koi kene berai.
32 Et nous, nous vous annonçons que la promesse qui a été faite à nos pères,
Aru etu nimite amikhan etu kotha to koi kene prochar kore juntu Isor pora amikhan laga baba khan ke kosom disele.
33 Dieu l’a tenue à nos fils, ressuscitant Jésus, comme il est écrit dans le deuxième psaume: Vous êtes mon fils, je vous ai engendré aujourd’hui.
Isor he sob kotha to amikhan nimite, taikhan laga bacha khan nimite pura kori dise, Jisu ke jinda kori diya pora. Bhajan Geet te likhi kene thaka nisena: ‘Tumi Moi laga chokra ase, aji pora Moi tumi laga Baba hoise.’
34 Et qu’il l’ait ressuscité d’entre les morts, pour ne plus retourner à la corruption, c’est ce qu’il a dit par ces paroles: Je vous tiendrai les promesses sacrées faites à David, promesses inviolables.
Taike mora pora jinda kori diya motlob ase Tai laga gaw to kitia bhi napuchibo, Isor to eneka koise: Moi tumike Pobitro aru hosa asirbad dibo juntu moi David ke kosom disele.’
35 Et ailleurs encore il dit: Vous ne permettrez point que votre Saint voie la corruption.
Etu nimite tai dusra Psalms te aru koi kene ase, ‘Apuni kitia bhi Pobitro ekjon ke puchibole nadibo.’
36 Car David, après avoir servi en son temps aux desseins de Dieu, s’endormit; il fut déposé près de ses pères, et vit la corruption.
Kelemane David tai laga homoi te Isor laga itcha pora Tai nijor manu ke sewa kori thakise aru mori jaise, aru tai baba khan logot moidam te dise, aru puchi jaise.
37 Mais celui que Dieu a ressuscité d’entre les morts, n’a point vu la corruption.
Kintu Jisu junke Isor jinda kori dise, Taike puchibole diya nai.
38 Qu’il soit donc connu de vous, mes frères, que c’est par lui que la rémission des péchés vous est annoncée; et toutes les choses dont vous n’avez pu être justifiés par la loi de Moïse,
Kintu apuni khan jani lobi, manu khan, bhai khan, etu manu pora he apuni khan paap to maph pabo, aru sob biya pora ajadi pabo jun to Moses laga niyom pora bhi apnikhan ke dibole para nai.
39 Quiconque croit en lui, en est justifié par lui.
Aru jun Taike biswas kore tai bachi jabo.
40 Prenez donc garde que ne vienne sur vous ce qui est dit dans les prophètes:
Etu karone hoshiar thakibi bhabobadi khan pora ki koise etu apuni khan logote nohobole nimite:
41 Voyez, contempteurs, admirez et anéantissez-vous; car je fais une œuvre en vos jours, une œuvre que vous ne croirez pas, si on vous la raconte.
‘Sabi, hinsa kora khan, asurit hoi kene nijor harai jabi; Moi apuni khan laga homoi te kaam kori ase, Etu kaam juntu tumikhan kitia bhi biswas nakore, jodi bhi kunba apuni khan ke ahikena koi dile bhi.’”
42 Lorsqu’ils sortaient de la synagogue, on les priait de parler, le sabbat suivant, sur le même sujet.
Aru jitia Paul aru Barnabas jaise, manu khan taikhan ke anurodh korise etu kotha ahi kene aru Bisram dinte koi dibole.
43 Et quand l’assemblée se fut séparée, beaucoup de Juifs et de prosélytes servant Dieu, suivirent Paul et Barnabé qui, leur parlant, les exhortaient à persévérer dans la grâce de Dieu.
Aru jitia mondoli laga sabha khotom hoise, Yehudi khan aru Yunani bhasa kotha koi thaka Yehudi khan Paul aru Barnabas pichete jaise, aru taikhan pora duijon ke Isor laga morom to koi thaki bole nimite koise,
44 Or, le sabbat suivant, presque toute la ville s’assembla pour entendre la parole de Dieu.
Aru Bisram laga dusra dinte, pura sheher eke logote joma hoise Probhu laga kotha huni bole nimite.
45 Mais, voyant cette foule, les Juifs furent remplis de colère, et, blasphémant, ils contredisaient les paroles de Paul.
Kintu jitia Yehudi khan pora dangor bhir dikhise, taikhan suku jolise aru Paul laga biya kotha koise aru taike sorom khilai dise.
46 Alors Paul et Barnabé dirent hardiment: C’était à vous qu’il fallait d’abord annoncer la parole de Dieu; mais puisque vous la rejetez, et que vous vous jugez indignes de la vie éternelle, voilà que nous nous tournons vers les gentils; (aiōnios )
Kintu Paul aru Barnabas mon dangor kori kene koise, “Isor kotha apuni khan logote poila kobole bisi dorkar thakise. Kintu Isor kotha to hatai diya dikhi kene tumikhan Tai laga rajyote jabole layak nai, sabi, amikhan Porjati khan logot jai ase. (aiōnios )
47 Car le Seigneur nous l’a commandé en ces termes: Je t’ai établi la lumière des gentils, afin que tu sois leur salut jusqu’aux extrémités de la terre.
Etu karone Probhu he moike hukum dise, aru koise, ‘Moi tumikhan ke biswas nathaka khan laga ekta puhor bonai dise, Etu pora tumikhan prithibi laga sob kona te jai kene anonto jibon laga kotha to koi dibo.’”
48 Ce qu’entendant, les gentils se réjouirent, et ils glorifiaient la parole de Dieu; et tous ceux qui étaient préordonnés à la vie éternelle embrassèrent la foi. (aiōnios )
Jitia Porjati khan etu kotha hunise, taikhan khushi paise aru Probhu laga kotha ke dhanyavad dise. Aru jiman manu anonto jibon pabole ase eitu khan biswas kori loise. (aiōnios )
49 Ainsi la parole du Seigneur se répandait par toute la contrée.
Aru Probhu laga kotha sob usor-usor jagate prochar hoi jaise.
50 Mais les Juifs ayant animé les femmes dévotes et de qualité, et les principaux de la ville, excitèrent une persécution contre Paul et Barnabé, et les chassèrent du pays.
Kintu niyom luwa manu aru dorkar thaka maiki, aru sheher te manu majote naam thaka khan ke Yehudi khan pora Paul aru Barnabas ke digdar dibole korise, aru duijon ke taikhan laga desh pora bahar ulai dise.
51 Alors ceux-ci, ayant secoué contre eux la poussière de leurs pieds, vinrent à Icone.
Kintu Paul aru Barnabas taikhan usor pora theng laga dhula sapha korise. Aru ta te pora Iconium laga sheher te jaise.
52 Cependant les disciples étaient remplis de joie et de l’Esprit-Saint.
Aru chela khan Pobitro Atma pora bhorta hoi kene khushi pora thakise.