< 2 Samuel 19 >

1 Or, on annonça à Joab que le roi pleurait, et qu’il se lamentait sur son fils.
Birsi Yoabⱪa: Padixaⱨ Abxalom üqün yiƣlap matǝm tutmaⱪta, dǝp hǝwǝr bǝrdi.
2 Et la victoire, en ce jour-là, fut changée en deuil pour tout le peuple: car le peuple en ce jour entendit qu’on disait: Le roi pleure sur son fils.
Xuning bilǝn xu kündiki nusrǝt hǝlⱪ üqün musibǝtkǝ aylandi; qünki hǝlⱪ xu künidǝ: Padixaⱨ ɵz oƣli üqün ⱪayƣu-ⱨǝsrǝt tartiwatidu, dǝp anglidi.
3 Et le peuple évita ce jour-là d’entrer dans la ville, comme a coutume de l’éviter le peuple qui a été défait et qui s’enfuit de la bataille.
U küni hǝlⱪ soⱪuxtin ⱪeqip hijalǝttǝ ⱪalƣan adǝmlǝrdǝk, oƣriliⱪqǝ xǝⱨǝrgǝ kirdi.
4 Or, le roi couvrit sa tête, et il criait à haute voix: Mon fils Absalom! Absalom mon fils! mon fils!
Padixaⱨ yüzini yepip: I, oƣlum Abxalom, i Abxalom, mening oƣlum, mening oƣlum! — dǝp ⱪattiⱪ awaz bilǝn pǝryad kɵtürdi.
5 Joab donc, étant entré près du roi dans la maison, dit: Vous avez aujourd’hui répandu la confusion sur le visage de tous vos serviteurs, qui ont sauvé votre âme, et l’âme de vos fils et de vos filles, et l’âme de vos épouses et de vos femmes.
Lekin Yoab padixaⱨning ɵyigǝ kirip, uning ⱪexiƣa kelip: Ɵz jeningni, oƣulliring bilǝn ⱪizliringning jenini, ayalliringning jeni bilǝn kenizǝkliringning jenini ⱪutⱪuzƣan ⱨǝmmǝ hizmǝtkarlarning yüzini sǝn bügün hijalǝttǝ ⱪaldurdung!
6 Vous aimez ceux qui vous haïssent, et haïssez ceux qui vous aiment; et vous avez montré aujourd’hui que vous ne songez pas à vos officiers et à vos serviteurs; et je reconnais maintenant avec vérité que si votre fils Absalom vivait, et que nous eussions tous succombé, cela vous serait agréable.
Sǝn ɵzünggǝ nǝprǝtlinidiƣanlarni sɵyisǝn, seni sɵyidiƣanlarƣa nǝprǝtlinidiƣandǝk ⱪilisǝn! Qünki sǝn bügün sǝrdarliringni yaki hizmǝtkarliringni nǝziringdǝ ⱨeqnǝrsǝ ǝmǝs degǝndǝk ⱪilding! Qünki bügün Abxalom tirik ⱪelip, biz ⱨǝmmimiz ɵlgǝn bolsaⱪ, nǝziringdǝ yahxi bolattikǝn, dǝp bilip yǝttim.
7 Maintenant donc levez-vous, paraissez, et en leur parlant, contentez vos serviteurs: car je vous jure par le Seigneur que, si vous ne sortez, il n’en demeurera pas même un seul avec vous cette nuit; et ce sera pour vous pire que tous les maux qui sont venus sur vous depuis votre adolescence jusqu’à présent.
Əmdi qiⱪip hizmǝtkarliringning kɵngligǝ tǝsǝlliy bǝrgin; qünki mǝn Pǝrwǝrdigar bilǝn ⱪǝsǝm ⱪilimǝnki, ǝgǝr qiⱪmisang, bügün keqǝ ⱨeq adǝm sening bilǝn ⱪalmaydu. Bu bala yaxliⱪingdin tartip bügünki küngiqǝ üstünggǝ qüxkǝn ⱨǝrⱪandaⱪ baladin eƣir bolidu, — dedi.
8 Le roi se leva donc et s’assit à la porte; et l’on annonça à tout le peuple que le roi était assis à la porte; et toute la multitude vint devant le roi; mais Israël s’enfuit dans ses tabernacles.
Xuning bilǝn padixaⱨ qiⱪip dǝrwazida olturdi, ⱨǝmmǝ hǝlⱪⱪǝ: Mana, padixaⱨ dǝrwazida olturidu, degǝn hǝwǝr yǝtküzülgǝndǝ, ularning ⱨǝmmisi padixaⱨning ⱪexiƣa kǝldi. Əmma Israillar bolsa ⱨǝmmisi ⱪeqip, ɵz ɵyigǝ ⱪaytip kǝtti.
9 Et tout le peuple dans toutes les tribus d’Israël s’animait à l’envi, disant: Le roi nous a délivrés de la main de nos ennemis, lui-même nous a sauvés de la main des Philistins; et maintenant il fuit de son pays à cause d’Absalom.
Əmdi Israil ⱪǝbilisidiki ⱨǝmmǝ hǝlⱪ ƣulƣula ⱪilixip: Padixaⱨ bizni düxmǝnlirimizning ⱪolidin azad ⱪilƣan, bizni Filistiylǝrning ⱪolidin ⱪutⱪuzƣanidi. Əmma, u ⱨazir Abxalom tüpǝylidin zemindin ɵzini ⱪaquruwatidu.
10 Et Absalom, que nous avons oint pour être au-dessus de nous, est mort à la guerre. Jusqu’à quand garderez-vous le silence, et ne ramènerez-vous point le roi?
Lekin biz üstimizgǝ padixaⱨ boluxⱪa mǝsiⱨ ⱪilƣan Abxalom bolsa jǝngdǝ ɵldi. Əmdi nemixⱪa padixaⱨni yandurup elip kelixkǝ gǝp ⱪilmaysilǝr? deyixti.
11 Or, le roi David envoya à Sadoc et à Abiathar, prêtres, disant: Parlez aux anciens de Juda, disant: Pourquoi venez vous les derniers pour ramener le roi dans sa maison? (Or, la parole de tout Israël était venue jusqu’au roi en sa maison.)
Dawut padixaⱨ Zadok bilǝn Abiyatar kaⱨinlarƣa adǝm ǝwǝtip: Silǝr Yǝⱨudaning aⱪsaⱪalliriƣa: [Padixaⱨ mundaⱪ dǝydu]: — Ⱨǝmmǝ Israillarning padixaⱨni ordisiƣa ⱪayturup kelǝyli, deyixkǝn tǝliplirining ⱨǝmmisi padixaⱨning ⱪuliⱪiƣa yǝtkǝn yǝrdǝ, nemixⱪa silǝr bu ixta ulardin keyin ⱪalisilǝr?
12 Vous êtes mes frères, vous êtes mon os et ma chair: pourquoi ramenez-vous le roi les derniers?
Silǝr mening ⱪerindaxlirim, mening ǝt-ustihanlirim turup, nemixⱪa padixaⱨni elip kelixtǝ ⱨǝmmisidin keyin ⱪalisilǝr?! — dǝnglar.
13 Et dites à Amasa: N’es-tu pas mon os et ma chair? Que Dieu me fasse ceci, et qu’il ajoute cela, si tu n’es le maître de la milice devant moi, en tout temps, à la place de Joab!
Wǝ xundaⱪla yǝnǝ Amasaƣimu: Padixaⱨ mundaⱪ dǝydu: — Sǝn mening ǝt-ustihanlirim ǝmǝsmusǝn? Əgǝr seni Yoabning ornida mening ⱪeximda daim turidiƣan ⱪoxunning sǝrdari ⱪilmisam, Huda meni ursun ⱨǝm uningdin artuⱪ jazalisun — dǝnglar, — dedi.
14 Et il s’attira le cœur de tous les hommes de Juda, comme le cœur d’un seul homme; et ils envoyèrent au roi, disant: Revenez, vous et tous vos serviteurs.
Buning bilǝn u Yǝⱨudadiki adǝmlǝrning kɵngüllirini bir adǝmning kɵnglidǝk ɵzigǝ mayil ⱪildi. Ular padixaⱨⱪa adǝm mangdurup: Sǝn ɵzüng bilǝn ⱨǝmmǝ hizmǝtkarliring birgǝ yenip kelinglar, dǝp hǝwǝr yǝtküzdi.
15 Le roi donc retourna, et vint jusqu’au Jourdain; et tout Juda vint jusqu’à Galgala pour rencontrer le roi, et pour le conduire au-delà du Jourdain.
Xuning bilǝn padixaⱨ yenip Iordan dǝryasiƣiqǝ kǝldi. Yǝⱨudadiki adǝmlǝr padixaⱨni Iordan dǝryasidin ɵtküzimiz dǝp, padixaⱨning aldiƣa Gilgalƣa barƣanidi.
16 Or Séméi, fils de Géra, fils de Jémini, de Bahurim, se hâta, et descendit avec les hommes de Juda, à la rencontre du roi David,
Baⱨurimdin qiⱪⱪan Binyaminliⱪ Geraning oƣli Ximǝy aldirap kelip, Yǝⱨudadiki adǝmlǝr bilǝn qüxüp, padixaⱨning aldiƣa qiⱪti.
17 Avec mille hommes de Benjamin, et Siba, le serviteur de la maison de Saül; et ses quinze fils et vingt serviteurs étaient avec lui; et, traversant le Jourdain avant le roi,
Ximǝygǝ Binyamin ⱪǝbilisidin ming adǝm ǝgǝxti; ular bilǝn Saulning jǝmǝtidǝ hizmǝtkar bolƣan Ziba, uning on bǝx oƣli wǝ yigirmǝ hizmǝtkarimu uningƣa ⱪoxulup kǝldi; bularning ⱨǝmmisi Iordan dǝryasidin ɵtüp padixaⱨning aldiƣa qiⱪti.
18 Ils passèrent à gué, afin de conduire au-delà la maison du roi, et pour agir selon son commandement: or, Séméi, fils de Géra, prosterné devant le roi, lorsque déjà il avait passé le Jourdain,
Bir kemǝ padixaⱨning ihtiyariƣa ⱪoyulup, ailǝ tawabiatlirini ɵtküzüx üqün uyan-buyan ɵtüp yürǝtti. Padixaⱨ Iordan dǝryasidin ɵtkǝndǝ, Geraning oƣli Ximǝy kelip uning aldida yiⱪilip turup
19 Lui dit: Mon seigneur, ne considérez point mon iniquité, et ne vous souvenez pas des injures de votre serviteur au jour, mon seigneur le roi, que vous êtes sorti de Jérusalem, et ne la mettez pas en votre cœur, ô roi;
padixaⱨⱪa: Ƣojam ⱪulliriƣa ⱪǝbiⱨlik sanimiƣayla; ƣojam padixaⱨ Yerusalemdin qiⱪⱪan kündǝ ⱪullirining ⱪilƣan ⱪǝbiⱨlikini ǝslirigǝ kǝltürmigǝyla; u padixaⱨning kɵngligǝ kǝlmisun.
20 Car moi, votre serviteur, je connais mon péché, et c’est pourquoi aujourd’hui je suis venu le premier de toute la maison de Joseph, et je suis descendu à la rencontre de mon seigneur le roi.
Qünki ⱪulliri ɵzining gunaⱨ ⱪilƣinimni obdan bilidu; xunga mana, mǝn Yüsüpning jǝmǝtidin ⱨǝmmidin awwal bügün ƣojam padixaⱨni ⱪarxi elixⱪa qiⱪtimmǝn, — dedi.
21 Mais Abisaï, fils de Sarvia, répondant, dit: Est-ce que pour ces paroles, Séméi ne sera pas mis à mort, puisqu’il a maudit le christ du Seigneur?
Zǝruiyaning oƣli Abixay buni anglap: Ximǝy Pǝrwǝrdigarning mǝsiⱨ ⱪilƣinini ⱪarƣiƣan tursa, ɵlümgǝ mǝⱨkum ⱪilinix lazim bolmamdu? — dedi.
22 Et David répondit: Qu’importe à moi et à vous, fils de Sarvia? Pourquoi me devenez-vous aujourd’hui des ennemis? Est-ce donc aujourd’hui qu’un homme sera mis à mort en Israël? Est-ce que j’ignore que je suis devenu aujourd’hui roi sur Israël?
Lekin Dawut: I Zǝruiyaning oƣulliri, silǝrning mening bilǝn nemǝ karinglar? Bügün silǝr manga ⱪarxi qiⱪmaⱪqimusilǝr? Bügünki kündǝ Israilda adǝmlǝr ɵlümgǝ mǝⱨkum ⱪilinixi kerǝkmu? Bügün Israilƣa padixaⱨ ikǝnlikimni bilmǝymǝnmu? — dedi.
23 Et le roi dit à Séméi: Tu ne mourras point. Et il lui jura.
Andin padixaⱨ Ximǝygǝ: Sǝn ɵlmǝysǝn, — dedi. Padixaⱨ uningƣa ⱪǝsǝm ⱪildi.
24 Miphiboseth aussi, fils de Saül, descendit à la rencontre du roi, les pieds non lavés et la barbe non rasée; et il n’avait point lavé ses vêtements depuis le jour que le roi était sorti jusqu’au jour de son retour en paix.
Əmdi Saulning nǝwrisi Mǝfiboxǝt padixaⱨni ⱪarxi alƣili kǝldi. Padixaⱨ kǝtkǝn kündin tartip saⱪ-salamǝt ⱪaytip kǝlgǝn küngiqǝ, u ya putlirining tirniⱪini almiƣan ya saⱪilini yasimiƣan wǝ yaki kiyimlirini yumiƣanidi.
25 Et lorsqu’il fut venu à la rencontre du roi à Jérusalem, le roi lui dit: Pourquoi n’es-tu pas venu avec moi, Miphiboseth?
U padixaⱨni ⱪarxi alƣili Yerusalemdin kǝlgǝndǝ, padixaⱨ uningdin: I Mǝfiboxǝt, nemixⱪa mening bilǝn barmiding? — dǝp soridi.
26 Et, répondant, il dit: Mon seigneur le roi, mon serviteur m’a méprisé, et je lui ai dit, moi, votre serviteur, qu’il préparât mon âne, afin que montant dessus je m’en allasse avec le roi; car moi, votre serviteur, je suis boiteux.
U: I, ƣojam padixaⱨ, ⱪulliri aⱪsaⱪ bolƣaqⱪa, exikimni toⱪup, minip padixaⱨ bilǝn billǝ baray, dedim. Əmma hizmǝtkarim meni aldap ⱪoyuptu;
27 Et de plus, il m’a accusé, moi, votre serviteur, devant vous, mon seigneur le roi. Mais vous, mon seigneurie roi, vous êtes comme un ange de Dieu; faites ce qui vous est agréable.
u yǝnǝ ƣojam padixaⱨing aldida ⱪullirining ƣǝywitini ⱪildi. Lekin ƣojam padixaⱨ Hudaning bir pǝrixtisidǝktur; xuning üqün siligǝ nemǝ layiⱪ kɵrünsǝ, xuni ⱪilƣayla.
28 Car toute la maison de mon père n’a mérité que la mort de mon seigneur le roi; cependant vous m’avez placé, moi, votre serviteur, parmi les convives de votre table. Quel sujet ai-je donc d’une juste plainte, et que puis-je encore réclamer du roi?
Qünki atamning jǝmǝtining ⱨǝmmisi ƣojam padixaⱨning aldida ɵlgǝn adǝmlǝrdǝk idi; lekin sili ɵz ⱪullirini ɵzliri bilǝn ⱨǝmdastihan bolƣanlar arisida ⱪoydila; mening padixaⱨning aldida pǝryad ⱪilƣili nemǝ ⱨǝⱪⱪim bar? — dedi.
29 Le roi donc lui dit: Pourquoi parles-tu encore? ce que j’ai dit est arrêté: toi et Siba, partagez les possessions.
Padixaⱨ uningƣa: Nemixⱪa ixliring toƣrisida sɵzliwerisǝn? Mening ⱨɵkümüm, sǝn bilǝn Ziba yǝrlǝrni bɵlüxiwelinglar, — dedi.
30 Et Miphiboseth répondit au roi: Qu’il prenne même tout, puisque mon seigneur le roi est revenu pacifiquement dans sa maison.
Mǝfiboxǝt padixaⱨⱪa: Ƣojam padixaⱨ aman-esǝn ɵz ɵyigǝ kǝlgǝndin keyin, Ziba ⱨǝmmisini alsimu razimǝn! — dedi.
31 Berzellaï aussi, le Galaadite, descendant de Rogelim, conduisit le roi de l’autre côté du Jourdain, prêt à l’accompagner aussi au-delà du fleuve.
Gileadliⱪ Barzillaymu Rogelimdin qüxüp padixaⱨni Iordan dǝryasidin ɵtküzüp ⱪoyuxⱪa kelip, padixaⱨ bilǝn billǝ Iordan dǝryasidin ɵtti.
32 Or Berzellaï, le Galaadite, était très vieux, c’est-à-dire, octogénaire; ce fut lui qui fournit des vivres au roi, quand il demeurait dans le camp; car il fut un homme très riche.
Əmdi Barzillay heli yaxanƣan bir adǝm bolup, sǝksǝn yaxⱪa kirgǝnidi. Padixaⱨ Maⱨanaimda turƣan waⱪitta, uni ⱪamdiƣan dǝl muxu adǝm idi; qünki u heli katta bir kixi idi.
33 C’est pourquoi le roi dit à Berzellaï: Viens avec moi, afin que tu vives en repos avec moi à Jérusalem.
Padixaⱨ Barzillayƣa: Mening bilǝn barƣin, mǝn sǝndin Yerusalemda ɵzümningkidǝ hǝwǝr alimǝn, dedi.
34 Et Berzellaï répondit au roi: Quel est le nombre des jours de ma vie, pour que je monte avec le roi à Jérusalem?
Lekin Barzillay padixaⱨⱪa: Mening birnǝqqǝ künlük ɵmrüm ⱪalƣandu, padixaⱨ bilǝn birgǝ Yerusalemƣa baramdim?
35 Je suis octogénaire aujourd’hui. Mes sens ont-ils quelque vigueur, pour discerner le doux et l’amer? Ou le manger et le boire peuvent-ils donner du plaisir à votre serviteur? ou bien puis-je écouter encore la voix des chanteurs et des chanteuses? Pourquoi votre serviteur serait-il à charge à mon seigneur le roi?
Ⱪulliri sǝksǝn yaxⱪa kirdim. Yahxi-yamanni yǝnǝ pǝrⱪ etǝlǝymǝnmu? Yǝp-iqkinimning tǝmini tetalamdim? Yigit nǝƣmiqilǝr bilǝn ⱪiz nǝƣmiqilǝrning awazini angliyalamdim? Nemixⱪa ⱪulliri ƣojam padixaƣa yǝnǝ yük bolimǝn?
36 Moi, votre serviteur, j’irai un peu au-delà du Jourdain avec vous; je n’ai pas besoin de ce changement.
Ⱪulliri pǝⱪǝt padixaⱨni Iordan dǝryasidin ɵtküzüp andin azraⱪ uzitip ⱪoyay degǝn; padixaⱨ buning üqün nemixⱪa manga xunqǝ xapaǝt kɵrsitidila?
37 Mais je vous conjure, que je puisse, moi votre serviteur, retourner et mourir dans ma ville, et être enseveli près du sépulcre de mon père et de ma mère. Mais voici votre serviteur Chamaam, qu’il aille lui-même avec vous, mon seigneur le roi, et faites pour lui tout ce qui vous semble bon.
Ⱪullirining ɵlgǝndǝ ɵz xǝⱨirimdǝ, atam bilǝn anamning ⱪǝbrisining yenida yetixim üqün ⱪaytip ketixigǝ ijazǝt bǝrgǝyla. Əmdi mana, bu yǝrdǝ ɵz ⱪulliri Kimⱨam bar ǝmǝsmu? U ƣojam padixaⱨ bilǝn ɵtüp barsun, uningƣa ɵzlirigǝ nemǝ layiⱪ kɵrünsǝ xuni ⱪilƣayla, — dedi.
38 C’est pourquoi le roi lui dit: Que Chamaam vienne avec moi, et je ferai pour lui tout ce qui te plaira, et tout ce que tu demanderas, je te raccorderai.
Padixaⱨ: Kimⱨam mening bilǝn ɵtüp barsun; sanga nemǝ layiⱪ kɵrünsǝ uningƣa xuni ⱪilay, xundaⱪla sǝn mǝndin ⱨǝr nemǝ sorisang, sanga ⱪilimǝn, — dedi.
39 Et lorsque tout le peuple et le roi eurent passé le Jourdain, le roi baisa Berzellaï et lui souhaita toute sorte de prospérités; et celui-ci s’en retourna en sa demeure.
Andin hǝlⱪning ⱨǝmmisi Iordan dǝryasidin ɵtti, padixaⱨmu ɵtti. Andin padixaⱨ Barzillayni sɵyüp uningƣa bǝht tilidi; Barzillay ɵz yurtiƣa yenip kǝtti.
40 Le roi donc passa à Galgala, et Chamaam avec lui: mais tout le peuple de Juda avait conduit le roi au-delà du fleuve, et la moitié seulement du peuple d’Israël s’y était trouvée.
Padixaⱨ Gilgalƣa qiⱪti, Kimⱨam uning bilǝn bardi. Yǝⱨudadiki barliⱪ adǝmlǝr bilǝn Israilning hǝlⱪining yerimi padixaⱨni dǝryadin ɵtküzüp uzitip ⱪoyƣanidi.
41 C’est pourquoi tous les hommes d’Israël, accourant auprès du roi, lui dirent: Pourquoi nos frères, les hommes de Juda, vous ont-ils enlevé, et ont-ils conduit le roi et sa maison au-delà du Jourdain, et tous les hommes de David avec lui?
Andin mana, Israilning barliⱪ adǝmliri padixaⱨning ⱪexiƣa kelip: Nemixⱪa ⱪerindaxlirimiz Yǝⱨudaning adǝmliri oƣriliⱪqǝ padixaⱨni wǝ padixaⱨning ailǝ-tawabiatlirini, xundaⱪla Dawutⱪa ǝgǝxkǝn ⱨǝmmǝ adǝmlǝrni Iordan dǝryasidin ɵtküzüxkǝ muyǝssǝr bolidu? — dedi.
42 Et chaque homme de Juda répondit aux hommes d’Israël: Parce que le roi m’est plus proche; pourquoi vous irritez-vous de cela? Est-ce que nous avons mangé quelque chose venant du roi? ou nous a-t-on donné des présents?
Yǝⱨudaning ⱨǝmmǝ adǝmliri Israilning adǝmlirigǝ jawap berip: Qünki padixaⱨ bilǝn bizning tuƣⱪanqiliⱪimiz bar, nemixⱪa bu ix üqün bizdin hapa bolisilǝr? Biz padixaⱨningkidin bir nemini yiduⱪmu, yaki u bizgǝ bir in’am bǝrdimu? — dedi.
43 Et un homme d’Israël répondit aux hommes de Juda, et dit: Nous sommes auprès du roi dix fois plus, que vous; ainsi David nous appartient plus qu’à vous. Pourquoi nous avez-vous fait injure, et n’avons-nous pas été avertis les premiers pour ramener notre roi? Mais les hommes de Juda répondirent plus durement aux hommes d’Israël.
Israilning adǝmliri Yǝⱨudaning adǝmlirigǝ jawab berip: Ⱪǝbilǝ boyiqǝ alƣanda, padixaⱨning [on ikki] ülüxtin oni bizgǝ tǝwǝdur, silǝrgǝ nisbǝtǝn bizning Dawut bilǝn tehimu qongraⱪ buradǝrqilikimiz bar. Nemixⱪa bizni kɵzgǝ ilmaysilǝr? Padixaⱨimizni yandurup elip kelixkǝ awwal tǝxǝbbus ⱪilƣanlar biz ǝmǝsmiduⱪ? — dedi. Əmma Yǝⱨudaning adǝmlirining sɵzliri Israilning adǝmlirining sɵzliridin tehimu ⱪattiⱪ idi.

< 2 Samuel 19 >