< 2 Rois 23 >

1 Et ils rapportèrent au roi ce qu’elle avait dit. Et le roi envoya, et tous les anciens de Juda et de Jérusalem s’assemblèrent près de lui.
Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi pea naʻa nau tānaki fakataha kiate ia ʻae kau mātuʻa kotoa pē ʻo Siuta mo Selūsalema.
2 Et le roi monta dans le temple du Seigneur, ainsi que tous les hommes de Juda et tous ceux qui habitaient dans Jérusalem avec lui, les prêtres, les prophètes et tout le peuple, depuis le petit jusqu’au grand, et il lut, tous l’écoutant, toutes les paroles du livre de l’alliance, qui avait été trouvé dans la maison du Seigneur.
Pea naʻe ʻalu hake ʻae tuʻi ki he fale ʻo Sihova fakataha mo e kau tangata kotoa pē ʻo Siuta mo e kakai kotoa pē ʻo Selūsalema, mo e kau taulaʻeiki, mo e kau palōfita, mo e kakai kotoa pē, ʻae siʻi mo e lahi: pea naʻe lau ʻe ia ʻi honau telinga ʻae ngaahi lea kotoa pē ʻae tohi ʻoe fuakava ʻaia kuo ʻilo ʻi he fale ʻo Sihova.
3 Et le roi se tint debout dans la tribune, et fit l’alliance devant le Seigneur, afin qu’ils marchassent à la suite du Seigneur, qu’ils observassent ses préceptes, ses lois et ses cérémonies en tout leur cœur et en toute leur âme, et qu’ils rétablissent toutes les paroles de l’alliance qui étaient écrites dans ce livre; et le peuple acquiesça à l’alliance.
Pea naʻe tuʻu ʻae tuʻi ʻo ofi ki he pou ʻe taha, pea fai ʻe ia ʻae fuakava ʻi he ʻao ʻo Sihova, ke muimui ʻia Sihova, pea ke tauhi ʻene ngaahi fekau mo ʻene ngaahi fakamoʻoni, mo ʻene ngaahi tuʻutuʻuni ʻaki hono loto kotoa, mo hono laumālie kotoa, ke fai ʻae ngaahi lea ʻae fuakava ni ʻaia kuo tohi ʻi he tohi ni. Pea naʻe fakamoʻoni ʻae kakai kotoa pē ki he fuakava.
4 Alors le roi ordonna à Helcias, le pontife, aux prêtres du second ordre, et aux portiers, de jeter hors du temple du Seigneur tous les vases qui avaient appartenu à Baal, au bois sacré et à toute l’armée du ciel, et il les brûla hors de Jérusalem, dans la vallée de Cédron, et il en emporta la poussière à Béthel.
Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi kia Hilikia ko e taulaʻeiki lahi, mo e kau taulaʻeiki ʻo hono ua ʻoe lakanga, mo e kau leʻo matapā, ke ʻomi kituʻa mei he fale tapu ʻo Sihova ʻae ngaahi ipu kotoa pē naʻe ngaohi maʻa Peali, pea maʻae vaoʻakau, pea maʻae ngaahi nāunau ʻoe langi: pea naʻa ne tutu ia ʻi tuaʻā ʻi Selūsalema ʻi he ngaahi ngoue ʻo Kitiloni, pea naʻa ne fetuku ʻa hono efuefu ʻo ia ki Peteli.
5 Et il détruisit les aruspices qu’avaient établis les rois de Juda pour sacrifier sur les hauts lieux, dans les villes de Juda et autour de Jérusalem, et ceux qui brûlaient de l’encens à Baal, au Soleil, à la Lune, aux douze signes et à toute la milice du ciel.
Pea naʻa ne fakangata ʻae kau taulatēvolo, ʻaia naʻe fakanofo ʻe he ngaahi tuʻi ʻo Siuta, ke tutu ʻae meʻa namu kakala ʻi he ngaahi potu māʻolunga ʻi he ngaahi kolo ʻo Siuta, pea ʻi he ngaahi potu naʻe takatakai ki Selūsalema; ʻakinautolu foki naʻe tutu ʻae meʻa namu kakala kia Peali, mo e laʻā, pea ki he māhina, pea ki he ngaahi fetuʻu, pea ki he nāunau kotoa pē ʻoe langi.
6 Et il fit emporter le bois sacré de la maison du Seigneur hors de Jérusalem, dans la vallée de Cédron, où il le brûla et le réduisit en poussière qu’il jeta sur les sépulcres du petit peuple.
Pea naʻa ne ʻomi ʻae tamapua ʻoe vao tapu mei he fale ʻo Sihova, kituaʻā ʻi Selūsalema, ki he vaitafe ko Kitiloni, pea naʻe tutu ia ʻi he vaitafe ko Kitiloni, pea momosi ia ke efu, ʻo ne lī ʻae efu ʻo ia ki he ngaahi tanuʻanga ʻoe fānau ʻae kakai.
7 Il détruisit aussi les petites maisons des efféminés, lesquelles étaient dans la maison du Seigneur, et dans lesquelles les femmes tissaient comme des tentes pour le bois sacré.
Pea naʻa ne holoki hifo ʻae ngaahi fale ʻoe kakai angafakasotoma, ʻaia naʻe ofi ki he fale ʻo Sihova, ʻaia naʻe fai ai ʻe he kau fefine ʻenau lalanga ʻae ngaahi puipui ki he vaotapu.
8 Et il assembla tous les prêtres des villes de Juda, et il profana les hauts lieux où sacrifiaient les prêtres, depuis Gabaa jusqu’à Bersabée, et il détruisit les autels des portes, à l’entrée de la porte de Josué, prince de la ville, laquelle était à la gauche de la porte de la ville.
Pea naʻa ne fetuku ʻae kau taulaʻeiki kotoa pē mei he ngaahi kolo ʻo Siuta, pea ne ʻuliʻi ʻae ngaahi potu māʻolunga ʻaia naʻe tutu ai ʻe he kau taulaʻeiki ʻae meʻa namu kakala, meia Kepa ʻo aʻu ki Peasipa, pea naʻe holoki hifo ʻae ngaahi potu māʻolunga ʻoe ngaahi matapā ʻaia naʻe ʻi he hūʻanga ʻoe matapā ʻo Siosiua ko e pule ʻoe kolo, ʻaia naʻe ʻi he nima toʻohema ʻo ha taha ʻi he matapā ʻoe kolo.
9 Cependant les prêtres des hauts lieux ne montaient point à l’autel du Seigneur dans Jérusalem; mais seulement ils mangeaient des azymes au milieu de leurs frères.
Ka naʻe ʻikai ʻalu hake ʻae kau taulaʻeiki ʻae ngaahi potu māʻolunga ki he feilaulauʻanga ʻo Sihova ʻi Selūsalema, ka naʻa nau kai mā taʻefakalēvani fakataha mo honau ngaahi kāinga.
10 Le roi profana aussi Topheth, qui est dans la vallée du fils d’Ennom, afin que personne ne consacrât son fils ou sa fille par le feu à Moloch.
Pea naʻa ne fakaʻuliʻi ʻa Tofeti, ʻaia ʻoku ʻi he teleʻa ʻae fānau ʻo Henomi, ke ʻoua naʻa fakalaka atu ʻe ha tangata ʻa hono foha pe ko hono ʻofefine, ʻi he lotolotonga ʻoe afi kia Moleki.
11 Il enleva aussi les chevaux qu’avaient donnés les rois de Juda au Soleil, à l’entrée du temple du Seigneur, près de la salle de Nathanmélech, l’eunuque, qui était à Pharurim; mais les chariots du Soleil, il les brûla au feu.
Pea naʻa ne ʻave fanga hoosi ʻaia naʻe foaki ʻe he ngaahi tuʻi ʻo Siuta ki he laʻā ʻi he hūʻanga ki he fale ʻo Sihova, ʻo ofi ki he potu fale ʻo Natani-meleki koe tauhi fale, ʻaia naʻe ʻi he veʻe kolo, pea naʻa ne tutu ʻae ngaahi saliote ʻoe laʻā ʻaki ʻae afi.
12 Les autels mêmes qui étaient sur le toit de la chambre d’Achaz, qu’avaient faits les rois de Juda, et les autels qu’avait faits Manassé dans les deux parvis du temple du Seigneur, le roi les détruisit, et il répandit les cendres dans le torrent de Cédron.
Pea ko e ngaahi feilaulauʻanga, naʻe ʻi he tuʻa fale ʻo ʻAhasi ʻi ʻolunga, ʻaia naʻe ngaohi ʻe he ngaahi tuʻi ʻo Siuta, mo e ngaahi feilaulauʻanga naʻe ngaohi ʻe Manase ʻi he lotoʻā ʻe ua ʻoe fale ʻo Sihova, naʻe holoki hifo ia ʻe he tuʻi, pea fesiʻi hifo ia mei ai, pea naʻe lilingi ʻae efuefu ʻo ia ki he vaitafe ko Kitiloni.
13 Le roi profana aussi les hauts lieux qui étaient à Jérusalem, du côté droit de la montagne du Scandale, que Salomon, roi d’Israël, avait bâtis à Astaroth, idole des Sidoniens, à Chamos, le scandale de Moab, et à Melchom, l’abomination des enfants d’Ammon.
Mo e ngaahi potu māʻolunga naʻe ʻi he ʻao ʻo Selusalema, ʻaia naʻe ʻi he nima toʻomataʻu ʻoe moʻunga ʻoe popo, ʻaia naʻe langa ʻe Solomone ko e tuʻi ʻo ʻIsileli kia ʻAsitelote ko e meʻa fakalielia ʻae kakai Saitoni, pea kia Kimosi koe meʻa fakalielia ʻae kakai Moape, pea kia Milikomi koe meʻa fakalielia ʻae fanau ʻa ʻAmoni, naʻe maumauʻi ʻakinautolu ʻe he tuʻi.
14 Et il brisa les statues et coupa les bois sacrés, et il remplit ces lieux-là d’os de morts.
Pea naʻe fesifesiʻi ʻe ia ʻae ngaahi tamapua, pea ne tā hifo ʻae ngaahi vao tapu, pea naʻe fakapito honau ngaahi potu ʻi he hui ʻoe kau tangata.
15 En outre, quant à l’autel même qui était à Béthel, et le haut lieu qu’avait bâti Jéroboam, fils de Nabath, qui fit pécher Israël, il détruisit et cet autel et ce haut lieu; il les brûla et les réduisit en poussière, et il mit aussi le feu au bois sacré.
Pea ko e feilaulauʻanga foki naʻe ʻi Peteli mo e potu māʻolunga naʻe ngaohi ʻe Selopoami ko e foha ʻo Nipati, ʻaia naʻa ne fakaangahalaʻi ʻa ʻIsileli, ko e feilaulauʻanga mo e potu māʻolunga fakatouʻosi, naʻa ne holoki hifo, pea ne tutu ʻae potu māʻolunga, pea naʻe malakaki ia ke fakaikiiki mo efu pe, pea naʻe tutu mo e vao tapu.
16 Et, se tournant, Josias vit là les sépulcres qui étaient sur la montagne, et il envoya et il prit les os de ces sépulcres, et les brûla sur l’autel, et il le profana, selon la parole du Seigneur, qu’avait dite l’homme de Dieu qui avait prédit ces choses.
Pea ʻi he tafoki ia ʻe Siosaia, naʻa ne sio ki he ngaahi tanuʻanga ʻaia naʻe ʻi he moʻunga, pea naʻa ne fekau atu ʻo hikitanga ʻae ngaahi hui mei he ngaahi tanuʻanga, pea ne tutu ia ki he feilaulauʻanga, pea naʻe maumau ia, ʻo fakatatau ki he folofola ʻa Sihova ʻaia naʻe kalangaekina ʻe he tangata ʻae ʻOtua, ʻaia naʻa ne kalangaʻaki ʻae ngaahi lea ni.
17 Et il demanda: Quel est ce tombeau que je vois? Et les citoyens de cette ville lui dirent: C’est le sépulcre de l’homme de Dieu qui vint de Juda, et qui prédit ce que vous avez fait sur l’autel de Béthel.
Pea naʻe toki pehē ʻe ia, “Ko e hā ʻae tohi fakaʻilonga ko ʻena ʻoku ou sio ki ai?” Pea naʻe tala kiate ia ʻe he kau tangata ʻoe kolo, “Ko e tanuʻanga ia ʻoe tangata ʻae ʻOtua, ʻaia naʻe haʻu mei Siuta, ʻo ne kalangaekina ʻae ngaahi meʻa ni ʻaia kuo ke fai ki he feilaulauʻanga ʻi Peteli.”
18 Et il dit: Laissez-le, que personne ne remue ses os. Et ses os demeurèrent intacts, avec les os du prophète qui était venu de Samarie.
Pea naʻe pehē ʻe ia, “Tuku ai pe ia ke ʻoua naʻa hiki hono hui ʻe ha tokotaha.” Ko ia naʻa nau tuku ai pe hono ngaahi hui, fakataha mo e hui ʻoe palōfita naʻe haʻu mei Samēlia.
19 De plus, tous les temples mêmes des hauts lieux qui étaient dans les villes de Samarie, qu’avaient faits les rois d’Israël pour irriter le Seigneur, Josias les détruisit; et il leur fit selon tout ce qu’il avait fait à Béthel.
Pea ko e ngaahi fale foki ʻoe ngaahi potu māʻolunga ʻi he ngaahi kolo ʻo Samēlia, ʻaia naʻe ngaohi ʻe he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli ke fakatupu ʻae houhau ʻa Sihova, naʻe hiki ʻo ʻave ia ʻe Siosaia, pea naʻe fai ʻe ia ki ai ʻo hangē ko ia kotoa pē naʻa ne fai ʻi Peteli.
20 Et il tua tous les prêtres des hauts lieux qui étaient là préposés aux autels, et il brûla des ossements humains sur ces autels, et il retourna à Jérusalem.
Pea naʻa ne tāmateʻi ʻae kau taula kotoa pē naʻe nofo ʻi he ngaahi potu māʻolunga, ʻi he funga ʻoe ngaahi feilaulauʻanga, pea naʻa ne tutu ʻae hui ʻoe kakai ʻi ai, pea toe ʻalu ia ki Selūsalema.
21 Et il ordonna à tout le peuple, disant: Faites une Pâque du Seigneur votre Dieu, selon ce qui est écrit dans le livre de cette alliance;
Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi ki he kakai kotoa pē, ʻo pehē, “Mou fai ʻae kātoanga ʻoe Lakaatu kia Sihova ko homou ʻOtua, ʻo hangē ko ia kuo tohi ʻi he tohi ʻoe fuakava ni.
22 Car il n’a été fait aucune Pâque depuis les jours des juges qui jugèrent Israël, et pendant tous les jours des rois d’Israël et des rois de Juda,
Ko e moʻoni naʻe ʻikai fai ha kātoanga ʻoe Lakaatu ke hangē ko ia talu mei he ngaahi ʻaho ʻoe kau fakamaau naʻe fakamaauʻi ʻa ʻIsileli, pe ʻi he ngaahi ʻaho ʻoe ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli, pe ko e ngaahi tuʻi ʻo Siuta;
23 Comme à la dix-huitième année du roi Josias a été faite cette Pâque du Seigneur dans Jérusalem.
Ka ʻi hono hongofulu ma valu taʻu ʻoe tuʻi ko Siosaia, ʻaia naʻe fai ai ʻae kātoanga ni ʻoe Lakaatu kia Sihova ʻi Selūsalema.”
24 Mais aussi ceux qui avaient un esprit de python, les devins et les figures des idoles, les impuretés et les abominations qui avaient été dans la terre de Juda et de Jérusalem, Josias les fit disparaître pour accomplir les paroles de la loi qui sont écrites dans le livre que trouva Helcias, le prêtre, dans le temple du Seigneur.
Pea naʻe ʻave foki ʻe Siosaia ʻakinautolu naʻe kau mo e kau laumālie kovi, mo e kau kikite loi, mo e ngaahi tamapua, mo e ngaahi ʻotua loi, mo e ngaahi meʻa kovi kotoa pē naʻe ʻiloʻi ʻi he fonua ʻo Siuta pea ʻi Selūsalema, koeʻuhi ke ne fai ki he ngaahi lea ʻae fono ʻaia naʻe tohi ʻi he tohi naʻe ʻilo ʻe Hilikia ko e taulaʻeiki ʻi he fale ʻo Sihova.
25 Il n’y a point eu avant Josias de roi semblable, qui soit retourné comme lui au Seigneur en tout son cœur, en toute son âme, et en toute sa force, selon toute la loi de Moïse, et après lui, il n’y en a pas eu de semblable à lui.
Pea naʻe ʻikai ha tuʻi ʻi muʻa ke hangē ko ia, ʻaia naʻe tafoki kia Sihova ʻaki hono loto kotoa, pea mo hono laumālie kātoa, pea mo ʻene mālohi kātoa, ʻo hangē ko e fono kotoa pē ʻa Mōsese; pea naʻe ʻikai tupu ha tokotaha ki mui ʻo hangē ko ia.
26 Cependant le Seigneur ne revint point de la colère de sa grande fureur, dont fut irritée sa fureur contre Juda, à cause des sujets d’irritation qu’avait provoqués en lui Manassé.
Ka neongo ia naʻe ʻikai tafoki ʻa Sihova mei he kakaha ʻo hono houhau ʻaia naʻe tupu ai hono houhau ki Siuta, ko e meʻa ʻi he ngaahi ʻahiʻahi kovi ʻa Manase ʻaia naʻa ne fakahouhau ʻaki ia.
27 C’est pourquoi le Seigneur dit: Juda aussi, je l’ôterai de devant ma face, comme j’en ai ôté Israël, et je rejetterai cette ville, que j’ai choisie, Jérusalem et cette maison dont j’ai dit: Mon nom sera là.
Pea naʻe pehē ʻe Sihova, “Te u hiki ʻa Siuta foki ke mamaʻo mei hoku ʻao, ʻo hangē ko ʻeku hiki ʻa ʻIsileli, pea te u liʻaki ʻae kolo ni ko Selūsalema ʻaia kuo u fili, pea mo e fale ʻaia naʻaku pehē ki ai, ʻE ʻi ai ʻa hoku huafa.”
28 Mais le reste des actions de Josias, et tout ce qu’il a fait, n’est-ce pas écrit dans le Livre des actions des jours des rois de Juda?
Pea ko hono toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Siosaia, mo ia kotoa pē naʻe fai ʻe ia, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo Siuta?
29 Aux jours de Josias, Pharaon Néchao, roi d’Egypte, monta contre le roi des Assyriens, vers le fleuve d’Euphrate, et Josias, le roi, alla à sa rencontre; et il fut tué à Mageddo, lorsqu’il l’eut vu.
ʻI hono ngaahi ʻaho ʻoʻona, naʻe ʻalu hake ai ʻa Felo Niko ko e tuʻi ʻo ʻIsipite ki he vaitafe ko ʻIufaletesi ke tauʻi ʻae tuʻi ʻo ʻAsilia: pea naʻe ʻalu atu ʻa Siosaia ke tauʻi ia: pea naʻe tāmateʻi ia ʻi Mekito, ʻi heʻene mamata kiate ia.
30 Et ses serviteurs l’enlevèrent mort de Mageddo, le portèrent à Jérusalem et l’ensevelirent dans son sépulcre. Alors le peuple du pays prit Joachaz, fils de Josias; et ils l’oignirent, et l’établirent en la place de son père.
Pea naʻe ʻave ia, ka kuo pekia, ʻe heʻene kau tamaioʻeiki ʻi he saliote mei Mekito ki Selūsalema, pea naʻe tanu ia ʻi he tanuʻanga ʻoʻona. Pea naʻe ʻave ʻe he kakai ʻoe fonua ʻa Sihoaasi ko e foha ʻo Siosaia, ʻonau pani ia ʻaki ʻae lolo mo fakanofo ia ke tuʻi ko e fetongi ʻo ʻene tamai.
31 Joachaz avait vingt-trois ans lorsqu’il commença à régner, et il régna trois mois à Jérusalem: le nom de sa mère était Amital, fille de Jérémie de Lobna,
Naʻe uofulu ma tolu ʻae taʻu ʻo Sihoaasi ʻi heʻene kamata pule; pea naʻe pule ia ʻi he māhina ʻe tolu ʻi Selūsalema. Pea ko e hingoa ʻo ʻene faʻē ko Hamutali, ko e ʻofefine ʻo Selemaia ʻo Lipina.
32 Et il fit le mal devant le Seigneur, selon tout ce que ses pères avaient fait.
Pea naʻe fai kovi ʻe ia ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo fakatatau ki he meʻa kotoa pē naʻe fai ʻe heʻene ngaahi tamai.
33 Et Pharaon Néchao l’enchaîna à Rébla, qui est dans la terre d’Emath, afin qu’il ne régnât point à Jérusalem, et il imposa une amende au pays de cent talents d’argent et un talent d’or.
Pea naʻe haʻi pōpula ia ʻe Felo Niko ʻi Lipila ʻi he fonua ko Hemati koeʻuhi ke ʻoua naʻa ne tuʻi ʻi Selūsalema; ʻo ne fakamoʻua ʻae fonua ki he tukuhau, ko e taleniti siliva ʻe teau, mo e taleniti koula ʻe taha.
34 Et Pharaon Néchao établit roi Eliacim, fils de Josias, en la place de Josias, son père, et il changea son nom en Joakim: or il prit Joachaz et le conduisit en Egypte, et il y mourut.
Pea naʻe ngaohi ʻe Felo Niko ʻa Eliakimi ko e foha ʻo Siosaia ke tuʻi ia ko e fetongi ʻo ʻene tamai ko Siosaia, pea naʻa ne liliu hono hingoa ke [ui ia ]ko Sihoiakimi, ʻo ne ʻave ʻa Sihoaasi: pea naʻe hoko ia ki ʻIsipite pea pekia ia ʻi ai.
35 Joakim donna à Pharaon l’argent et l’or, puisqu’il avait taxé le pays par tête, afin qu’ils fussent apportés ensemble selon l’ordre de Pharaon; et il exigea de chacun, selon ses moyens, tant l’argent que l’or du peuple du pays, pour donner à Pharaon Néchao.
Pea naʻe foaki ʻe Sihoiakimi ʻae siliva mo e koula kia Felo; ka naʻa ne fai fono ki he fonua ke tuku mai ʻae ngaahi paʻanga ʻo fakatatau ki he fekau ʻa Felo: naʻa ne pule ke ʻomi ʻae siliva mo e koula mei he kakai ʻoe fonua ko e ʻomi taki taha ʻo tatau mo ia naʻe lau kiate ia, ke ʻatu ia kia Felo Niko.
36 Joakim avait vingt-cinq ans lorsqu’il commença à régner, et il régna onze ans à Jérusalem: le nom de sa mère était Zébida, fille de Phadaïa de Ruma.
Naʻe uofulu ma nima taʻu ʻae motuʻa ʻo Sihoiakimi ʻi heʻene kamata ʻene pule: pea naʻe pule ia ʻi he taʻu ʻe hongofulu ma taha ʻi Selūsalema. Pea ko e hingoa ʻo ʻene faʻē ko Sipiuta, ko e ʻofefine ʻo Pitaia mei Luma.
37 Et il fit le mal devant le Seigneur, selon tout ce qu’avaient fait ses pères.
Pea naʻe fai ʻe ia ʻae kovi ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo hangē ko ia naʻe fai ʻe heʻene ngaahi tamai kotoa pē.

< 2 Rois 23 >