< 1 Rois 2 >

1 Or, approchèrent les jours où David devait mourir, et ils ordonna à Salomon, son fils, disant:
David lengpa hi a thina ding phat ahung nai phat in aman achapa Solomon chu hiti hin vailhahna ana neipeh in ahi.
2 Moi j’entre dans la voie de toute la terre: fortifie-toi, et sois homme.
“Keima hi Leiset chung’a um mihem jouse phatkhat leh ache cheh na diu mun chu kajot ding ahitai. Nangman hangsan tah in pasal phatah umchan hin th in,
3 Observe les commandements du Seigneur ton Dieu, afin que tu marches dans ses voies, que tu gardes ses cérémonies, ses préceptes, ses ordonnances et ses lois, comme il est écrit dans la loi de Moïse, afin que tu comprennes tout ce que tu feras et toutes tes démarches,
Pakai na Pathen lungdei lam in hung chon inlang, alampi hin jui jing in, athupeh leh a dan ho Mose Danthu Lekhabu a kisun bang bang in nit jing jengin, chutileh natohna jouse leh na chena jouse’a na lolhin ding ahi.
4 Afin que le Seigneur confirme les paroles qu’il a prononcées à mon sujet, disant: Si tes enfants gardent leurs voies, et qu’ils marchent devant moi dans la vérité, en tout leur cœur et en toute leur âme, un homme ne te sera pas enlevé du trône d’Israël.
Hitia chu na bol leh Pakaiyin kei komma a kitepna jouse chu atohdoh thei ding ahi. Aman ka kom’a ei seipeh chu, nason nachilhah ten a lungthim pumpiu leh kitahna neitah a eijui uva ahi leh keiman Israel laltouna a khat ka tousah jing ding ahi,” eina tipeh in ahi.
5 Toi aussi, tu sais ce que m’a fait Joab, fils de Sarvia, et ce qu’il a fait à deux chefs de l’armée d’Israël, à Abner, fils de Ner, et à Amasa, fils de Jéther, qu’il a tués; et il a versé en paix du sang de guerre; et il a mis du sang de combat sur le baudrier qui était à ses reins et sur la chaussure qui était à ses pieds.
“Chuleh thildang khat jong aum’e, Zeruiah chapa Joab in ipi ana bol am tichu na hen ahi, aman gal lamkai ni, Ner chapa Abner leh Jether chapa Amasa chu ana that in ahi. Aman gal kisat laiya kithat dana agel vang'in hichu chamna um petna abol joh ahibouve, a konggah leh a kengkoh chu thisan ana matsah in ahi.
6 Tu feras donc selon ta sagesse, et tu ne laisseras pas descendre en paix ses cheveux blancs dans les enfers. (Sheol h7585)
Hijeh chun ama chung’a hin, phante nati dan dan in hin bolpeh tan, amavang hin lhumsah hih inlang lungmong in alhan mun jotsah hih-in. (Sheol h7585)
7 Mais tu rendras grâce aux fils de Berzellaï, le Galaadite, et ils mangeront à la table: car ils ont couru au-devant de moi, quand je fuyais devant Absalom, ton frère.
Gileadna um Barzillai chate chung ah khotona hin musah in, anao chu na ankong ah pan lahsah jengin ajeh chu na sopipa Absalom a kona ka jam lai nikho chun aman eina khohsah lheh-in ahi.
8 Tu as aussi auprès de toi Séméi, fils de Géra, fils de Jémini, de Bahurim, qui m’a maudit de la malédiction la plus cruelle, quand je m’en allais au camp: mais, parce qu’il descendit au-devant de moi, lorsque je traversai le Jourdain, je lui jurai par le Seigneur, disant: Je ne te tuerai point par le glaive.
Chuleh Bahurim a kona Benjamin phungmi Gera chapa Shimei chu geldoh in. Mahamaim lam’a ka jam laijin ama hin nasatah in eina gaosap ahi. Jordan vadunga ei lamto’a ahung chun, keiman Pakaija kihahsel na kana neijin na that ponge kana tin ahi.
9 Pour toi, ne souffre pas qu’il n’éprouve aucun dommage. Mais tu es un homme sage, en sorte que tu sais ce que tu lui feras, et tu feras descendre ses cheveux blancs avec du sang dans les enfers. (Sheol h7585)
Ahinlah hiche ka kihahselna chun ama them achansah dehpon ahi. Nangma miching nahin chule iloding le thisan naisan pumma lhanmun ajot ding alampi hin got them tan,” ati. (Sheol h7585)
10 David dormit donc avec ses pères, et il fut enseveli dans la cité de David.
David chu athitan David khopia chun apu apa tetoh a kivui khom tauvin ahi.
11 Or, les jours durant lesquels David régna sur Israël furent de quarante années: à Hébron, il régna sept ans, et à Jérusalem, trente-trois ans.
David chun kum somli vai ana hom in, Hebron ah kum sagi chuleh Jerusalem ah kum somthum le thum vai ana hom in ahi.
12 Et Salomon s’assit sur le trône de David, son père, et son règne s’affermit puissamment.
Solomon chun Lengmun ahin lotan apa David laltouna achun ahung tou tan ahi, chuleh a Lenggam chu hoitah in akisuhdet tan ahi.
13 Et Adonias, fils d’Haggith, entra chez Bethsabée, mère de Salomon. Elle lui demanda: Ton entrée ici est-elle pacifique? Il lui répondit: Pacifique.
Nikhat hi Haggith kitinu chapa Adonijah chu Solomon nu Bethsheba kimupi din ahung in ahi, Bethsheba in, “Chamna lungpu’a na hung hinam?” atileh, amapan jong “Ahinai, chamna dia ka hung ahi,” ati.
14 Et il ajouta: J’ai un mot pour vous. Elle lui dit: Parle. Et lui:
“Tubeh hin keiman na kom ah thum nom khat ka neije” ati. Bethsheba’n jong adonbut in “Ipi ham seijin?” ati.
15 Vous savez, dit-il, que le royaume était à moi, et que tout Israël m’avait mis à sa tête comme roi; mais le royaume a été transféré, et il a passé à mon frère; car c’est par le Seigneur qu’il lui a été attribué.
Adonijah in a donbut in, “Nang in na het bang in hiche Lenggam hi keija ding dol ahi, Israel mipite hin lengmun lo dinga kei ei deiju ahi. Ahin lah thil ahung kilehei jin hiche lenggam hi ka sopipa ahung chang tai, ajeh chu hiche hi Pakai thilgon ahi.
16 Maintenant donc, je ne vous fais qu’une seule prière; ne couvrez pas ma face de confusion. Bethsabée lui dit: Parle.
Hijeh chun tun keiman na kom’a thilkhat bou ka thum nom’e, lungset tah in nei it peh hihbeh in” ati. “Ipiham seijin?” tin Bethsheba in anadongin ahi.
17 Et Adonias lui dit: Je vous prie de dire à Salomon, le roi (car il ne peut rien vous refuser), qu’il me donne Abisag, la Sunamite, pour femme.
Aman a donbut in, “Solomon Lengpa kom ah kei thalheng in thu neihin seipeh in ajeh chu aman na thumthum chu na peh jeng ding ahi. Shunem nungahnu Abishag khu ka ji dingin nei thumpeh in” ati.
18 Et Bethsabée dit: Bien; je parlerai moi-même pour toi au roi.
Bethsheba in asei jin “Henge nange ma khellin lengpa hengah nahin thumpeh nang’e,” ati.
19 Bethsabée vint donc auprès du roi Salomon, afin de lui parler pour Adonias; et le roi se leva au-devant d’elle, puis il s’assit sur son trône: et un trône fut placé pour la mère du roi, laquelle s’assit à sa droite.
Hiti chun Bethsheba chu Leng Solomon kom ah Adonijah thil thumchu galhut peh dingin achetan ahi. Lengpa chu anu toh kimuto dingin ahung ding doh tan; anu kom achu agah kun in jana apen ahi. Ama atouna a atoukit chun anu touna ding chu ahin gonpeh diuvin thu apen ajet lang’a chun a tousah tan ahi.
20 Et elle lui dit: Je n’ai qu’une petite prière à te faire; ne couvre pas ma face de confusion. Et le roi lui dit: Demandez, ma mère; car il n’est pas juste que j’écarte votre face.
Bethsheba in Solomon jah a, “Thumnom thilneo khat ka neijin nei it peh lou ding ka kinem’e” ati. Hichun Solomon in, “Ipiham Henu seijin ka-itpeh lou ding na het Chula-em,” ati.
21 Bethsabée lui dit: Qu’Abisag, la Sunamite, soit donnée à Adonias, ton frère, pour femme.
“Achutile nasopipa Adonijah dingin Shunem nungah nu khu pe tan,” ati.
22 Et le roi Salomon répondit et dit à sa mère: Pourquoi demandez-vous Abisag, la Sunamite, pour Adonias? Demandez aussi pour lui le royaume; car il est mon frère aîné, et il a déjà pour lui Abiathar, le prêtre, et Joab, fils de Sarvia.
“Adonijah ding’a iti dana Abishag chu na thum jeng thei ham? Hiche sang a chu, lenggam jeng jong hi nathum jeng leh iti ham? Ama khu ka’u ahi jong nahe in, chuleh Thempu pa Abiather leh Zeruiah chapa Joab jong ama langa pang ahi na hei,” ati.
23 C’est pourquoi le roi Salomon jura par le Seigneur, disant: Que Dieu me fasse ceci, et qu’il ajoute cela, si ce n’est pas contre son âme qu’Adonias a dit cette parole.
Chuin Solomon Lengpa chu Pakai min in aki hahsel in “Adonijah in hiche athil thum hi athipi louleh Pathen in kei chung ah akhut lam hen lang ei that jeng hen” ati.
24 Et maintenant le Seigneur vit, lui, qui m’a affermi, qui m’a placé sur le trône de David, mon père, et qui m’a fait une maison, comme il l’avait dit! aujourd’hui Adonias sera mis à mort.
Pakaiyin kapa David Laltouna a ei tousah a ei suhdet peh a, akitepna bang’a ei inchen sah a, hiche Pakai chu hing jing jeng ahibang in, tuni nikho tah a hi Adonijah thitei tei ding ahi,” atin ahi.
25 Et le roi Salomon envoya Banaïas, fils de Joïada, qui le tua, et il mourut.
Hiti chun Solomon Lengpan Jehoiada chapa Beniah chu athat din thu apen ahile aman jong Adonijah chu that tai.
26 Le roi dit aussi à Abiathar, le prêtre: Va à Anathoth, dans ton champ; à la vérité, tu es un homme de mort; mais aujourd’hui je ne te tuerai point, parce que tu as porté l’arche du Seigneur Dieu devant David, mon père, et que tu as supporté le labeur dans toutes les choses dans lesquelles mon père l’a enduré.
Hijouchun Lengpan Abiather Thempu komma chun, “Anathoth mun’a na in ah ki nungle tan, nang hi athi ding’a lom tah chu na hitai, ahinla tutu hin nathat jeng pong’e, ajeh chu nang in kapa David dingin Pakai Pathen thingkong chu naput peh in chuleh ahahsat na jouse nana thoh khompi in ahi,” ati.
27 Salomon relégua donc Abiathar, pour qu’il ne fût plus le prêtre du Seigneur, afin que la parole que le Seigneur avait dite fût accomplie sur la maison d’Héli à Silo.
Hiti chun Solomon in Abiather chu Pakai Thempu panmun a konin a haisah in, hiti chun Pakai jin Shiloh a Eli chilhahte chung chang Pakai thu phondoh chu a lolhin sah in ahi.
28 Or cette nouvelle vint à Joab, parce qu’il avait passé à Adonias, et qu’il n’avait pas passé à Salomon: Joab donc s’enfuit dans le tabernacle du Seigneur, et saisit la corne de l’autel.
Joab hin Absalom doubolna a chu ana pan louvang in Adonijah doubolna joh chu ana pan pin ahi. Hitia hi Adonijah thi thuhi ajah phat in Pakai ponbuh munthenga maicham saki teni chu aga tuhtan tan ahi.
29 Et l’on annonça au roi Salomon que Joab s’était enfui dans le tabernacle du Seigneur, et qu’il était près de l’autel; et Salomon envoya Banaïas, fils de Joïada, disant: Va, et tue-le.
Hichehi Solomon Lengpa kom a ahetsah phat un aman Jehoiada chapa Beniah chu athat din asol tan ahi.
30 Et Banaïas vint au tabernacle du Seigneur, et dit à Joab: Voici ce que dit le roi: Sors. Joab répondit: Je ne sortirai point, mais je mourrai ici. Banaïas rapporta cette parole au roi, disant: Voilà ce qu’a dit Joab, et voilà ce qu’il m’a répondu.
Beniah chu Pakai ponbuh munthenga chun a chen Joab kom a chun “Hiche munna kon chun hungdoh in Leng thupeh ahi” atin ahileh Joab in “Hungdoh pong’e hikom ah thiden tang’e” ati. Hichun Beniah chu ahung kilen Joab thusei chu Lengpa kom ah asei peh tan ahileh,
31 Et le roi lui dit: Fais comme il a dit: tue-le et l’ensevelis; et tu écarteras de moi et de la maison de mon père un sang innocent qui a été versé par Joab.
“Ama seibang chun boltan” ati. Lengpan “Maicham munna chun hin thatdoh inlang hin vuitan,” ati. “Hichun Joab in ajeh beija thisan asona ho chu kei leh kapa insung ah thepmo na hin sutheng tan te,” ati.
32 Et le Seigneur fera retomber son sang sur sa tête, parce qu’il a tué deux hommes justes, meilleurs que lui, et qu’il les a tués par le glaive, mon père David l’ignorant: Abner, fils de Ner, prince de la milice d’Israël, et Amasa, fils de Jéther, prince de l’armée de Juda;
“Ama sanga phajo le chonpha jo chuleh kitah jo mini athana phu chu Pakaiyin lethuh nante, ajeh chu aman Israel sepaite lamkai Ner chapa Abner leh Judahh sepaite lamkai Jether chapa amasa atha chu kapa’n ana hetphah lou ahi.
33 Et leur sang retombera sur la tête de Joab et sur la tête de sa postérité pour jamais. Mais qu’à David et à sa postérité, à sa maison et à son trône, soit une paix éternelle par le Seigneur.
Athisan phu chu Joab leh ason apah ho chung ah a tonsot'in chu jeng hen lang amavang David leh a chilhah chung leh alal touna chung ah atonsot nin Pakaiyin chamna pejing tahen,” ati.
34 C’est pourquoi Banaïas, fils de Joïada, monta; et ayant attaqué Joab, il le tua; et il fut enseveli en sa maison, dans le désert.
Hichun Jehoiada chapa Beniah chu achekit in ponbuh theng maicham munna chun Joab chu athat in, chule gam mang lam a ain muna chun ahin vuitan ahi.
35 Et le roi établi Banaïas, fils de Joïada, sur l’armée au lieu de Joab, et il mit Sadoc, le prêtre, à la place d’Abiathar.
Hijou chun Lengpan Beniah chu Joab khel in sepai lamkai jin apansah tan, chuleh Abiather khel in Zadok chu thempu in a pansah tan ahi.
36 Le roi envoya aussi, et appela Séméi, et lui dit: Bâtis-toi une maison dans Jérusalem, et demeures-y, et n’en sors point pour aller ici et là.
Chuin Lengpan Shimei chu aga kousah in a seipeh tan ahi, “Jerusalem ahin in kisah inlang cheng tan. Ahinla hiche khopia kona hin mun chom’a potdoh hihin,
37 Or, au jour où tu sortiras, et tu passeras le torrent de Cédron, sache que tu seras tué et que ton sang sera sur ta tête.
Nang in Kidron phaicham nahin khokhel poupou le hiche nikho nile nathi teitei ding ahi, chule hiche nathisan phu chu nangme le nangman nakipoh ding ahi,” ati.
38 Séméi dit au roi: Cette parole est juste. Comme mon seigneur le roi a dit, ainsi fera votre serviteur. C’est pourquoi Séméi demeura longtemps à Jérusalem.
Shimei in, “Na thutan chu adih e ken jong kapu Lengpan nasei dungjuija ka chon ding ahi tai,” ati. Hiti chun Shimei chu Jerusalem ah phat sottah achengin ahi.
39 Mais il arriva, après trois ans, que les esclaves de Séméi s’enfuirent vers Achis, fils de Maacha, roi de Geth; et on annonça à Séméi que ses esclaves étaient allés à Geth.
Ahin kum thum jouvin asoh teni ajamdoh lhon in Gath khoa Maacah chapa Achisah kom ah ajam lut lhon tan ahi, Shimei in aum na lhon ahet doh phat in,
40 Et Séméi se leva, scella son âne, et s’en alla vers Achis, à Geth, pour redemander ses esclaves, et les ramena de Geth.
Sangan chung ah atoudoh in asoh teni hol in Gath ah achen aga hol doh in amu phat in Jerusalem ah ahin puilut kit tai.
41 Or, on annonça à Salomon que Séméi avait été de Jérusalem à Geth, et qu’il était revenu.
Solomon chun Shimei in Jerusalem a dalhan apotdoh in Gath aga pha in ahung kile kit tai tin aja tan ahi.
42 Et envoyant, il l’appela, et lui dit: Ne t’ai-je pas juré par le Seigneur, et dit par avance: Au jour où, étant sorti, tu iras ici et là, sache que tu mourras? Et tu m’as répondu: Elle est juste la parole que j’ai entendue.
Hijeh chun Lengpan Shimei chu aga kousah in, “Keiman nangma hi na potdoh louhel ding na potdoh poupouleh na thitei tei ding ahi tia Pakai minna ka kitep sah nahi lou ham? Hiche a chun nang in jong na thutan chu adih’e, na sei dungjuija ka chon ding ahi nati hilou ham?
43 Pourquoi donc n’as-tu pas gardé le serment du Seigneur, et l’ordre que je t’avais donné?
Ahileh tua hi nang in ibol’a nang in ka thupeh nit ding’a Pakai minna na kitepna na nit lou ham?” atitan ahi.
44 Et le roi dit à Séméi: Tu sais toi-même tout le mal que ton cœur te reproche d’avoir fait à David, mon père: le Seigneur a fait retomber ta malice sur ta tête.
Lengpan Shemei kom ah asei be’n, “Nang in kapa David chung’a thil gilou tah nana bol chu na geldoh em? Pakaiyin na thilse bol chu na luchung’a chuh sah tahen!
45 Elle roi Salomon sera béni, et le trône de David sera stable devant le Seigneur à jamais.
Ahinlah keima Leng Solomon in Pakai phattheiboh chu mu jing ingting chuleh David son khat Pakai anga Lal touna a hin tou jeng hen” ati.
46 C’est pourquoi Salomon commanda à Banaïas, fils de Joïada; et Banaïas sortit, frappa Séméi; et il mourut.
Hichun lengpan athu apeh dung jui jin Jehoiada chapa Beniah in Shimei chu polang’a a puidoh in athat tai. Hiti hin Lenggam chu Solomon khut noi ah a detchet tan ahi.

< 1 Rois 2 >