< 1 Corinthiens 12 >
1 Quant aux dons spirituels, je ne veux pas, mes frères, que vous soyez dans l’ignorance.
Wachalal, sibꞌalaj kawaj chi qas kichꞌobꞌ rij jas ubꞌanik ri ukwinem ri Uxlabꞌixel.
2 Or vous savez que quand vous étiez gentils, vous couriez aux idoles muettes, selon qu’on vous y conduisait.
Iwetaꞌm chi nabꞌe kanoq xaq kiya iwibꞌ kixchararex bꞌik chubꞌanik ri jastaq chikiwach ri e bꞌanom taq tyox.
3 Je vous déclare donc que personne parlant dans l’esprit de Dieu, ne dit anathème à Jésus. Et personne ne peut dire Seigneur Jésus, que par l’Esprit-Saint.
Rumal riꞌ kinbꞌij chiꞌwe chi man kꞌo ta jun ri kubꞌij chi tajin katzijon pa ri Uxlabꞌixel, kubꞌij itzel taq tzij o karetzelaj uwach ri Jesús. Xuqujeꞌ maj jun kakwinik kubꞌij “ri Jesús are wAjaw,” we man kꞌo ri Tyox laj Uxlabꞌixel che.
4 À la vérité, il y a des grâces diverses, mais c’est le même Esprit.
Qilampeꞌ, sibꞌalaj kꞌi uwach ri ukwinem ri Uxlabꞌixel kꞌolik, are kꞌu ri Uxlabꞌixel xa jun.
5 Il y a diversité de ministères, mais c’est le même Seigneur;
Sibꞌalaj kꞌi uwach patanijik kꞌolik, ri Ajawxel kꞌut xa jun.
6 Et il y a des opérations diverses, mais c’est le même Dieu qui opère tout en tous;
Sibꞌalaj kꞌi uwach ri chak kꞌolik, xa kꞌu jun Dios ri kabꞌanow ronojel we jastaq riꞌ.
7 Or à chacun est donnée la manifestation de l’Esprit pour l’utilité.
Chi kijujunal yaꞌtal jun sipanik rech ri Uxlabꞌixel chike, rech jeriꞌ keꞌkitoꞌ nikꞌaj chik.
8 Car à l’un est donnée par l’Esprit la parole de sagesse; à un autre la parole de science, selon le même Esprit;
Ri Dios xuya chike jujun pa ri Uxlabꞌal tzij rech noꞌj, chike nikꞌaj chik tzij rech etaꞌmabꞌal,
9 À un autre la foi, par le même Esprit; à un autre la grâce de guérir par le même Esprit;
chike nikꞌaj chik, xubꞌan chike kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx chirij ri kubꞌij ri Dios pa ri Uxlabꞌixel; nikꞌaj chik xyaꞌtaj chike ri sipanik rech keꞌkikunaj yawabꞌibꞌ;
10 À un autre, la vertu d’opérer des miracles; à un autre, la prophétie; à un autre, le discernement des esprits; à un autre, le don des langues diverses; à un autre, l’interprétation des discours.
nikꞌaj chik, kwinem chubꞌanik mayijabꞌal taq jastaq; nikꞌaj chik kakiqꞌalajisaj ri xubꞌij ri Dios chike; e nikꞌaj chik kakichꞌobꞌ rij jastaq uwach ri uꞌxlabꞌal; nikꞌaj chik ketzijon pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik, chike nikꞌaj chik xyaꞌtaj chike xux e qꞌaxel taq tzij.
11 Or, tous ces dons, c’est le seul et même Esprit qui les opère, les distribuant à chacun comme il veut.
Xa jun Uxlabꞌal kabꞌanow ronojel we riꞌ, Areꞌ kajachow chike konojel jas na kꞌu ri kataqiꞌk chike karilo.
12 Car, comme le corps est un, quoique ayant beaucoup de membres, et que tous les membres du corps, quoique nombreux, ne soient cependant qu’un seul corps: ainsi est le Christ.
Qas tzij wi, pune ri tyoꞌjal xa jun, sibꞌalaj kꞌi wokol wi, pune sibꞌalaj kꞌi wokol wiꞌ, xa jun tyoꞌjal kaꞌnik. Je kꞌu riꞌ kakꞌulmataj rukꞌ ri Cristo.
13 Car nous avons tous été baptisés dans un seul Esprit, pour former un seul corps, soit Juifs, soit gentils, soit esclaves, soit libres; et tous nous avons été abreuvés d’un seul Esprit.
Qonojel xbꞌan qaqasanaꞌ xa pa jun Uxlabꞌal rech jeriꞌ xa jun tyoꞌj kujuxik, pune uj aꞌj Israel o man uj aꞌj Israel taj, we uj kiritajinaq chik o uj ajchak rech jun chik, xuqujeꞌ xya chaqe xujqumun che xa jun Uxlabꞌal.
14 Ainsi le corps n’est pas un seul membre, mais beaucoup.
Ri utyoꞌjal jun winaq man xa ta jun jastaq wokol wi, xane sibꞌalaj kꞌi wokowinaq.
15 Si le pied disait: Puisque je ne suis pas main, je ne suis pas du corps; ne serait-il point pour cela du corps?
We ta kubꞌij ri aqanaj: In man inqꞌabꞌaj taj rumal riꞌ man in rech ta ri utyoꞌjal ri winaq, man kel ta kubꞌij riꞌ chi xel bꞌik che ri utyoꞌjal ri winaq.
16 Et si l’oreille disait: Puisque je ne suis pas œil, je ne suis pas du corps; ne serait-elle point pour cela du corps?
Xuqujeꞌ we ta kubꞌij ri xikinaj: “Man in bꞌoqꞌochaj ta in, rumal riꞌ man in rech ta ri utyoꞌjal ri winaq.” Man rumal ta riꞌ xel bꞌik che ri utyoꞌjal ri winaq.
17 Si tout le corps était œil, où serait l’ouïe? S’il était tout ouïe, où serait l’odorat?
We ta ronojel ri utyoꞌjal jun winaq xa jun bꞌoqꞌochaj, ¿jas kꞌu kakꞌulmataj riꞌ rukꞌ ri xikinaj? We ta ronojel ri utyoꞌjal ri winaq xa jun xikinaj, ¿jas kꞌu kakꞌulmataj riꞌ rukꞌ ri usiqobꞌal?
18 Mais Dieu a placé dans le corps chacun des membres comme il a voulu.
Qas tzij, ri Dios xuwok ri utyoꞌjal ri winaq jetaq ri xraj xubꞌan che.
19 Que si tous n’étaient qu’un seul membre, où serait le corps?
We ta xa jun uwach xukoj pa ri utyoꞌjal ri winaq, ¿jas kakꞌulmataj riꞌ?
20 Il y a donc beaucoup de membres, mais un seul corps.
Qas tzij wi, sibꞌalaj kꞌi wokol wi ri utyoꞌjal ri winaq, ri utyoꞌjal kꞌu ri winaq xa jun ubꞌanik.
21 L’œil ne peut pas dire à la main: Je n’ai pas besoin de ton office; ni la tête dire aux pieds: Vous ne m’êtes pas nécessaires.
Man kakwin ta ri bꞌoqꞌochaj kubꞌij che ri qꞌabꞌaj: Man katajawataj ta chwe. Xuqujeꞌ man kakwin ta ri jolomaj kubꞌij che ri aqanaj: Man katajawataj ta chwe.
22 Mais, au contraire, les membres du corps, qui paraissent les plus faibles, sont le plus nécessaires,
Xane ri utzꞌaqat ri tyoꞌjal ri man qas ta kꞌo kupatanij kabꞌantajik, are qas kꞌo kutayij,
23 Et les membres du corps que nous regardons comme plus vils, nous les revêtons avec plus de soin, et ceux qui sont honteux, nous les traitons avec plus de respect.
are kꞌu ri utzꞌaqatil ri qatyoꞌjal ri man qas ta kꞌo uqꞌij chiqawach, sibꞌalaj nim kaqilo, rumal riꞌ sibꞌalaj keꞌqawokokej. Xuqujeꞌ sibꞌalaj utz kabꞌan chikilik ri utzꞌaqatil ri tyoꞌjal ri man qas ta jeꞌ kebꞌantajik,
24 Nos parties honnêtes n’en ont pas besoin; mais Dieu, a réglé le corps de manière à accorder plus d’honneur à celle qui n’en avait pas en elle-même;
Are kꞌu ri sibꞌalaj jeꞌl kebꞌantajik man rajawaxik taj sibꞌalaj kewiqiqexik. Jeriꞌ ubꞌanom ri Dios chike ri utzꞌaqatil ri qatyoꞌjal, uyaꞌom nim kiqꞌij ri sibꞌalaj man nim ta kiqꞌij.
25 Afin qu’il n’y ait point de scission dans le corps, mais que tous les membres aient les mêmes soins les uns pour les autres.
Rech jeriꞌ man kꞌo ta paꞌin ibꞌ pa ri ityoꞌjal xane konojel ri utzꞌaqat ri ityoꞌjal kakꞌaxir kikꞌuꞌx chike ri nikꞌaj chik.
26 Aussi, dès qu’un membre souffre, tous les autres souffrent avec lui, ou si un membre est glorifié, tous les autres se réjouissent avec lui.
We kuriq kꞌax, jun chike ri utzꞌaqat ri tyoꞌjal, kakinaꞌ kꞌax riꞌ ri nikꞌaj chik rukꞌ; we jun chike kaya uqꞌij, konojel ri utzꞌaqat ri tyoꞌjal kekiꞌkot rukꞌ.
27 Or vous êtes le corps du Christ, et les membres d’un membre.
Ri ix kꞌut ix utyoꞌjal ri Cristo, ijujunal chiꞌwe ix utzꞌaqat ri tyoꞌjal riꞌ.
28 Ainsi Dieu a établi dans l’Eglise, premièrement des apôtres, secondement des prophètes; troisièmement des docteurs, ensuite des miracles, puis la grâce de guérir, l’assistance, le don de gouverner, les langues diverses, et l’interprétation des discours.
Ri Dios xuꞌkoj pa ri komontyox: nabꞌe ri e taqoꞌn, ukabꞌ e kꞌo ri e qꞌalajisal taq tzij, churox e kꞌo ri aꞌjtijabꞌ, kꞌa te riꞌ e kꞌo ri kakibꞌan mayijabꞌal taq jastaq, kꞌa te riꞌ e kꞌo ri yaꞌtal ri sipanik chike keꞌkikunaj yawabꞌibꞌ, xuqujeꞌ e kꞌo ri keꞌkitoꞌ nikꞌaj chik, xuqujeꞌ ri kakichajij jas kabꞌan chukojik ri jastaq, xuqujeꞌ ri ketzijon pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik.
29 Tous sont-ils apôtres? tous sont-ils prophètes? tous sont-ils docteurs?
¿La man konojel e taqoꞌn? ¿La man konojel e qꞌalajisal taq tzij? ¿La konojel kꞌut aꞌjtijabꞌ? ¿La konojel kꞌut kakibꞌan mayijabꞌal taq jastaq?
30 Tous opèrent-ils des miracles? tous ont-ils la grâce de guérir? tous parlent-ils diverses langues? tous interprètent-ils?
¿La konojel kꞌut yaꞌtal ri sipanik chike chikikunaxik yawabꞌibꞌ? ¿La konojel kꞌut ketzijon pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik? ¿La konojel kꞌut e qꞌaxal taq tzij?
31 Aspirez aux dons les meilleurs. Mais je vais vous montrer une voie plus excellente encore.
Ri ix kꞌut chirayij ri qas sibꞌalaj utz chike ri sipanik. Chanim kꞌut kinkꞌut chiꞌwach ri jun jeꞌl laj bꞌe.