< Jean 19 >
1 Alors Pilate prit Jésus et le fit battre de verges.
Adudagi Pilate-na yathang piduna Jisubu phuhallammi.
2 Les soldats, ayant tressé une couronne d'épines, la lui mirent sur la tête, et ils le revêtirent d'un manteau de pourpre. Puis, s'approchant,
Lanmising aduna tingkhanggi luhup ama semlaga Ibungogi makokta upsinbire aduga makhoina manggra machugi phi ama insinbire.
3 ils lui dirent: Salut, roi des Juifs! Et ils lui donnaient des soufflets.
Makhoina Ibungogi manakta changsillaga hairak-i, “Khurumjari, he Jihudisinggi Ningthou!” Adudagi makhoina Ibungogi mamaida khubakna tharammi.
4 Pilate sortit encore une fois et leur dit: Le voici, je vous l'amène dehors, afin que vous sachiez que je ne trouve aucun crime en lui.
Pilate-na amuk hanna mapanda thoraklaga makhoida hairak-i, “Yeng-u, Eina mangonda maral piba yaba kari amata phangde haiba nakhoina khangnanaba mahakpu nakhoigi namangda puthorakli.”
5 Jésus sortit donc, portant la couronne d'épines et le manteau de pourpre; et Pilate leur dit: Voici l'homme!
Jisuna tingkhanggi luhuptu uplaga amadi manggra machugi phi adu induna thorakle aduga pilate-na makhoida hairak-i, “Yeng-u, mi adu asida leire!”
6 Mais quand les principaux sacrificateurs et leurs agents le virent, ils s'écrièrent: Crucifie-le! Crucifie-le! Pilate leur dit: Prenez-le vous-mêmes et crucifiez-le; car pour moi, je ne trouve aucun crime en lui.
Athoiba purohitsing amadi Mapugi Sanglen-gi ngaksenbasing aduna Ibungobu ubada kanna laorak-i, “Mahakpu cross-ta hatlu! Mahakpu cross-ta hatlu!” Maduda Pilate-na makhoida khumlak-i, “Adu oirabadi nakhoina mahakpu cross-ta hatlu. Aduga eigi oinadi, mangonda maral piba yaba kari amata phangde.”
7 Les Juifs reprirent: Nous avons une loi, et d'après cette loi, il doit mourir, parce qu'il s'est fait le Fils de Dieu.
Jihudisingna mangonda khumlak-i, “Eikhoigi wayel yathang lei aduga wayel yathang adugi matung inna mahak sipham thok-i maramdi mahakna masabu Tengban Mapugi Machanupani haina haijei.”
8 Quand Pilate eut entendu cette parole, il eut encore plus de crainte.
Pilate-na wa asi tabada mahak amukka henna kirammi.
9 Il rentra de nouveau dans le prétoire et dit à Jésus: D'où es-tu? Mais Jésus ne lui fit aucune réponse.
Mahakna sanggaida amuk changlaga Jisuda hanglak-i, “Nahak kadaidagi lakpano?” Adubu Jisuna paokhum amata piramde.
10 Pilate lui dit: Tu ne me dis rien? Ne sais-tu pas que j'ai le pouvoir de te délivrer et le pouvoir de te crucifier?
Maduda Pilate-na Jisuda hairak-i, “Nahak eingonda wa amata nganglaroidra? Eina nahakpu cross-ta hatpa nattraga thadokpagi matik eingonda lei haibasi nahak khangdabra?”
11 Jésus répondit: Tu n'aurais aucun pouvoir sur moi, s'il ne t'avait pas été donné d'en haut; c'est pourquoi, celui qui m'a livré à toi est coupable d'un plus grand péché.
Maduda Jisuna khumlak-i, “Mapu Ibungona nangonda pibiba nattrabadi nahakna eigi ithakta matik leiramloidabani. Maram asina eibu nangonda pithokpa mahak aduna maral henna chao-i.”
12 Depuis ce moment, Pilate cherchait à le délivrer; mais les Juifs criaient: Si tu délivres cet homme, tu n'es pas ami de César. Quiconque se fait roi se déclare contre César!
Pilate-na masi tabada Ibungobu thadoknaba hotnarammi adubu Jihudi luchingbasing aduna laorak-i, “Nahakna mahakpu thadoklabadi, nahak Caesar-gi marup natte. Kanagumba amana masabu ningthouni haijarabadi mahak Caesar-gi yeknabani.”
13 Pilate ayant entendu ces paroles, mena Jésus dehors et s'assit sur le tribunal, au lieu appelé le Pavé, en hébreu Gabbatha.
Pilate-na wasi tabada Jisubu mapanda puthokle aduga Nungna Chanba Mapham kouba (Hebrew londa Gabbatha haina kouba) adugi wayel phambeida mahakna phamle.
14 Or, c'était le jour de la préparation de la Pâque, environ la sixième heure. Et Pilate dit aux Juifs: Voilà votre roi!
Madu Lanthokpibagi Chakkhangbagi nongma watlingei aduga numit yungba aduwaidani. Pilate-na Jihudisingda hairak-i, “Nakhoigi ningthou mapham asida leire.”
15 Ceux-ci se mirent à crier: Ote-le, ôte-le! Crucifie-le! Pilate leur dit: Crucifierai-je votre roi? Les principaux sacrificateurs répondirent: Nous n'avons pas d'autre roi que César.
Makhoina kanna laorak-i, “Mahak puthokkhro! Mahak Puthokkhro! Mahakpu cross-ta hatlu!” Maduda Pilate-na hanglak-i, “Eina nakhoigi ningthoubu cross-ta hatkadra?” Athoiba purohitsingna khumlak-i, “Caesar nattana eikhoigi ningthou atei leite.”
16 Alors il le leur livra pour être crucifié. Ils prirent donc Jésus et l'emmenèrent.
Adudagi Pilate-na Ibungobu cross-ta hatnanaba makhoida sinakhre. Maram aduna makhoina Jisubu pukhre.
17 Jésus, portant sa croix, arriva hors de la ville au lieu appelé le Crâne, qui se nomme en hébreu Golgotha.
Lukang haina khangnaba (Hebrew londa Golgotha haina kouba) mapham aduda Ibungona masagi cross adu puduna chatlammi.
18 C'est là qu'ils le crucifièrent, et deux autres avec lui, un de chaque côté, et Jésus au milieu.
Mapham aduda makhoina Ibungobu cross-ta pang tingle aduga Ibungogi oi yettasu mi ani amagasu pang tinglammi.
19 Pilate fit aussi faire un écriteau qu'il plaça au-dessus de la croix. On y avait écrit: Jésus de Nazareth, le roi des Juifs.
Iraga khanghanba ama semsaraga Pilate-na cross mathakta thetle. Maduda iriba adudi asini, “Nazareth-ki Jisu, Jihudisinggi Ningthou.”
20 Beaucoup de Juifs lurent cet écriteau, parce que le lieu où Jésus fut crucifié était près de la ville, et que l'inscription était en hébreu, en latin et en grec.
Jisubu pang tingliba maphamdu sahar manak oibanina Jihudi mayam amana thetlaga khanghalliba a-iba adu parammi. Thetlaga khanghalliba adu Hebrew, Latin amadi Greek londa ibani.
21 Alors les principaux sacrificateurs des Juifs dirent à Pilate: N'écris pas: Le roi des Juifs; mais écris que lui-même a dit: Je suis le roi des Juifs.
Athoiba purohitsing aduna Pilate-ta hairak-i, “‘Jihudisinggi Ningthou’ haina iganu madugi mahutta ‘Masana masabu Jihudisinggi ningthouni haijaba mi’ haina ibiyu.”
22 Pilate répondit: Ce que j'ai écrit, je l'ai écrit.
Maduda Pilate-na khumlak-i, “Eina ikhraba adu ikhre.”
23 Après que les soldats eurent crucifié Jésus, ils prirent ses vêtements, et ils en firent quatre parts, une pour chaque soldat. Ils prirent aussi sa robe, mais cette robe était sans couture, tout entière d'un seul tissu, depuis le haut jusqu'en bas.
Lanmising aduna Jisubu pang tinglaba matungda makhoina Ibungogi maphising loure aduga makhoina amamam phangnanaba phising adu saruk mari thok-halle. Makhoina Ibungogi achonba phi adubusu loure. Achonba phi adu langdai leitaba phi amatadagi sabani.
24 Ils se dirent donc les uns aux autres: Ne la déchirons pas; mais tirons au sort à qui l'aura. C'était afin que cette parole de l'Écriture fût accomplie: «Ils ont partagé mes vêtements entre eux, et ils ont tiré ma robe au sort.» Voilà ce que firent les soldats.
Lanmising aduna makhoi masel hainarammi, “Phi asidi eikhoi segaigumsi. Masi kanagi oigadage haiba laibak chang yengnasi.” Thoudok asi Mapugi puyada ikhraba adu thungnanabani, madudi: “Makhoina eigi phiron makhoigi marakta yennagani aduga eigi achonba phigidamak laibak chang yengnagani.” Masimak lanmising aduna tourammi.
25 Auprès de la croix de Jésus se tenaient sa mère et la soeur de sa mère, Marie, femme de Cléopas, et Marie-Madeleine.
Ibungogi cross adugi manakta Ibungogi mama, mamagi manaonupi, Clopas-ki nupi Mary amadi Mary Magdalene leptuna leirammi.
26 Jésus, voyant sa mère et, près d'elle, le disciple qu'il aimait, dit à sa mère: Femme, voilà ton fils!
Jisuna mama amadi manakta lepliba mahakna nungsijaba tung-inba adu ubada mamada hairak-i, “Nungsirabi nupi, nahakki nachanupa asida leire.”
27 Puis il dit au disciple: Voilà ta mère! A partir de ce moment, le disciple la prit chez lui.
Adudagi Ibungona tung-inba aduda hairak-i, “Mahak nahakki namani.” Matam adudagi houna tung-inba aduna Mary-bu mahakki yumda purammi.
28 Après cela, sachant que déjà tout était accompli, Jésus dit, afin que fût pleinement accomplie l'Écriture: J'ai soif.
Houjikti thabak pumnamak loire haiba Jisuna khangladuna Mapugi puyada i-ba adu thungnanaba Ibungona hairak-i, “Ei khourangle.”
29 Il y avait là un vase plein de vinaigre. Les soldats emplirent donc de vinaigre une éponge, et, l'ayant fixée à une tige d'hysope, ils l'approchèrent de sa bouche.
Mapham aduda asinba yuna thanna yaoba chaisen ama leirammi maduda makhoina sponge ama luplaga asinba yu adu chupsilhalle aduga hyssop macheida haplaga Jisugi chinbanda thamlammi.
30 Quand Jésus eut pris le vinaigre, il dit: Tout est accompli! Et, baissant la tête, il rendit l'esprit.
Jisuna madu tanglabada Ibungona hairak-i, “Loire.” Madudagi Ibungona kok lekthaduna thawai thakhre.
31 Les Juifs, craignant que les corps ne restassent sur la croix pendant le sabbat — car c'était la préparation du sabbat, et ce sabbat était très solennel, — demandèrent à Pilate qu'on leur rompît les jambes et qu'on les enlevât.
Numit adu maru oiba Potthaba numitki nongma watlingei semsaba numit oirammi. Maram aduna Potthaba numitta hakchangsing adu cross-ta yanduna leiba adu pamdabadagi Jihudisingna Pilate-ki maphamda laktuna cross-ta yalliba hakchangsing adu makhong thudeklaga cross-tagi puthanaba haijarammi.
32 Les soldats vinrent donc; ils rompirent les jambes au premier, et ensuite à l'autre qui était crucifié avec lui.
Maram aduna lanmising aduna Jisuga loinana pang tingkhraba ahanba mi adugi makhong hanna thudekle aduga atoppa mi adugi makhong thudekle.
33 Quand ils vinrent à Jésus, voyant qu'il était déjà mort, ils ne lui rompirent pas les jambes;
Adubu lanmising aduna Jisugi manakta lakpadadi Jisudi hannana siramle maram aduna makhoina Ibungogi khongdi thudektre.
34 mais l'un des soldats lui perça le côté avec une lance, et aussitôt il en sortit du sang et de l'eau.
Adubu lanmi amanadi Ibungogi puknopta tana thillammi aduga khudak adumaktada eega isingga thoklaklammi.
35 Celui qui a vu ce fait l'atteste — et son témoignage est véritable, et il sait qu'il est vrai, — afin que vous aussi, vous croyiez.
(Thoudok adumak uhouba mi amana haibani aduga mahakna haiba adu achumbani. Mahakna achumba haibani haiba mahak khang-i aduga nakhoinasu thajananaba mahakna haibani.)
36 Cela arriva, afin que cette parole de l'Écriture fût accomplie: «Aucun de ses os ne sera rompu.»
Thoudok asi Mapugi puyada ikhiba “Ibungogi saru ama phaoba tekloi” haina ikhiba wa adu thungnanabani.
37 Et ailleurs, l'Écriture dit encore: «Ils regarderont à celui qu'ils ont percé.»
Aduga Mapugi puyagi mapham amada asumna hai, “Tana thinkhraba Ibungoda makhoina yenggani.”
38 Après cela, Joseph d'Arimathée, qui était disciple de Jésus, mais en secret, parce qu'il craignait les juifs, demanda à Pilate la permission d'enlever le corps de Jésus; et Pilate le lui permit. Il vint donc et enleva le corps.
Masigi matungda Arimathea-dagi lakpa Joseph-na Pilate-ki maphamda chattuna Jisugi hakchang pibinaba haijarammi. (Joseph asi Jihudisingbu kibagi maramna lonna Jisugi tung-inba amani.) Pilate-na ayaba adu pibadagi mahakna hakchang adu pure.
39 Nicodème, celui qui était venu la première fois trouver Jésus pendant la nuit, vint aussi, apportant environ cent livres d'une composition de myrrhe et d'aloès.
Nongma ahing amada Jisubu unaba chatluba Nicodemus-su mahakka loinarammi. Nicodemus-na myrrh amadi agor-ga yansinnaba manam nungsiba pot kilo kunthramarimuk puduna laklammi.
40 Ils prirent donc le corps de Jésus et l'enveloppèrent de linges avec des aromates, comme c'est la coutume d'ensevelir chez les Juifs.
Makhoi anina Jisugi hakchang adu loure aduga Jihudisinggi chatnabigi matung inna manam nungsiba machalsingga loinana ananba limon phina yomsille.
41 Or, à l'endroit où il avait été crucifié, il y avait un jardin, et dans ce jardin un tombeau neuf, où personne n'avait encore été mis.
Jisubu cross-ta hatkhiba mapham aduda ingkhol ama leirammi aduga ingkhol aduda mi kana amata phumdriba mongpham ama leirammi.
42 C'est là qu'ils déposèrent Jésus, parce que c'était la préparation des Juifs, et que ce tombeau était tout proche.
Jihudisinggi Potthabagi Thourang langbagi numit oibagi maram amadi mongpham adu manak nakna leibagi maramna Jisugi hakchang adu mongpham manung aduda thamle.