< Actes 7 >

1 Alors le souverain sacrificateur lui demanda: En est-il bien ainsi?
Acunüng, ktaiyü ngvai naw, “Acuna ngthu kcangki aw?” ti lü, Stephen a kthäh.
2 Etienne répondit: Mes frères et mes pères, écoutez-moi! Le Dieu de gloire apparut à notre père Abraham, lorsqu'il était en Mésopotamie, avant qu'il vînt demeurer à Carran, et il lui dit:
Acunüng Stephen naw msang lü, “Ka bee jah ka pae aw, ngai ua, mi pupa Abraham, Haran khawa am a ceh ham üng Mesopotemiha Pamhnama hlüngtainak a veia ngdang law lü,
3 «Quitte ton pays et ta famille, et va dans le pays que je te montrerai.»
“Na khaw ja na im üngka naw cit lü ka ning mhnuh vaia pea cita” a ti.
4 Alors, étant sorti du pays des Caldéens, il vint demeurer à Carran. De là, après la mort de son père, Dieu le fit passer dans le pays que vous habitez maintenant;
Acunüng, Abraham cun Khalade khaw üngka naw cit lü Haran khawa va veki; acunüng, a pa a thih käna hina atuh nami venak khawa Pamhnam naw a ngkawnsak.
5 il ne lui donna aucune propriété dans ce pays, pas même un pouce de terre; mais il promit de lui en donner la possession, comme à sa postérité après lui, bien qu'Abraham n'eût point d'enfants.
Acunüng, hia ta a venak vai, a khawpa a takeinak vai pi Pamhnam naw am pe; acunsepi, amät ja a ngsawne cäpa khawh a jah pet vaia am a ca ham üng tün lü khyütamki.
6 Dieu parla ainsi: «Ses descendants séjourneront dans une terre étrangère; on les réduira en servitude, et on les maltraitera pendant quatre cents ans.»
Acunüng, Pamhnam naw, ‘Na mjükphyüie khyanga khawa kum phyakphyü ve khaie, khyanga mpyaa ve u se, jah khuimkha khaie’ tia a pyen.
7 Mais Dieu dit encore: «Je jugerai la nation qui les aura asservis, et après cela, ils partiront et me rendront leur culte dans ce pays-ci.»
Acunüng, Pamhnam naw, ‘Amimi jah mpya na khaia khyang mjüe pi kamät naw ami lei ka jah mtai law pe khai. Acun käna lät law be u lü, hina hnün üng na hjawkhah law khaie’ a ti.
8 Puis Dieu lui donna l'alliance de la circoncision. C'est ainsi qu'Abraham ayant eu un fils, Isaac, le circoncit le huitième jour; ensuite Isaac circoncit Jacob, et Jacob les douze patriarches.
Acunüng, Pamhnam naw vun mawih vaia ngthumkhän pe se; acunüng, Abraham naw Isak ca na lü amhnüp khyetnak üng a vun a mawi pet; acunüng, Isak naw Jakop ca na se, Jakop naw a ca xaleinghngihea vun a jah mawih pet acune cun nglo ngthangkie mi pupae ni.
9 Les patriarches, jaloux de Joseph, le vendirent pour être mené en Egypte; mais Dieu fut avec lui.
Acunüng, Jakopa cae naw ami na Josep k’eih u lü Egypt pea ami jawihei; acunsepi, Pamhnam naw vepüi lü,
10 Il le délivra de toutes ses afflictions, et le remplit de grâce et de sagesse devant Pharaon, roi d'Egypte, qui l'établit gouverneur de l'Egypte et de toute sa maison.
a khuikhanak naküt üng küikyanki. Josep cun Egypt sangpuxanga maa a pha vai üng Pamhnam naw ani üng themnak ja a hmai vainak pe se, Pharo sangpuxang naw Egypt pe ja a im üng ngvai säiha a mcawn.
11 Cependant il survint une famine dans tout le pays d'Egypte et en Canaan; la détresse était grande et nos pères ne pouvaient trouver des vivres.
Egypt ja Kanan pe avan üng khawjaw law se, khuikhanak aktäa ve lawki; mi pupae cun ami ei vai i am ta u lü vekie.
12 Jacob, ayant appris qu'il y avait du blé en Egypte, y envoya nos pères une première fois.
Acunsepi, Jakop naw Egypt pea cang veki tia ksing lü a cae a jah tüih; acun cun ami cehnak akcüksäiha kyaki.
13 La seconde fois, Joseph fut reconnu par ses frères, et Pharaon apprit quelle était l'origine de Joseph.
Acunüng, anghngihnaka ami ceh üng, Josep cun a beea üng jah mtheh se; acunüng, Josepa khuiima mawng cun Pharo naw a jah ksing law.
14 Alors Joseph envoya chercher Jacob, son père, et toute sa famille, en tout soixante-quinze personnes.
Acunüng, Josep naw a pa Jakop ja a benae naküt a jah khüsak; ami van khyühkip ja hma lawki he.
15 Jacob descendit donc en Egypte et il y mourut, ainsi que nos pères.
Jakop cun Egypt pea ju citki; acunüng, ani ja a tucae cun thikie.
16 Ils furent transportés à Sichem, et ensevelis dans le tombeau qu'Abraham avait acheté, à prix d'argent, des fils d'Hémor, de Sichem.
Ami yawke cun Sikem khawa jah cepüi u lü Abraham naw Sikem khawa Hamoa sanga veia ngui am a khyäiha ng'uhnak üng ami ja k’ut.
17 Mais, lorsque vint le temps où devait s'accomplir la promesse que Dieu avait faite avec serment à Abraham, le peuple s'accrut et se multiplia en Egypte,
“Acunüng, Pamhnam naw Abrahama veia khyütam akpha law hlü üng, Jakopa mjükphyüie cun Egypt pea nung mja lawki he.
18 jusqu'au moment où s'éleva en Egypte un autre roi, qui n'avait point connu Joseph.
Josep am ksingkia sangpuxang akce naw Egypt cun up lawki.
19 Ce roi, employant la ruse contre notre race, maltraita nos pères, et les contraignit à exposer leurs nouveau-nés, pour les empêcher de vivre.
Ani naw mi pupae jah mkhuimkha lü hnasen he pi thi khaia im üngkhyüh a jah xawt tawnsak.
20 En ce temps-là naquit Moïse; il était beau aux yeux de Dieu, et il fut élevé pendant trois mois dans la maison de son père.
Acunüng Pamhnama hmaia aktäa ngtokia, Mosi hmi law se, a pa ima khya kthum ami mcah;
21 Quand il fut exposé, la fille de Pharaon le recueillit et le fit élever comme son fils.
acun käna ami tawnnaka, Pharoa canu naw lo lü amäta ca vaia a mcahei.
22 Moïse fut instruit dans toute la sagesse des Égyptiens; il était puissant en paroles et en oeuvres.
Acunüng Mosi cun Egypt pea ami ksingkhyapnak naküt jah mthei u se, bilawnak ja pyensaknak thei üng be lawki.
23 Mais, quand il eut quarante ans accomplis, il lui vint au coeur la pensée de visiter ses frères, les enfants d'Israël.
Kum kphyükip a cum üng, a püi Isarele ihawkba vekie ti cun ja va bükteng khaia ngtängki.
24 Voyant qu'on maltraitait l'un d'eux, il prit la défense de l'opprimé et le vengea en frappant l'Égyptien.
Acunüng Isarel khyang mat Egypt khyang naw khuimkha se hmu lü, yungki naw Egypt khyang cun a hnim.
25 Il croyait que ses frères comprendraient que Dieu leur accordait par sa main la délivrance; mais ils ne le comprirent pas.
(Pamhnam naw ani am a khyange jah yung khai tia, a khyange naw ksing khaiea ngai sepi, am ksing u.)
26 Le lendemain, il se présenta à eux pendant qu'ils se battaient, et il les exhorta à vivre en paix, en leur disant: Mes amis, vous êtes frères; pourquoi vous maltraitez-vous l'un l'autre?
Angawi law be tü üng amimät üngka xawi ngtunngpyei nise jah hmu law lü, ‘Ka püi xawi aw, bengna xawia nani kyaki, ise nani ngtunngpyeiki ni?’ ti lü ja mkhya khaia bü se,
27 Celui qui maltraitait son prochain, le repoussa, en disant: Qui t'a établi chef et juge sur nous?
a püi ngtunpüiki naw Mosi buk lü, ‘Kani khana suki ja ngthumkhyah mkhawnga u naw aning mcawn ni?
28 Veux-tu me tuer, comme tu as tué hier l'Égyptien?
Müta Egypt khyang na hnima kba na na hnim khaia na büki aw?’ a kthäh.
29 A cette parole, Moïse s'enfuit et alla vivre en étranger dans le pays de Madian, où il eut deux fils.
Acun a ngjaka phäha Mosi Midian pea cen lü, acuia cakpa nghngih a canak.
30 Quarante ans après, un ange lui apparut dans le désert du mont Sinaï, dans la flamme d'un buisson en feu.
Kum kphyükip a nghjawk käna, Sinai mcung pei khawkhyawng khawa meia däiki kpyap üngka naw, khankhawngsä mat a veia ngdang lawki.
31 En le voyant, Moïse fut étonné de cette apparition; et comme il s'approchait pour la considérer de plus près, la voix du Seigneur se fit entendre:
Mosi naw acun a hmu üng, aktäa cäi lü bükteng khaia a va k’et üng, Bawipa kthai naw,
32 «Je suis le Dieu de tes pères, le Dieu d'Abraham, d'Isaac et de Jacob» Moïse, tout tremblant, n'osait pas regarder.
‘Kei cun na pupaea Pamhnam ni, Abrahama Pamhnam, Isaka Pamhnam, Jakopa Pamhnam ni’ ti se, acunüng, Mosi naw kyüh lü am a bükteng dat.
33 Alors le Seigneur lui dit: Ote la chaussure de tes pieds; car le lieu où tu te trouves est une terre sainte.
Acunüng, Bawipa naw, ‘Na khawdawk cän suta; isetiakyaküng na ngdüinak cän hnün ngcimcaiha mdek ni.
34 J'ai regardé et j'ai vu l'affliction de mon peuple en Egypte; j'ai entendu ses gémissements, et je suis descendu pour le délivrer. Viens maintenant, afin que je t'envoie en Egypte.
Egypt pea ka khyang vekiea ami khuikhanak aktäa hmu veng, ami ngko pi ngja veng, ami jah küikyan khaia ka kyum lawki ni. Tuhkbäih cita, Egypt pea ka ning tüih khai’ a ti.
35 Ce Moïse qu'ils avaient rejeté, en disant: Qui t'a établi notre chef et notre juge? — c'est lui que Dieu envoya comme chef et comme libérateur, avec l'aide de l'ange qui lui était apparu dans le buisson.
Acuna Mosi, ‘Kani khana suki ja ngthumkhyah mkhawnga u naw aning mcawn ni?’ tia Isarele naw ami mah cun, kpyapa k'uma a veia ngdang lawkia khankhawngsä naw kpüi se, Pamhnam naw ani kung cun ngvai ja küikyan khaia a tüiha kyaki.
36 C'est lui qui les fit sortir en accomplissant des prodiges et des miracles dans le pays d'Egypte, sur la mer Rouge et dans le désert, pendant quarante ans.
Ani naw Egypt pe, Mpanglai Sen ja khawkhyawng khawa kum kphyükip üng, cäicatnak vaie ja müncamkse ja pawh lü a ja ngkhah lawpüi.
37 C'est ce Moïse qui a dit aux enfants d'Israël: «Dieu vous suscitera, parmi vos frères, un prophète comme moi.»
Isarel khyange üng ‘Pamhnam naw kei ana mcawna mäiha, nami benae üngka sahma mat ning ja mcawn pe khai’ ti lü jah mthehki cun acuna Mosia kyaki.
38 C'est lui qui, dans l'assemblée du désert, était avec l'ange qui lui parlait sur le mont Sinaï et avec nos pères, et qui reçut des paroles de vie pour nous les donner.
Ani cun, khawkhyawng khawa ngkhämkiea veia pi kyase, Sinai mcunga ngthuheipüikia khankhawngsäa veia pi kyase, ja mjükphyüi nakiea veia pi kyase ve lü mimi a jah pet vaia xüngseiki Pamhnama ngthu yahkia kyaki.
39 C'est à lui que nos pères n'ont pas voulu obéir; c'est lui qu'ils repoussèrent pour tourner leur coeur vers l'Egypte,
Ania ngthu cun mi pupae naw käh ngai u lü, ami mlung üng Egypt pea nghlat be vai ngjahlükie.
40 en disant à Aaron: «Fais-nous des dieux qui marchent devant nous; car ce Moïse, qui nous a conduits hors du pays d'Egypte, nous ne savons ce qui lui est arrivé»
Acunakyase Arona veia, ‘Ja ngkhahpüi khaia mhnam he jah pyan peta; Egypt pe üngka naw jah lawpüikia Mosi ihawkba veki ni am ksing ve üng’ ami ti.
41 En ces jours-là, ils se firent un veau, ils offrirent un sacrifice à l'idole et se réjouirent de l'ouvrage de leurs mains.
Acunüng, seca juktuh pyang u lü, acun cun xüngsei hnimki he naw hjawkhah u lü, amimäta kuta pyang cun ngkengtai u lü hlimtuikie.
42 Alors Dieu se détourna d'eux et les livra au culte de l'armée du ciel, comme il est écrit dans le livre des prophètes: «M'avez-vous donc offert des victimes et des sacrifices durant quarante ans au désert, maison d'Israël,
Acunakyase Pamhnam naw akcea ja jah nghlat ta lü, khankhawa aisie jah hjawkhah khaiea a jah pawh; acun cun sahmaea yuknak caup üng: ‘Isarel khyange aw, khawkhyawng khawa kum kphyükip üng axüngksei jah hnim u lü ngkengnak nami bilawh hin kei nami na hjawkhahnak am ni.
43 quand vous transportiez le tabernacle de Moloch et l'étoile du dieu Romphan, ces idoles que vous avez faites pour les adorer? C'est pourquoi, je vous déporterai au delà de Babylone.»
Sama k'uma veki Moluk mhnam ceh hü lü aisi mhnam Rephan pi nami hjawkhah vaia a lup nami pyangki, acunakyase, Babalung pea nami mpya khaia ka ning jah tüih khai’ tia veki.
44 La Tente du témoignage était au milieu de nos pères dans le désert, comme l'avait ordonné Celui qui dit à Moïse de la faire sur le modèle qu'il avait vu.
Mi pupae naw khawkhyawng khawa Mhnama venak vai sam takie. Acun cun Mhnama phäh nami pyan vai cun Mosi üng mtheh kba sam nami takie.
45 Nos pères, l'ayant reçue, l'introduisirent avec Josué dans le pays conquis sur les nations que Dieu chassa devant eux; et elle y resta jusqu'aux jours de David,
Acun käna, mi pupaea naw sam cun lo u lü Josuh mah maha cit u lü cehpüikie, acun cun Pamhnam naw ni maa a jah ksät khyangmjüea khawa takie. Acun hin Davita a ve law cäpa acua veki.
46 qui trouva grâce devant Dieu et demanda la faveur de donner une demeure au Dieu de Jacob.
Acuna Davit cun Pamhnama mpyeneinak yah lü, Jakopa Pamhnama venak vai pyang khaia kthähki.
47 Alors Salomon lui bâtit une maison.
Acunsepi, Solamon naw ni im cun a sak.
48 Mais le Très-Haut n'habite pas des édifices faits de main d'homme, suivant ces paroles du prophète:
Acunsepi, hlüngtai säihkia Mhnam cun khyanga kut am saka im üng am ve khawi; sahma naw pyen lü:
49 «Le ciel est mon trône, et la terre est mon marchepied. Quelle maison me bâtirez-vous, dit le Seigneur, ou quel sera le lieu où je reposerai?
Bawipa naw, ‘Khankhaw cun ka Bawingawhnaka kyaki, khawmdek cun ka khawpha ka mtaihnaka kyaki, im ia mäih nami na sak hlü peki ni? Ka venaka hnün cun ia mäih ni?
50 N'est-ce pas ma main qui a fait toutes ces choses?»
Kamäta kut am anaküt ka ja mhnünkia am kya aw?’ ti ve, ti lü a pyen ni.
51 Hommes au cou raide, incirconcis de coeur et d'oreilles, vous vous opposez toujours au Saint-Esprit; vous êtes tels que vos pères!
Stephen naw msu lü, “Nami mlung ngcang ve, Pamhnama ngthu am nami ngjaki, anglät se Ngmüimkhya Ngcim nami mahki; nami pupaea ve ja nami ve täng ve.
52 Lequel des prophètes vos pères n'ont-ils pas persécuté? Ils ont même tué ceux qui ont prédit la venue du Juste; et vous, maintenant, c'est lui que vous avez trahi; vous avez été ses meurtriers,
Nami pupae naw sahmae am ami khuimkha khawi veki aw? Law khaia Ngsungpyunkia Mpyaa mawng sang lawki he Pamhnama ngsä he jah hnimki he. Atuh pi ani cun phyehei lü nami hnimki.
53 vous qui avez reçu la Loi par le ministère des anges et qui ne l'avez point gardée!
Mhnama thum, khankhawngsä hea naw ami ning jah pet cän yah u lü am nami läki” a ti.
54 Comme ils entendaient ces paroles, ils frémissaient de rage dans leur coeur, et ils grinçaient des dents contre Etienne.
Acunüng, acuna ngthu cun kawngci khyange naw ami ngjak ja ami mlungso law se, Stephena khana mnicui kyetkie.
55 Mais lui, rempli du Saint-Esprit, les yeux attachés au ciel, vit la gloire de Dieu et Jésus debout à la droite de Dieu.
Acunsepi, Stephen cun Ngmüimkhya Ngcim am bekia kya lü, khankhawa hang mangki naw, Pamhnama hlüngtainak ja Pamhnama khet lama Jesuh ngdüi se a hmu.
56 Et il dit: Je vois les cieux ouverts, et le Fils de l'homme debout à la droite de Dieu.
Acunüng, Stephen naw, “Teng u.” “Khankhaw nghmawng lü Pamhnama khet lama Khyanga Cakpa ngdüiki pi hmu veng” a ti.
57 Alors ils poussèrent de grands cris, se bouchèrent les oreilles, et ils se jetèrent tous ensemble sur lui;
Amimi cun angsanga ngpyang u lü, ami nghnga jah kbümeikie naw, atänga kyaksih u lü,
58 et, après l'avoir traîné hors de la ville, ils le lapidèrent. Les témoins mirent leurs vêtements aux pieds d'un jeune homme nommé Saul.
mlüh k'um üngka naw akpunga kaih u lü, lung am ami khawng. Saksi vai ami suisake cun Sawluh ngming naki cawngpyang mata khaw kunga ami jah tak.
59 Pendant qu'ils le lapidaient, Etienne priait et disait: Seigneur Jésus, reçois mon Esprit!
Acunüng, lung am aktäa ami khawng k'um üng, Stephen naw, “Bawipa Jesuh aw! ka Ngmüimkhya labea” ti lü ktaiyüki.
60 Puis, s'étant mis à genoux, il s'écria d'une voix forte: Seigneur, ne leur impute point ce péché! Et quand il eut dit ces paroles, il s'endormit.
Acunüng, a mkhuk ngdäng lü, angsanga ngpyang lü, “Bawipa aw, hina ami mkhyekatnak cän käh ja thung be kawpi” a ti. Acuna ngthu a pyen päng ja thiki.

< Actes 7 >