< Proverbes 1 >
1 Proverbes de Salomon, fils de David, roi d'Israël,
Dagiti proverbio ni Solomon nga anak ni David, ti ari ti Israel.
2 pour connaître la sagesse et la discipline, pour acquérir le sens des paroles de sens,
Mangisuro dagitoy a proverbio iti kinasirib ken sursuro, mangisuro kadagiti sasao iti pudno a pannakaawat,
3 pour recevoir les leçons de la prudence, de l'équité et de la justice et de la droiture,
tapno maawatyo koma ti pannakailinteg tapno agbiagkayo babaen iti panangaramid iti umno, nalinteg, ken maiparbeng.
4 pour donner la raison aux simples, et au jeune homme la connaissance et la pensée.
Mangted met dagitoy a proverbio iti kinasirib kadagiti saan a nasuroan, ken mangted iti pannakaammo ken kinatimbeng kadagiti agtutubo.
5 Que le sage écoute, et il augmentera sa conception, et l'expert gagnera de prudents conseils,
Dumngeg koma dagiti nasirib a tattao ket manayunan ti pannakasursuroda, ken makagun-od koma dagiti mannakaawat a tattao iti pannakatarabay,
6 pour comprendre les sentences et les discours voilés, les propos des sages et leurs énigmes.
tapno maawatanda dagiti proverbio, pagsasao, ken dagiti sasao dagiti nasirib a tattao ken dagiti burburtiada.
7 La crainte de l'Éternel est le principe de la connaissance, les insensés méprisent la sagesse et la discipline.
Ti panagbuteng kenni Yahweh ket isu ti pangrugian iti pannakaammo— laisen dagiti maag ti kinasirib ken disiplina.
8 Ecoute, mon fils, la leçon de ton père, et ne néglige point la remontrance de ta mère!
Anakko, denggem dagiti sursuro ti amam, ken saanmo a baybay-an dagiti annuroten ti inam;
9 Car elles sont à ta tête une couronne gracieuse, et des joyaux à ton col.
agbalindanto a makaay-ayo a balangat ti ulom ken kuwintas iti tengngedmo.
10 Mon fils, si des pécheurs veulent t'entraîner, n'y donne pas ton consentement!
Anakko, no awisendaka dagiti managbasol iti basolda, agkedkedka a sumurot kadakuada.
11 S'ils disent: « Viens avec nous, épions le sang, dressons des pièges à l'innocent, qui l'est en vain;
No kunaenda, “Kumuyogka kadakami, mangpadaantayo iti patayentayo, aglemmengtayo ket mangdaruptayo lattan kadagiti inosente a tattao.
12 engloutissons-les, comme les Enfers font des vivants, les innocents, comme ceux qui descendent dans la fosse; (Sheol )
Alun-onentayo ida a sibibiag, kas iti panangala ti sheol kadagiti nasalun-at, ket pagbalinentayo ida a kas kadagiti matmatnag iti abut. (Sheol )
13 nous gagnerons tous les trésors de prix, nous remplirons nos maisons de dépouilles
Makasaraktayo kadagiti amin a kita dagiti napapateg a banbanag; punnoentayo dagiti balbalaytayo kadagiti tinakawtayo kadagiti dadduma.
14 tu tireras au sort ton lot avec nous, nous ferons tous bourse commune, » –
Makikappengka kadakami; pagbalinentayo a maymaysa ti supottayo.”
15 mon fils, ne fais pas route avec eux; tiens ton pied loin de leur voie!
Anakko, saanka a makipagna kadakuada iti dayta a dalan; saanmo nga idisdiso ta sakam iti pagpagnaanda;
16 Car leurs pieds courent à ce qui est mal. ils se hâtent pour aller répandre le sang.
tumartaray dagiti sakada iti kinadakes ken agdardarasda a mangpasayasay iti dara.
17 Mais en vain le filet se déploie aux yeux de l'oiseau:
Ta awan serserbina nga agipakatka iti iket a mangtiliw iti billit kabayatan a kumitkita ti billit.
18 eux, c'est leur propre sang qu'ils épient, et c'est à leur vie même qu'ils dressent des pièges.
Agpadpadaan dagitoy a tattao a mangpapatayto met laeng kadagiti mismo a bagbagida— mangipakpakatda iti palab-og para kadagiti mismo a bagbagida.
19 Tel est le chemin de tous les hommes avides du gain, lequel ôte la vie à celui qui l'obtient.
Kasta dagiti wagas ti amin a tao a manggunggun-od kadagiti kinabaknang babaen iti kinakillo; dagiti banag a nagun-od babaen iti saan a maiparbeng a wagas ti mangpukawto kadagiti biag dagiti kumpet iti daytoy.
20 La sagesse crie dans les rues, et sur les places fait entendre sa voix;
Agpukpukkaw ti kinasirib iti kalsada, ipigpigsana ti timekna kadagiti nagtengngaan ti ili;
21 à l'angle des rues bruyantes elle fait son appel; à l'avenue des Portes, dans la ville, elle dit ces mots:
aglaawlaaw isuna iti nagsasabatan dagiti kalsada, iti pagserkan dagiti ruangan ti siudad ket kunkunana,
22 « Jusques à quand, faibles, aimerez-vous la faiblesse, et les moqueurs se plairont-ils dans la moquerie, et les présomptueux haïront-ils la connaissance?
“Dakayo nga awanan iti kinasirib, kasano pay kapaut aya ti panangay-ayatyo iti saanyo a maaw-awatan? Dakayo a mananglais, kasano pay kabayag aya ti panangragragsakyo iti pananglalaisyo, ken dakayo a maag, kasano pay kabayag aya a gurguraenyo ti kinalaing?
23 Revenez à ma discipline! Voici, je verserai sur vous mon esprit, et vous ferai connaître mes paroles.
Denggenyo ti panangbabalawko; ibukbukkonto dagiti kapanunotak kadakayo; ipakaammokto dagiti sasaok kadakayo.
24 Or, puisque j'appelai, et que vous fûtes rénitents, que j'étendis la main, et que nul n'y prit garde,
Immawagak ket saankayo a dimngeg; Inyunnatko ti imak, ngem awan ti nangikaskaso.
25 et que vous avez dédaigné tous mes conseils, et n'avez point aimé ma discipline;
Ngem saanyo nga inkankano dagiti amin a sursurok ken saanyo nga impangag ti panangtubtubngarko.
26 à mon tour je me rirai de vos maux; je me moquerai, quand l'alarme vous surviendra,
Katawaakto ti pannakadidigrayo, laisenkayonto inton dumteng ti panagbuteng—
27 lorsque, comme l'ouragan, l'alarme vous surviendra et que votre ruine s'avancera comme la tempête; lorsque vous surviendront la détresse et l'angoisse.
inton dumteng a kasla bagyo ti kasta unay a butengyo ket iyanginnakayo ti didigra a kas iti alipugpog, inton dumteng ti panagrigat ken panagtuok kadakayo.
28 Alors ils m'invoqueront, mais je ne répondrai pas, ils me chercheront, mais ne me trouveront pas.
Iti kasta ket awagandakto, ngem saanakto a sumungbat; kastanto unay ti panangawagda kaniak, ngem saandakto a masarakan.
29 Parce qu'ils ont haï la science, et n'ont pas fait choix de la crainte de l'Éternel;
Gapu ta kagurada ti pannakaammo ken saanda a pinili ti agbuteng kenni Yahweh,
30 qu'ils n'ont point voulu de mes conseils, et qu'ils ont méprisé toutes mes leçons;
saanda a sinurot ti sursurok, ken linaisda amin a panangilintegko.
31 ils se repaîtront du fruit de leurs voies, et se rassasieront de leurs propres conseils.
Kanendanto ti bunga dagiti aramidda, ket mapnekdanto babaen iti bunga dagiti panggepda.
32 Car les faibles trouvent la mort dans leur défection, et les présomptueux, leur perte dans leur sécurité;
Mapapatayto dagiti saan a nasuroan inton tumallikudda, ket ti di panangikaskaso dagiti maag ti mangdadaelto kadakuada.
33 mais qui m'écoute habitera sûrement, il sera tranquille, sans crainte de revers.
Ngem ti siasinoman a dumngeg kaniak ket agbiagto a sitatalged ken aginananto a sitatalged nga awanan iti panagbuteng iti didigra.”