< Genèse 43 >

1 Cependant la famine pesait sur le pays.
Pea naʻe lahi ʻaupito ʻae honge ʻi he fonua.
2 Et lorsqu'ils eurent entièrement consommé le blé qu'ils avaient apporté d'Égypte, leur père leur dit: Allez nous acheter encore quelques subsistances.
Pea ʻi heʻene ʻosi ʻenau kai ʻae koane naʻa nau ʻomi mei ʻIsipite, naʻe pehē ʻenau tamai kiate kinautolu, “Toe ʻalu ʻo fakatau ʻetau meʻakai siʻi.”
3 Et Juda lui répondit en disant: L'homme nous a fait cette protestation: Vous ne serez point admis en ma présence à moins que votre frère ne soit avec vous.
Pea lea ʻa Siuta kiate ia, ʻo pehē, “Naʻe lea fakatotonu mai ʻae tangata kiate kimautolu, ʻo pehē, ‘E ʻikai te mou mamata ki hoku mata, ʻo kapau ʻe ʻikai ʻiate kimoutolu homou tehina.’
4 Si tu veux laisser venir notre frère avec nous, nous irons t'acheter des subsistances;
Pea kapau te ke tuku homau tehina ke ʻalu mo kimautolu, pea te mau toe ʻalu hifo ʻo fakatau hao meʻakai.”
5 mais si tu ne veux pas le laisser venir, nous n'irons pas, car l'homme nous a dit: Vous ne serez point admis en ma présence, à moins que votre frère ne soit avec vous.
Pea kapau ʻe ʻikai te ke tuku mai ia, ʻe ʻikai te mau ʻalu; he naʻe pehē ʻe he tangata kiate kimautolu, E ʻikai te mou mamata ki hoku mata, ʻo kapau ʻe ʻikai ʻiate kimoutolu homou tehina.”
6 Et Israël dit: Pourquoi en avez-vous si mal agi envers moi que de découvrir à cet homme, si vous aviez encore un frère?
Pea pehē ʻe ʻIsileli, “Ko e hā naʻa mou fai kovi pehē ai kiate au, koeʻuhi ke fakahā ki he tangata ʻoku toe homou tehina?”
7 Et ils répondirent: Il nous a questionnés sur nous et notre famille en disant: Votre père vit-il encore? avez-vous encore un frère? Et nous nous sommes expliqués aux termes de ces questions-là. Pouvions-nous nous douter qu'il dirait: Allez chercher votre frère?
Pea naʻa nau pehē, “Naʻe fehuʻi fakatotonu mai ʻe he tangata ki he ʻemau nofo, ʻa mo homau ngaahi kāinga, ʻo pehē, ʻOku kei moʻui hoʻomou tamai? ʻOku ai homou tehina? Pea naʻa mau tala kiate ia ʻo hangē ko e lea ni; he naʻa mau teitei ʻilo te ne lea, ʻo pehē, ‘Omi homou tehina ki heni?’”
8 Et Juda dit à Israël, son père: Laisse l'enfant venir avec nous, et nous nous lèverons et nous partirons, et nous vivrons et nous ne mourrons pas, ni nous, ni toi, ni nos enfants!
Pea pehē ʻe Siuta ki heʻene tamai ko ʻIsileli, “Tuku mai ʻae tamasiʻi kia au, pea te mau tuʻu hake ʻo ʻalu; koeʻuhi ke mau moʻui, kaeʻoua naʻa tau mate, ʻio, ʻakimautolu mo koe, mo e mau tamaiki foki.
9 Je réponds de lui, tu le réclameras de ma main; si je ne te le ramène pas et ne te le représente pas, je me constitue coupable envers toi pour toute ma vie.
Te u totongi ia; te ke maʻu ia ʻi hoku nima: kapau ʻe ʻikai te u toe ʻomi ʻo tuku ia ʻi ho ʻao, ke ʻiate au hono kovi ʻo taʻengata:”
10 Car si nous n'avions pas tardé, nous serions déjà revenus deux fois.
He ko e moʻoni, ka ne ʻikai ko e tau fakatuotuai ni, pehē kuo mau toe liu mai ko hono tuʻo ua.
11 Alors Israël, leur père, leur dit: S'il faut qu'il en soit ainsi, faites ceci: Prenez dans vos valises des produits les plus vantés du pays, et portez-les à cet homme comme une offrande, un peu de baume et un peu de miel [de raisin], d'aromates et de ladanum, de pistaches et d'amandes.
Pea pehē ʻe heʻenau tamai ko ʻIsileli kiate kinautolu, “Kapau ko ia, pea mou fai eni; ʻave ʻae ngaahi fua fungani lelei ʻoe fonua ʻi hoʻomou ngaahi tangai, pea mou ʻave ia, ko e meʻaʻofa ki he tangata, ko e paame, mo e hone, mo e ʻakau namu lelei, mo e paame nanamu, mo e ngaahi foʻi ai, mo e telie.
12 Et prenez d'autre argent dans vos mains, et reprenez l'argent qui a été remis à l'entrée de vos sacs: peut-être y a-t-il eu méprise.
Pea ʻave ʻae kato paʻanga ʻe ua ʻi homou nima; pea mo e paʻanga naʻe toe ʻomi ʻi he ngutu ʻo hoʻomou tangai, toe ʻave ia ʻi homou nima: naʻa ko ha fai noa nai;”
13 Et prenez votre frère, et mettez-vous en marche et retournez vers cet homme.
‌ʻAve foki mo homou tehina, pea mou tuʻu ʻo toe ʻalu ki he tangata:
14 Et que Dieu, le Tout-Puissant, vous fasse trouver miséricorde devant l'homme, afin qu'il vous relâche votre autre frère et Benjamin! Pour moi, comme j'ai perdu mes enfants, je les perds encore.
Pea ke tuku kiate kimoutolu ʻe he ʻOtua Māfimafi ʻae ʻofa ʻi he ʻao ʻoe tangata, koeʻuhi ke ne toe tuku mai homou tokoua ʻe taha, mo Penisimani. Kapau ʻe fakamasiva au ʻi heʻeku fānau, kuo u masiva moʻoni.
15 Et ces hommes prirent ce présent, et ils prirent d'autre argent dans leurs mains, et Benjamin, et ils partirent et descendirent en Égypte, et se présentèrent devant Joseph.
Pea naʻe ʻave ʻe he kau tangata ʻae meʻaʻofa, pea naʻa nau toʻo ʻae kato paʻanga ʻe ua ʻi honau nima, pea mo Penisimani; pea naʻa nau tutuʻu hake ʻo toe ʻalu ki ʻIsipite, ʻo nau tutuʻu ʻi he ʻao ʻo Siosefa.
16 Et lorsque Joseph vit Benjamin avec eux, il dit à l'intendant de sa maison: Conduis ces hommes à la maison, et égorge des bêtes de boucherie, et apprête-les; car ces hommes mangeront avec moi à midi.
Pea ʻi he mamata ʻa Siosefa ʻoku ʻiate kinautolu ʻa Penisimani, pea pehē ʻe ia ki he pule ʻo hono fale; “Omi ʻae kau tangata ni ki ʻapi, pea tāmateʻi [ha manu ]mo teuteu; he te mau kai mo e kau tangata ʻi he hoʻatā.”
17 Et l'intendant exécuta ce que lui disait Joseph, et conduisit ces hommes à la maison de Joseph.
Pea naʻe fai ʻe he tangata ʻo hangē ko e fekau ʻa Siosefa; pea naʻe ʻomi ʻe he tangata ʻae kau tangata ki he fale ʻo Siosefa.
18 Et ces hommes eurent peur quand ils se virent menés à la maison de Joseph, et ils dirent: C'est au sujet de l'argent qui s'est retrouvé dans nos sacs, qu'on nous y mène pour nous assaillir et tomber sur nous et nous prendre comme esclaves avec nos ânes.
Pea naʻe manavahē ʻae kau tangata, koeʻuhi ko e ʻave ʻakinautolu ki he fale ʻo Siosefa; pea naʻa nau pehē, “Kuo ʻomi ʻakitautolu ki heni, ko e meʻa ʻi he paʻanga nai, naʻe toe tuku mai ʻi heʻetau tangai, ʻi he fuofua haʻu; koeʻuhi ke nau fakahalaʻi ʻaki ʻakitautolu, ʻo ʻoho mai kiate kitautolu, ʻo puke ʻo fakapōpulaʻi ʻakitautolu, mo ʻetau fanga ʻasi.”
19 Alors ils abordèrent l'intendant de la maison de Joseph, et lui parlèrent à la porte de la maison, en ces termes:
Pea naʻa nau ʻunuʻunu ʻo ofi ki he tauhi ʻoe fale ʻo Siosefa, ʻo nau alea mo ia ʻi he matapā ʻoe fale,
20 Nous t'en conjurons, monseigneur! Nous sommes d'abord descendus ici pour acheter des substances.
‌ʻO pehē, “E ʻeiki, ko e moʻoni naʻa mau fuofua haʻu ke fakatau meʻakai:
21 Puis quand nous fûmes arrivés à l'hôtellerie, et que nous eûmes ouvert nos sacs, voilà que l'argent de chacun de nous s'est trouvé en haut de son sac, notre argent avec tout son poids, et nous l'avons rapporté dans nos mains;
Pea ʻi he ʻemau hoko ki he fale talifononga, pea mau vete ʻemau tangai, pea vakai, kuo taki taha ʻae tangata ʻene paʻanga ʻi he ngutu ʻo ʻene tangai, ʻae paʻanga kotoa; pea kuo mau toe ʻomi ia ʻi homau nima.
22 et nous apportons d'autre argent pour acheter des subsistances. Nous ignorons qui a mis notre argent dans nos sacs.
Pea mo e paʻanga kehe kuo mau ʻomi ke fakatau meʻakai: ʻoku ʻikai te mau ʻilo pe ko hai naʻa ne ai ʻemau paʻanga, ki he ʻemau tangai.”
23 Et il répondit: Vous resterez sains et saufs! Soyez sans crainte! Votre Dieu et le Dieu de votre père a déposé pour vous un trésor dans vos sacs, votre argent m'est parvenu. Et il leur amena Siméon élargi.
Pea pehē ʻe ia, “Mou fiemālie, ʻoua te mou manavahē: ko homou ʻOtua, mo e ʻOtua ʻo hoʻomou tamai naʻa ne tuku koloa maʻamoutolu, ki hoʻomou tangai: naʻe ʻiate au hoʻomou paʻanga.” Pea naʻa ne ʻomi ʻa Simione kiate kinautolu.
24 Et l'intendant les introduisit dans la maison de Joseph, et donna de l'eau pour baigner leurs pieds, et il donna du fourrage pour leurs ânes.
Pea ʻomi ʻe he tangata ʻae kau tangata ki he fale ʻo Siosefa, ʻo ne ʻatu ʻenau vai, pea fufulu honau vaʻe; pea naʻa ne ʻatu ʻae meʻakai ki heʻenau fanga ʻasi.
25 Et ils préparèrent le présent en attendant que Joseph vînt à midi; car ils avaient appris qu'ils mangeraient le pain en ce lieu.
Pea naʻa nau teuteu ʻae meʻaʻofa ʻo tali ʻae haʻu ki ʻapi ʻa Siosefa ʻi he hoʻatā: he naʻa nau fanongo te nau kai mā ʻi ai.
26 Et Joseph étant arrivé au logis, ils lui apportèrent dans la maison le présent qu'ils avaient entre les mains, et ils s'inclinèrent devant lui contre terre.
Pea kuo haʻu ʻa Siosefa ki ʻapi, naʻa nau ʻomi kiate ia ki fale ʻae meʻaʻofa naʻe ʻi honau nima, ʻo nau tulolo ʻakinautolu kiate ia ki he kelekele.
27 Et il leur demanda de leurs nouvelles et dit: Est-il en santé votre père, ce vieillard dont vous m'avez parlé? vit-il encore?
Pea fehuʻi ia kiate kinautolu pe ʻoku nau fēfē, ʻo ne pehē, “ʻOku lelei hoʻomou tamai, ʻae tangata motuʻa naʻa mou lea ki ai? ʻOku kei moʻui ia?”
28 Et ils répondirent: Ton serviteur, notre père, est en santé, il vil encore. Et ils s'inclinèrent et se prosternèrent.
Pea nau talaange, “Ko hoʻo tamaioʻeiki ko e mau tamai ʻoku mālōlō pe, ʻoku kei moʻui ia.” Pea naʻa nau tulolo honau ʻulu ʻo nau hū.
29 Alors levant les yeux il aperçut Benjamin, son frère, fils de sa mère, et dit: Est-ce là votre frère cadet dont vous m'avez parlé?
Pea naʻa ne hanga hake hono mata ʻo mamata ki hono tehina ko Penisimani, ʻae tama ʻa ʻene faʻē, ʻo ne pehē, “Ko homou tehina eni, ʻaia naʻa mou lea ki ai?” Pea pehē ʻe ia, “Ko hoku foha, ke ʻofa ʻae ʻOtua kiate koe.”
30 Et il dit: Que Dieu te soit propice, mon fils! Et Joseph avait hâte, car son cœur s'embrasait pour son frère et il cherchait où pleurer, et il entra dans l'intérieur, et il pleura.
Pea fakatoʻotoʻo ʻe Siosefa, he naʻe ngaue lahi hono fatu ki hono tehina: pea naʻa ne kumi ha potu ke tangi ai; pea hū ia ki hono loki, pea tangi ai.
31 Puis s'étant lavé le visage, il sortit, et il se contenait et dit: Servez!
Pea naʻa ne kaukau hono mata, pea ʻalu kituʻa, pea ne fakamaʻumaʻu ʻe ia ia, pea ne pehē, Ke mou teu mai ʻae kai.
32 Et on le servit à part, et eux à part, et les Égyptiens qui mangeaient avec lui, à part; car les Egyptiens n'osent pas manger le pain avec les Hébreux, parce que c'est une abomination pour les Egyptiens.
Pea naʻa nau teuteu maʻana tokotaha pe, pea [teu ]kehe maʻanautolu, pea ai kehe ki he kakai ʻIsipite naʻe kai mo kinautolu; koeʻuhi naʻe ʻikai kai ʻae kakai ʻIsipite ʻo fakataha mo e kakai Hepelū; he ko e meʻa ia naʻe fakaliliʻa ai ʻae kakai ʻIsipite.
33 Et ils se trouvaient assis devant lui, le premier-né selon son rang de primogéniture, et le cadet à son rang de cadet; et ces hommes s'entre-regardaient stupéfaits.
Pea naʻe fakanofo ʻakinautolu ʻi hono ʻao, ko e ʻuluaki ʻo fakatatau ki hono fanauʻi, mo e kimui ʻo fakatatau ki heʻene siʻi; pea naʻe feʻofaʻaki pe ʻae kau tangata.
34 Et Joseph leur faisait porter des portions des mets qui lui étaient servis, et la portion de Benjamin était cinq fois plus grande que les portions d'eux tous. Et ils burent, et firent gaie chère avec lui.
Pea naʻe toʻo ʻo ange ʻenau meʻakai mei hono ʻao: ka ko e meʻa ʻa Penisimani, naʻe tuʻo nima hono lahi hake ʻi heʻenau meʻa. Pea naʻa nau inu mo nau fiefia mo ia.

< Genèse 43 >