< Actes 20 >

1 Mais, lorsque le tumulte eut cessé, Paul, ayant fait appeler les disciples, leur adressa des exhortations, et, après leur avoir dit adieu, il partit pour se rendre en Macédoine.
Topilang besiⱪⱪandin keyin, Pawlus muhlislarni qaⱪirip, ularni riƣbǝtlǝndürdi wǝ ular bilǝn hoxlixip, Makedoniyǝgǝ ⱪarap kǝtti.
2 Quand il eut parcouru ce pays-là, et qu'il leur eut adressé de nombreuses exhortations, il passa en Grèce,
U xu ǝtraptiki yurtlarni arilap, etiⱪadqilarni nurƣun sɵz-tǝlimlǝr bilǝn riƣbǝtlǝndürgǝndin keyin, Yunanƣa berip,
3 et, après trois mois de séjour, une embûche que lui tendirent les Juifs au moment où il allait s'embarquer pour la Syrie, lui fit prendre le parti de revenir par la Macédoine.
u yǝrdǝ üq ay turdi. Pawlus kemigǝ olturup Suriyǝgǝ mangay dǝp turƣanda, Yǝⱨudiylarning uni ɵltürüx suyiⱪǝsti bilinip ⱪelip, u Makedoniyǝ arⱪiliⱪ [ⱪuruⱪluⱪ bilǝn] ⱪaytip ketix ⱪarariƣa kǝldi.
4 Il était accompagné par Sopatros fils de Pyrrhus de Bérée, par les Thessaloniciens Aristarque et Secundus, par Gaïus de Derbe et Timothée, et par les Asiates Tychique et Trophime.
Uningƣa ⱨǝmraⱨ bolƣanlar Beriyaliⱪ Pirrusning oƣli Sopater, Tesalonikaliⱪlardin Aristarhus bilǝn Sekundus, Dǝrbǝlik Gayus, Timotiy wǝ Asiya ɵlkisidin Tikikus bilǝn Trofimuslar idi.
5 Ceux-ci ayant pris les devants nous attendirent à Troas.
Ular awwal Troas xǝⱨirigǝ berip, bizning yetip beriximizni kütüp turdi.
6 Pour nous, nous nous embarquâmes à Philippes, après les jours des pains sans levain, et nous vînmes les rejoindre au bout de cinq jours à Troas, où nous séjournâmes sept jours.
Biz bolsaⱪ «petir nan ⱨeyti» künliridin keyin, Filippi xǝⱨiridin kemigǝ olturup, bǝx kündin keyin Troasⱪa kelip, ular bilǝn uqraxtuⱪ wǝ u yǝrdǝ yǝttǝ kün turduⱪ.
7 Or, le premier jour de la semaine, comme nous nous étions réunis pour rompre le pain, Paul discourait avec eux, comme devant partir le lendemain, et il prolongea son discours jusques à minuit.
Ⱨǝptining birinqi küni, biz nan oxtuxⱪa jǝm bolƣanda, Pawlus ǝtisi kǝtmǝkqi bolƣaqⱪa, jamaǝtkǝ sɵz ⱪilixⱪa baxlidi; sɵzini tün yerimgiqǝ uzartti.
8 Or il y avait de nombreuses lampes dans la chambre haute où nous étions réunis;
Biz jǝm bolƣan yuⱪiriⱪi ⱪǝwǝttiki ɵydǝ nurƣun ⱪara qiraƣlar yenip turatti.
9 et un jeune homme, nommé Eutyche, qui était assis sur la fenêtre, fut saisi d'un profond sommeil pendant que Paul prolongeait son discours, et, entraîné par le sommeil, il tomba du troisième étage en bas, et il fut relevé mort.
Əwtikus isimlik bir yigit derizidǝ olturƣanidi. Pawlus sɵzlǝp heli bir yǝrgǝ barƣanda, uni mügdǝk besiwatⱪanidi. Andin u ƣǝrⱪ uyⱪuƣa ketip, u üqinqi ⱪǝwǝttin yǝrgǝ yiⱪilip qüxti. Kɵpqilik uni yǝrdin kɵtürüp ⱪarisa, u ɵlüp bolƣanidi.
10 Mais Paul étant descendu se jeta sur lui, et l'ayant pris à bras-le-corps, il dit: « Ne vous troublez pas; car son âme est en lui. »
Pawlus pǝskǝ qüxüp, uning üstigǝ etilip, ⱪuqaⱪlap turup: Azablanmanglar, u tirikkǝn! — dedi.
11 Puis, étant remonté et ayant rompu le pain et pris part au repas, il conversa longtemps encore jusques à l'aube, après quoi il partit.
Ⱪaytidin ɵygǝ qiⱪip, nanni oxtup yegǝndin keyin, Pawlus ular bilǝn tang atⱪuqǝ uzun sɵzlǝxti wǝ u bu yǝrdin yolƣa qiⱪti.
12 Cependant on avait ramené l'enfant vivant, ce qui ne fut pas une médiocre consolation.
[Troastikilǝr] bolsa ⱨeliⱪi yigitni ɵyigǝ ⱨayat apirip ⱪoydi. Ular buningdin qǝksiz tǝsǝlli tapti.
13 Pour nous, ayant pris les devants avec le navire, nous nous embarquâmes pour Assos, où nous devions reprendre Paul; car cela avait été ainsi décidé, lui-même devant faire la route à pied.
Biz bolsaⱪ Pawlustin burun Assos xǝⱨirigǝ kemǝ bilǝn barduⱪ. Qünki Pawlus xu yǝrgǝ piyadǝ baray, silǝr mǝndin awwal yetip berip, u yǝrdǝ meni kemigǝ eliwelixni kütünglar, dǝp orunlaxturƣanidi.
14 Or, lorsqu'il nous eut rejoints à Assos, nous touchâmes, après l'avoir pris, à Mitylène,
Assosta u biz bilǝn uqraxⱪandin keyin biz uni kemigǝ elip Mitulin xǝⱨirigǝ kǝlduⱪ.
15 et, après en être partis, nous arrivâmes le lendemain en face de Chios, le soir nous abordâmes à Samos, et le jour suivant nous parvînmes à Milet.
Andin xu yǝrdin qiⱪip, ǝtisi Hiyos arilining uduliƣa kelip turduⱪ. Üqinqi küni Samos ariliƣa yetip kǝlduⱪ wǝ Trogillium xǝⱨiridǝ ⱪonduⱪ; uning ǝtisi Miletus xǝⱨirigǝ barduⱪ.
16 Paul avait en effet résolu de passer devant Éphèse sans s'y arrêter, afin de ne pas perdre de temps en Asie; car il faisait diligence, afin de se trouver, si cela lui était possible, à Jérusalem le jour de la Pentecôte.
Qünki Pawlus Asiya ɵlkisidǝ kɵp waⱪitni ɵtküzüwǝtmǝslik üqün, dengiz sǝpiridǝ Əfǝsusta tohtimay ɵtüp ketixni ⱪarar ⱪilƣanidi. Sǝwǝbi, u «orma ⱨeyti» künini mumkinⱪǝdǝr Yerusalemda ɵtküzüx üqün aldiraytti.
17 Cependant de Milet il envoya à Éphèse, pour faire venir auprès de lui les anciens de l'église,
Əmdi Miletus xǝⱨiridin Əfǝsusⱪa adǝm ǝwǝtip, jamaǝttiki aⱪsaⱪallarni qaⱪirdi.
18 et, lorsqu'ils furent arrivés auprès de lui, il leur dit: « Vous savez comment, dès le premier jour où je suis arrivé en Asie, je me suis, pendant tout le temps, comporté avec vous,
Ular kǝlgǝndin keyin, u ularƣa mundaⱪ dedi: — Mǝn Asiya ɵlkisigǝ ayaƣ basⱪan birinqi kündin tartip, silǝr bilǝn ⱪandaⱪ ɵtkǝnlikim ⱨǝrbiringlarƣa mǝlum.
19 m'asservissant au seigneur en toute humilité, au milieu des larmes et des épreuves qui me sont advenues par les embûches des Juifs;
Rǝbning hizmitidǝ ⱨǝr tǝrǝptǝ kǝmtǝr bolup, kɵz yaxlirim tɵkülgǝnlikini, xundaⱪla Yǝⱨudiylarning suyiⱪǝstliri tüpǝylidin beximdin ɵtkǝn sinaⱪlarda qidiƣanliⱪimni bilisilǝr,
20 vous savez comment je n'ai rien supprimé de ce qui était utile, pour me dispenser de vous prêcher et de vous enseigner en public et de maison en maison,
wǝ yǝnǝ mǝyli ammiwi sorunlarda bolsun yaki ɵy-ɵylǝrdǝ bolsun, silǝrgǝ tǝlim bǝrginimdǝ, silǝrgǝ paydiliⱪ bolsila ⱨeqnemini ayimay jakarlap,
21 annonçant, soit aux Juifs, soit aux Grecs, la repentance envers Dieu et la foi en notre seigneur Jésus.
Yǝⱨudiylar ⱨǝm Greklǝrgimu Huda aldida towa ⱪilix wǝ Rǝbbimiz Əysa Mǝsiⱨgǝ etiⱪad ⱪilix kerǝklikigǝ guwaⱨliⱪ berip jekiligǝnlikim ⱨǝmminglarƣa mǝlum.
22 Et maintenant, voici, me trouvant, quant à moi, contraint par l'Esprit, je me rends à Jérusalem, sans savoir ce qui m'y adviendra,
Ⱨazir mana, roⱨta baƣlanƣan ⱨalda Yerusalemƣa ketiwatimǝn. U yǝrdǝ nemǝ ixlarning beximƣa qüxidiƣanliⱪini uⱪmaymǝn;
23 si ce n'est que, de ville en ville, l'esprit saint m'atteste que des chaînes et des tribulations m'attendent.
Pǝⱪǝt xuni bilimǝnki, Muⱪǝddǝs Roⱨ mǝn barƣanla xǝⱨǝrlǝrdǝ zindan kixǝnliri wǝ azab-oⱪubǝtlǝrning meni kütüp turidiƣanliⱪini aldin eniⱪ eytip kǝlmǝktǝ.
24 Mais je n'estime pas que ma vie vaille pour moi-même la peine d'en parler, pourvu que je puisse accomplir ma course et le ministère que j'ai reçu du seigneur Jésus d'annoncer la bonne nouvelle de la grâce de Dieu.
Lekin mǝn ɵz musapǝmni tamamlixim, Rǝb Əysadin tapxuruwalƣan hizmǝtni ada ⱪilixim, yǝni Hudaning meⱨir-xǝpⱪiti toƣrisidiki hux hǝwǝrning toluⱪ guwaⱨqisi boluxum üqün, ɵz ⱨayatimni ⱪilqǝ ayimaymǝn.
25 Et maintenant, voici, je sais que vous ne verrez plus mon visage, vous tous parmi lesquels j'ai vécu en prêchant le royaume;
Mǝn silǝr bilǝn arilixip, ⱨǝmminglar arisida yürüp Hudaning padixaⱨliⱪini jakarlidim; ǝmdi mana manga mǝlumki, buningdin keyin silǝrdin ⱨeqkim yüzümni ⱪayta kɵrǝlmǝysilǝr.
26 c'est pourquoi je vous déclare aujourd'hui, que je suis net du sang de tous;
Xuning üqün, bügün silǝrgǝ guwaⱨliⱪ ⱪilip eytip ⱪoyayki, mǝn ⱨeqbirining ⱪeniƣa ⱪǝrzdar ǝmǝsmǝn.
27 car je ne me suis point soustrait à l'obligation de vous annoncer tout le conseil de Dieu.
Qünki mǝn Hudaning toluⱪ mǝⱪsǝt-iradisini ⱪilqǝ elip ⱪalmay silǝrgǝ bayan ⱪilip yǝtküzüxtin bax tartmidim.
28 Veillez sur vous-mêmes et sur tout le troupeau, au milieu duquel l'esprit saint vous a établis évêques, pour paître l'Église de Dieu, qu'il S'est acquise par Son propre sang,
Muⱪǝddǝs Roⱨ silǝrni Hudaning jamaitini beⱪix üqün Uning padisi iqidǝ yetǝkqi ⱪilip tikligǝnidi; ǝmdi ɵzünglarƣa ⱨǝm Ɵz Oƣlining ⱪeni bilǝn setiwalƣan barliⱪ padisiƣa sǝgǝk bolunglar!
29 car je sais qu'après mon départ s'introduiront parmi vous des loups dangereux, qui n'épargneront pas le troupeau,
Qünki manga ayanki, mǝn kǝtkǝndin keyin, qilbɵrilǝr aranglarƣa kirip, padini ⱨeq ayimaydu,
30 et que, du milieu de vous, surgiront des hommes qui prêcheront des doctrines perverses pour entraîner les disciples après eux.
ⱨǝmdǝ ⱨǝtta aranglardinmu bǝzilǝr muhlislarni ɵzlirigǝ tartiwelix üqün ⱨǝⱪiⱪǝtni burmiliƣan türlük ixlarni sɵzlǝydu.
31 C'est pourquoi veillez, vous rappelant que, pendant trois ans, je n'ai pas cessé, nuit et jour, d'exhorter avec larmes chacun de vous.
Xunga, sǝgǝk bolunglar, mening üq yil keqǝ-kündüz demǝy, ⱨǝrbiringlarƣa kɵz yaxlirim bilǝn tohtimay nǝsiⱨǝt berip turƣanliⱪimni esinglarda tutunglar.
32 Et maintenant je vous remets au Seigneur et à la parole de Sa grâce, lui qui peut édifier et donner une part d'héritage parmi tous ceux qui ont été sanctifiés.
Əmdi mǝn silǝrni Hudaƣa wǝ Uning meⱨir-xǝpⱪǝt yǝtküzidiƣan sɵz-kalamiƣa tapxurimǝn. Bu sɵz-kalam etiⱪadinglarni ⱪuruxⱪa ⱨǝm pak-muⱪǝddǝs ⱪilinƣan barliⱪ hǝlⱪi arisida iltipat ⱪilinidiƣan mirastin silǝrni nesip ⱪilixⱪa ⱪadirdur.
33 Je n'ai convoité ni l'argent, ni l'or, ni le vêtement de personne;
Mǝn ⱨeqⱪaqan ⱨeqkimdin kiyim-keqǝk yaki altun-kümüx tama ⱪilip baⱪmiƣanmǝn.
34 vous savez vous-mêmes que ce sont les mains que voilà qui ont pourvu à mes besoins et à ceux des personnes qui étaient avec moi;
Silǝrgǝ mǝlumki, mǝn ikki bilikimgǝ tayinip, ɵzümning wǝ ⱨǝmraⱨlirimning ⱨajitidin qiⱪtim.
35 je vous ai montré qu'il faut, en travaillant ainsi, ménager les faibles et se rappeler les paroles du seigneur Jésus, car il a dit lui-même: « Il y a plus de bonheur à donner qu'à recevoir. »
Bundaⱪ ⱪilip ⱨǝrbir ixlarda mǝn silǝrgǝ muxundaⱪ ǝjir-ǝmgǝk arⱪiliⱪ ajiz-ⱨajǝtmǝnlǝrgǝ yardǝm berix lazimliⱪini, xundaⱪla Rǝb Əysa ɵzi eytⱪan: «Bǝrmǝk almaⱪtinmu bǝhtliktur» deginini esinglardin qiⱪarmasliⱪinglar kerǝklikini kɵrsǝttim.
36 Après avoir ainsi parlé, il se jeta à genoux et pria avec eux tous.
Bu sɵzlǝrni ⱪilip bolup, u ⱨǝmmǝylǝn bilǝn birliktǝ tizlinip olturup dua ⱪildi.
37 Et ils versèrent tous d'abondantes larmes, et, s'étant jetés au cou de Paul, ils l'embrassaient tendrement,
Ⱨǝmmǝylǝn ⱪattiⱪ yiƣlixip kǝtti; Pawlusning boyniƣa esilip ⱪuqaⱪlap, ⱪizƣin sɵyüxti.
38 s'affligeant surtout de ce qu'il avait dit qu'ils ne verraient plus son visage, et ils l'accompagnèrent jusques au navire.
Ularni ǝng azabliƣini Pawlusning, «Buningdin keyin yüzümni ⱪayta kɵrǝlmǝysilǝr» degǝn sɵzi boldi. Keyin, ular uni kemigǝ qiⱪirip uzitip ⱪoydi.

< Actes 20 >